Obsah (13)

§ 600§ 601§ 663§ 75§ 76§ 657§ 651§ 654§ 593§ 171§ 150§ 696§ 599

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 27. november 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-20-13105 Tsiviilasi M

) § 601 alusel. Samuti palub avaldaja välja nõuda kõik kinnistamisasja materjalid ning määruskaebuse rahuldamise korral tagastada riigilõiv OÜ-le Mandatum Õigusbüroo. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on hüpoteegikanne ebaõige, kuna Tallinna Ringkonnakohtu

1. mai
2. a otsusega on selle kande aluseks olev asjaõigusleping tunnistatud kehtetuks. Seega oleks kohtunikuabi pidanud hagita menetluses kehtiva uurimispõhimõtte järgi kontrollima registriosa andmeid (

§ 600

lg 2 ja § 601) ning kohustama hüpoteegipidajat esitama kohtule nõusoleku või avalduse ebaõige hüpoteegikande kustutamiseks (

§ 601lg 1).

Kohtunikuabi oleks saanud jätta avalduse rahuldamata põhjendatud vastuväidete saamisel või kinnistusraamatu andmete õigsuse tuvastamisel.

1. Kohtunikuabi jättis
2. septembri
3. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja andis selle

§ 663lg 6 alusel lahendamiseks Tartu Maakohtu kohtunikule.

1. Tartu Maakohtu kohtunik saatis
2. septembri
3. a määrusega tsiviilasja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule (

§ 75lg 2).

1. Harju Maakohtu kohtunik jättis
2. septembri
3. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ning edastas kaebuse

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

1. Tallinna Ringkonnakohus edastas
2. septembri
3. a määrusega määruskaebuse lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule (

§ 76lg 1).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kohtunikuabi määrus on kontrollitavas osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus kohtunikuabi määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

1. Asja materjalidest nähtuvalt esitas avaldaja tsiviilasjas nr 2-14-62804 hagi A.A., B.B. ja Primelo vastu tehingute tagasivõitmiseks ning kinnistusraamatus kannete muutmise nõusoleku andmiseks (dtl-d 20–33). Tallinna Ringkonnakohus tunnistas
2. mai
3. a otsusega kehtetuks A.A. ja Primelo vahel
4. detsembril 2014 sõlmitud kinnistu ½ kaasomandi mõttelise osa müügilepingu, kohustas neid andma tahteavaldused omandiõiguse üleminekuks Primelolt A.A.le ning nõusoleku vastava omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks. Sama otsusega tunnistas ringkonnakohus kehtetuks A.A. ja B.B. vahel
5. veebruaril 2014 sõlmitud hüpoteegi seadmise asjaõiguslepingu. Avaldaja hagi Primelo ja B.B. vastu registriossa B.B. kasuks kantud hüpoteegi kustutamise nõusoleku saamiseks jäeti läbi vaatamata, kuna B.B. oli hüpoteegi loovutanud ega olnud enam hüpoteegipidaja. Avaldaja, kelle kasuks on seatud registriossa keelumärge A.A.le kuuluvale mõttelisele osale selle käsutamise keelamiseks (dtl 55–59), esitas kinnistusosakonnale avalduse omanikukande 3 muutmiseks ja hüpoteegikande kustutamiseks (dtl 7). Kohtunikuabi andis
6. juuli
7. a määrusega avaldajale kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 46 lg 3 alusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o puudutatud isiku (GE) notariaalselt kinnitatud või digitaalallkirjastatud nõusoleku esitamiseks hüpoteegikande kustutamiseks (dtl-d 39–41). Kuivõrd avaldaja puudusi ei kõrvaldanud, rahuldas kohtunikuabi vaidlustatud määrusega avalduse üksnes omanikukande muutmise osas. Kohtunikuabi jättis avalduse hüpoteegikande kustutamiseks rahuldamata, kuna avaldaja ei esitanud hüpoteegipidaja nõusolekut hüpoteegikande kustutamiseks.
8. Avaldaja on määruskaebuses vaidlustanud kohtunikuabi määruse osas, millega jäeti avaldus rahuldamata ning hüpoteegikanne kustutamata. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

§ 651lg 1 ja § 659 järgi üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas.

13. Ringkonnakohtu hinnangul on kohtunikuabi määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas

§ 654lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.

Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 13.

1. Iseenesest nõustub ringkonnakohus määruskaebuses esitatud väitega, et hüpoteegikanne on muutunud ebaõigeks. Tallinna Ringkonnakohtu
2. mai
3. a otsusega on tunnistatud kehtetuks kande aluseks olev A.A. ja B.B. vahel
4. veebruaril 2014 sõlmitud hüpoteegi seadmise asjaõigusleping. Hüpoteegikanne on muutunud seega hiljem ebaõigeks kohtulahendi alusel tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise tõttu. Samas ei saa välistada, et GE on omandanud hüpoteegi kinnistusraamatu kandele tuginedes heauskselt (asjaõigusseaduse (AÕS) § 561 lg 1). 13.
5. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud määruskaebuses toodud etteheited, nagu oleks kohtunikuabi rikkunud menetlusõiguse norme, kui ei algatanud

§ 600

lg 2 ja § 601 alusel menetlust registriosa andmete kontrollimiseks ning trahvi määramiseks. 13.2.

1. KRS § 34 lg 1 järgi on kinnistamisavalduse esitamise õigus isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse. KRS § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vajaliku nõusoleku saab tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 ja KRS § 341 lg 8 alusel asendada kohtulahendiga, millega puudutatud isikut on kohustatud nõusolekut andma. Asjaõiguslepingu kehtetuse korral saab õigustatud isik nõuda AÕS § 65 lg 1 alusel kinnistusraamatu kande parandamist ning paluda asendada kinnistusraamatu kande parandamiseks vajalikud puudutatud isikute nõusolekud KRS § 341 lg 1 mõttes. Ka praeguses asjas on kohtunikuabi põhjendatult leidnud, et ebaõige hüpoteegikande kustutamiseks on vaja hüpoteegipidaja kui puudutatud isiku nõusolekut (AÕS § 65 ja KRS § 341 lg 1). Hüpoteegipidajaks on GE (dtl-d 39–41, 55–59). Kohtunikuabi on õigesti tuvastanud, et GE nõusolek hüpoteegikande kustutamiseks või kohtulahend, mis kohustaks GE-d vastava nõusoleku andmiseks, puudub. Seda kohtunikuabi järeldust ei ole avaldaja määruskaebuses ka vaidlustanud. 4 Avaldajal võib olla võimalik nõuda (vajadusel hageda) puudutatud isikult (hüpoteegipidajalt GE) ebaõige hüpoteegikande kustutamiseks vajalikku nõusolekut. Ka Tallinna Ringkonnakohus on viidatud
2. mai
3. a otsuse p-s 17.1 märkinud, et kui hüpoteegipidaja ei omandanud hüpoteeki heauskselt, on hüpoteegikanne ebaõige ning hagejal on õigus nõuda kande kustutamiseks hüpoteegipidajalt nõusolekut. Hüpoteegi heauskse omandamise korral kolmanda isiku poolt ebaõige kande parandamist nõuda ei saa (AÕS § 65 lg 3). 13.2.
4. Asjakohatu on avaldaja viide

§-le 601, mille kohaselt on registripidajal järelevalvefunktsiooni täites võimalus hoiatada ja vajadusel trahvida isikuid, kes on registrisse lasknud kanda valeandmeid või on jätnud kohustuslikud andmed registrisse kandmata. Kinnistusosakonnale ei ole seadusega pandud kohustust ega õigust teostada üldist järelevalvet kinnistusraamatu õigsuse üle. Seetõttu ei saa kinnistusosakond vähemalt üldjuhul kohustada isikuid trahvi määramise ähvardusel andmeid esitama. Ainus juhtum, kus seadus näeb eraldi ette trahvi määramise võimaluse kinnistamismenetluses, on KRS § 651 lg 6, mis puudutab kinnistusraamatu ebaõigeks muutumist asjaõiguse kinnistusraamatuvälise ülemineku tõttu (eelkõige pärimise teel). Praeguses asjas ei ole aga tegemist KRS § 651 lg-s 6 kirjeldatud olukorraga. 13.2.3. Ebaõige on avaldaja seisukoht, et kohtunikuabi oleks saanud jätta hüpoteegikande kustutamata üksnes juhul, kui ta oleks tuvastanud andmete õigsuse. Kandemenetluse formaliseerituse tõttu lähtutakse menetluses kinnistusraamatu kannetest, mh määratakse kande järgi kindlaks need puudutatud isikud KRS § 341 lg 1 tähenduses, kelle nõusolek on kandeks vajalik.

§ 593

lg 1 järgi teeb kohus registrisse kandeid üksnes avalduse või kohtulahendi alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtunikuabi ei saa asuda kandemenetluses hindama, kas kinnistusraamatu kanded vastavad tegelikule õiguslikule olukorrale. 13.

1. Eelneva tõttu on kohtunikuabi põhjendatult otsustanud jätta avalduse osaliselt rahuldamata ja hüpoteegikande kustutamata. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
2. Ringkonnakohus jätab samuti rahuldamata avaldaja määruskaebuses esitatud taotluse nõuda kinnistusosakonnalt välja kõik kinnistamisasja materjalid. Avaldaja ei ole esitatud taotlust põhistanud ega selgitanud. Ringkonnakohtu hinnangul puudub asja lahendamisel vajadus kõikide kinnistamisasja materjalide väljanõudmiseks.
3. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud

§ 171lg 1 alusel avaldaja kanda.

Teiste menetlusosaliste puudumise tõttu puudub vajadus kulusid rahaliselt kindlaks määrata. 16. Avaldaja esitas määruskaebuses taotluse riigilõivu tagastamiseks selle tasunud isikule, kui määruskaebus rahuldatakse.

§ 150

lg 1 p 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Kuivõrd ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, tuleb jätta rahuldamata ka avaldaja taotlus riigilõivu tagastamiseks. 5 17.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 599esimese lause alusel saab käesoleva määruse peale edasi kaevata Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke 6 (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest