) § 106 lg 1 sätestab, et kui saadud tulemist ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ning sissenõudjad ei jõua raha jaotamise suhtes kokkuleppele, korraldab kohtutäitur tulemi jaotamise täitemenetluses osalevate sissenõudjate vahel jaotuskava alusel.
lg 2 järgi koostatakse jaotuskava ja tulem jaotatakse, lähtudes pandiõiguste järjekohast ning täitekulud arvatakse jaotuskava kohaselt jagatavast tulemist maha.
lg 4 alusel toimetab kohtutäitur jaotuskava sissenõudjatele kätte ja teatab neile õigusest esitada kavaga mittenõustumise korral hagi kava muutmiseks. Pooled vaidlevad selle üle kas kohtutäitu 26.06.2019 täiteasjas nr 027/2018/1523 jaotuskava koostades järginud seadust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 87 sätestab, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduse on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Vaidlust ei ole, et kostja III võttis laenu korteriomandi asukohaga xxx ostmiseks ning laenu tagatiseks oli seatud I järjekoha hüpoteek ostetud korterile vastavalt Tallinna notar S V poolt 09.07.2014 tõestatud korteriomandi müügilepingule, hüpoteegiga koormamise lepingule ja asjaõiguslepingule. Kostja II on veenvalt põhistanud, et korteriomandi müügilepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisega hageja poolt on hageja võtnud endale kohustuse tagada kaasomandis oleva varaga AS-i SEB Pank ja A O vahel sõlmitud eluasemelaenu lepingut nr xxx kuni kogu laenu tasumiseni. Tuvastatud on, et 12.03.2019 esitas AS–i SEB Pank kohtutäiturile avalduse, milles taotles rahuldada tema hüpoteegiga tagatud, kuid veel sissnõutavaks mittemuutunud nõue summas 29 534,06 eurot eelisjärjekorras tulemi arvelt (t.l. 25-27), mistõttu on põhistatud kostjate väide, et täitemenetluses enampakkumise tingimusena oli AS-i SEB Pank kasuks seatud hüpoteegi kustutamine. Vaidlust ei ole, et AS SEB Pank esitas avalduse kohtutäiturile oma nõude summas 29 534,06 euro rahuldamiseks eelisjärjekorras tulemi arvelt, kuna hüpoteek kuulus kustutamisele kinnistusraamatust (t.l. 117-118). Vaidlust ei ole, et AS–i SEB Pank kasuks seatud hüpoteek korteriomandile asukohaga xxx on kustutatud kinnistusraamatust enampakkumise lõppedes kohtutäituri avaldusel.
lg 1 sätestab, et kui isiku kinnistusraamatusse kantud õigus kinnisasja müügiga lõpeb, võib õiguse omaja tulemist nõuda käesoleva seadustiku § 108 lõikes 2 sätestatud korras hüvitist kustutatud õiguse eest vastavalt kustutatud õiguse endisele järjekohale.
lg 1 pandipidaja või muu asja suhtes eesõigust omav isik võib enne tulemi jaotamist esitada kohtutäiturile avalduse, milles ta taotleb oma nõude eelisjärjekorras rahuldamist tulemist, olenemata sellest, kas tema nõue on muutunud sissenõutavaks. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et isik, kelle õigus sundtäitmisega lõpeb, võib enne asja müüki esitada kohtutäiturile avalduse, milles ta taotleb lõppenud õiguse eest hüvitist tulemist. 5 Pooled ei vaidle, et AS SEB Pank kasuks oli seatud hüpoteek kinnisasjale, mistõttu on
§-st 108 lg 1 kohaselt AS-l SEB Pank õigus nõuda oma nõude eelisjärjekorras rahuldamist tulemist ja seda olenemata sellest, kas tema nõue on muutunud sissenõutavaks. Kuna kaasomandi lõpetamine on toimunud enampakkumisel, kus AS SEB Pank on esitanud enne enampakkumise toimumist avalduse kohtutäiturile oma nõude summas 29 534 euro rahuldamiseks eelisjärjekorras tulemi arvelt ja kaasomanikele on pandud kohtutäituri poolt kohustus kasutada saadud raha hüpoteegiga tagatud laenu tagastamiseks ning kostja II kasuks seatud hüpoteek ongi kustutatud, siis on põhistatud kostja II väide, et temal on õigus nõuda kinnistu enampakkumise tulemist raha hüpoteegiga tagatud laenu tasumiseks. Lähtudes eeltoodust ei ole hageja tõendanud, et saadud enampakkumise tulemist ei oleks AS-l SEB Pank igal juhul õigust nõuda tulemi jaotamist.
lg 1 järgi jaotab kohtutäitur asjade müügist laekunud tulemi sissenõudjate ja muude tulemis osalemiseks õigustatud isikute vahel pandiõiguse tekkimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel. Ühel ajal tekkinud pandiõigustel on tulemi jaotamisel sama järjekoht.
lg 2 kohaselt kannab kohtutäitur raha sissenõudjatele ja teistele tulemis osalemiseks õigustatud isikutele üle kümne tööpäeva jooksul raha kohtutäituri ametialasele kontole laekumisest või jaotuskava puhul alates selle kinnitatuks lugemisest, kuid mitte enne täitemenetluses kinnisasja ostmise rahastamiseks krediidiasutuse poolt antud laenu maksmise kohustuse täitmise tagamiseks kinnistusraamatusse kantava hüpoteegi sissekandmist. Kuna pooled ei vaidle, et hageja ja kostja III kui sissenõudjad omavahel ega AS SEB Pank ei olnud jõudnud hagejaga enampakkumise tulemi jaotamise suhtes kokkuleppele ning hageja väidetest tulenevalt võib järeldada, et tulemist ei jätku AS SEB nõude rahuldamiseks ja hageja nõude rahuldamiseks hageja nõutud määras (t.l. 31-34, 119-120), kuigi AS SEB kasuks seatud hüpoteek kinnistule on kustutatud, kuid hüpoteegiga tagatud nõuet ei ole hageja olnud nõus tulemi arvelt hüvitama, siis ei ole tõendatud hageja väide, et kohtutäitur ei oleks pidanud koostama tulemi jaotamiseks täitemenetluses jaotuskava nagu seda näeb ette
. Seega ei ole tõendatud, et kohtutäitur ei oleks võinud täiteasjas nr 027/2018/1523/ koostada jaotuskava tulemi välja maksmiseks.
lg 1 lubab sissenõudja 15 päeva jooksul alates jaotuskava kättetoimetamisest esitada kohtutäituri ja puudutatud sissenõudja vastu hagi jaotuskava vaidlustamiseks jaotamismenetlust korraldava kohtutäituri büroo asukohajärgsesse maakohtusse ning kohus võib hagi menetlemise ajaks jaotuskava täitmise vaidlustatud ulatuses peatada.
lg 2 järgi kohus võib hagimenetluse ajaks jaotuskava täitmise vaidlustatud ulatuse peatada.
lg 3 kohaselt, kui kohtutäiturile ei ole 20 päeva jooksul alates jaotuskava sissenõudjatele kättetoimetamisest teatatud, et on esitatud hagi jaotuskava vaidlustamiseks, loetakse jaotuskava kinnitatuks ja kohtutäitur maksab tulemi käesoleva seadustiku § 105 lõikes 2 sätestatud erisusi arvestades välja.
lg 4 järgi võib kohus hageja nõudel jaotuskava muuta või kohustada kohtutäiturit koostama uue jaotuskava. Pooled vaidlevad selle üle, kas kohtutäituri poolt 26.06.2019 koosatud jaotuskava täiteasjas 027/2018/1523 tuleb muuta. Pooled ei vaidle, et hageja on 26.06.2019 koostatud jaotuskava kätte saanud 11.07.2019, mistõttu on hageja 15.07.2019 hagiavaldus jaotuskava muutmiseks esitatud
§-s 109 lg 1 ette nähtud tähtaja jooksul (t.l. 41).
lg 1 kohaselt jaotab kohtutäitur kinnisasja müügist sissenõudjate ja muude tulemi jaotamises osalema õigustatud isikute vahel õiguste kinnistusraamatust nähtuvate järjekohtade alusel ja arestimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel.
lg 2 järgi arvatakse täitekulud jaotuskava kohaselt jagatavast tulemist maha.
lg 3 kohaselt rahuldatakse nõuded tulemist ja neid arvestatakse jaotuskavas järgmises järjekorras, sama järjekoha puhul 6 võrdeliselt nõuete summadega: 1) sundenampakkumisele eelneva sundvalitsemise korral sissenõudja nõue ettemaksuna kinnisasja korrashoiuks ja vajalikeks parendusteks tehtud kulutuste hüvitamiseks, kui kulutusi ei saa katta kinnisasjast saadud kasu arvelt; 2) kinnistusraamatusse kantud õigustest tulenevad nõuded vastavalt õiguse järjekohale kinnistusraamatus ja nende kõrvalnõuded seaduses sätestatud ulatuses; 3) sissenõudjate nõuded, mille tagamiseks on toimunud kinnisasja arestimine või on ühinetud sundtäitmisega ja mida ei rahuldata käesoleva lõike punktide 1–21 kohaselt; 4) ülejäänud nõuded. Seega peab kohus kontrollima, kas jaotuskava on koostatud vastavalt
Hageja ei nõustu, et tulemi jaotamisel tuleb maha arvata maha täitekulud summas 2 769,60 eurot. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ei ole vaidlustanud täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras kohtutäituritasu suurust, mistõttu ka käesolevas vaidluses ei saa kohus sisuliselt anda hinnangut kas täitekulud kindlaksmääratud suuruses on põhjendatud või mitte. Kuna
lg 2 näeb ette, et täitekulud arvatakse esimesena tulemist maha, siis ei ole tõendatud hageja nõue, nagu kostja I ei oleks tohtinud seda teha. Pooled vaidlevad selle üle, kas kohtutäituril oli üleüldse õigus võtta arvesse AS SEB Pank nõuet tulemi jaotamisel 29 534 euro suuruses, s.o. järgmise järjekohana, sest hageja ei olnud selleks andnud nõusolekut.
lg 4 alusel võtab kohtutäitur pandipidaja või muu eesõigusega isiku nõude arvesse tulemi jagamisel ja jaotuskava koostamisel, lähtudes õiguse järjekohast, kui avalduse esitaja pandiõigus nähtub avalikult usaldatavast registrist või kui pandi või muu eesõiguse aluseks olev leping on notariaalselt tõestatud.
lg 5 järgi sundtäitmisel lõppeva õiguse omaja nõude võtab kohtutäitur arvesse, kui õigus on tõendatud enne müüki, lähtudes õiguse varasemast järjekohast.
lg 6 kohaselt kui sissenõudjad ega võlgnik ei teata enne tulemi jaotamist kohtutäiturile, et vaidlevad avaldusele vastu, võetakse avalduse esitaja nõue tulemi jaotamisel ja jaotuskava koostamisel arvesse, lähtudes tema õiguse järjekohast ning kui avalduse esitaja nõuet tulemi jagamisel või jaotuskava koostamisel ei arvestata, selgitab kohtutäitur avalduse esitajale võimalust esitada hagi nõude tunnustamiseks. Hagi võib esitada 15 päeva jooksul alates ajast, kui avalduse esitaja on saanud teada oma nõude arvestamata jäämisest. Vaidlust ei ole, et kohtutäitur on arvesse võtnud AS SEB Pank nõude summas 29 534 eurot, millise nõude olemasolu üle pooled ei vaidle ja milline nõue on hüpoteegiga tagatud, mis nähtus ka kinnistusraamatust, kui AS SEB Pank kasuks seatud hüpoteek lõppes, siis leiab kohus, et hoolimata asjaolust, et hageja on selliselt tulemi jaotamisele vastu vaielnud, oli kohtutäituril kohtu arvates õigus sellega arvestada, kui kohtutäitur on AS SEB Pank nõuet pidanud põhistatuks ja mida kohtutäitur käesoleval juhul
lg 3 p 2 alusel ongi teinud arvestades AS SEB Pank nõude tulemist esimese järjekorra nõudena kohe peale täitekulusid. Pooled ai vaidle selle üle, et AS SEB Pank oli nõue A Oi vastu summas 29 534 eurot, milline oli tagatud A O ja S M-I kuulunud ja sundenampakkumisel müüdud kinnistule seatud hüpoteegiga AS SEB Pank kasuks. Seega ei ole tõendatud hageja väide, et kui hüpoteegi omanik on andnud nõusoleku müüa kinnistu juhul, kui tema nõue rahuldatakse enampakkumisel saadud tulemiste eelisjärjekorras, siis nagu ei olekski AS SEB Pank õigustatud nõudma kogu kinnistu müügitulemist hüvitist eelisjärjekorras, millises summas olekski hüpoteek pidanud tema nõuet tagama. Asjaolu, et hüpoteegiga oli tagatud AS SEB Pank nõue ühe kaasomaniku A Oi vastu, ei luba samuti arvata, et hüpoteegipidaja ei saaks oma nõuet rahuldada kogu kinnistu enampakkumisel saadud müügitulemi arvelt eelisjärjekorras, kui tema kasuks seatud hüpoteek on kustutatud. Hageja väide, et kinnistut oleks võinud müüa ka koos hüpoteegiga, ei luba iseenesest järeldada, et seda poleks võinud teha ka ilma hüpoteegita nagu seda tehtud ongi. On üldteada, et kui kinnistu oleks müüdud koos hüpoteegiga, siis oleks kinnistu hind just hüpoteegiga tagatud nõude võrra olnud väiksem. 7 Kuna ülejäänud osa tulemist on jagatud jaotuskava alusel sissenõudjate A O ja S M-I vahel võrdselt, siis ei ole tõendatud, et kohtutäitur oleks jaotuskava koostanud
§-de 108 ja 174 sätteid rikkudes. Lähtudes eeltoodust ei ole tõendatud hageja nõue muuta jaotuskava selliselt, et jaotuskava alusel kuuluks hagejale tasumisele 59 861 eurot. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et kohtul ei oleks võimalik muuta jaotuskava selliselt, et jaotada vaid hageja osa tulemist ja jätta ülejäänud summad tulemist 120 000 jaotamata. Hagiavalduse kohaselt on hageja soovinud kohtutäiturit kohustada kanda hagejale üle täiteasjas nr 027/2018/1523 enampakkumise tulemist saadud raha 59 861 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda p 1 alusel kohustuse täitmist, p 3 alusel kahju hüvitamist ja p 6 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Pooled vaidlevad selle üle, kas kohtutäitur on rikkunud kohustust tasuda hagejale täiteasjas nr 027/2018/1523 kohtutäiturile üle kantud enampakkumise tulemist saadud raha 29 861 eurot hiljemalt kümne tööpäeva jooksul raha laekumisest kohtutäiturile, s.o. hiljemalt 24.05.2019.
lg 1 sätestab, et võlgniku varast sundtäitmise tulemusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha kannab kohtutäitur sissenõudjale üle kümne tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates. Eelkõige vaidlevad pooled kas kohtutäituril on kohustus tasuda hagejale, s.o. sissenõudjale täiteasjas nr 027/2018/1523 kinnistu enampakkumisel laekunud tulemi, s.o. kohtutäiturile laekunud raha kümne tööpäeva jooksul raha laekumisest või jaotuskava kinnitamisest. Olukorras, kus
§-d 105 lg 2 sätestab otsesõnu jaotuskava alusel tulemi jaotamisel sissenõudjatele väljamaksete tegemise ja tuvastatud on, et kohtutäituril oli õigus koostada täiteasjas nr 027/2018/1523 jaotuskava tulemi jaotamiseks, siis tuleneb seadusest, et sissenõudjatele raha üle kandmine saab toimuda vaid jaotuskava alusel tulemi jaotamise sätete alusel. Kuna enampakkumise tulemist saadud raha jaotamiseks sissenõudjate vahel on kohtutäitur koostanud jaotuskava, siis ei ole tõendatud hageja väide, et kohtutäitur oleks kohustatud enampakkumise tulemi tasuma hagejale kui sissenõudjale
Seega ei saa kohus kohustada kohtutäiturit kandma hagejale üle enampakkumise tulemist saadud rahast 59 861 eurot enne kui saab lugeda jaotuskava kinnitatuks. Kuna sissenõudjatel on õigus jaotuskavaga mittenõustumisel seda vaidlustada, siis on põhjendatud arvata, et selline jaotuskava, mis on vaidlustatud, ei saa olla kinnitatud ja sellise jaotuskava alusel ei tehta väljamakseid sissenõudjatele. Ka
lg 3 sõnastusest tuleneb, et jaotuskava loetakse kinnitatuks alles peale seda, kui ei ole esitatud hagi jaotuskava vaidlustamiseks. Kui
lg 2 sätestab kohtutäiturile kohustuse kanda raha sissenõudjatele ja teistele tulemis osalemiseks õigustatud isikutele üle kümne tööpäeva jooksul alates jaotuskava kinnitatuks lugemisest, siis ei ole põhistatud hageja väide, et kostja oleks pidanud hagejale raha üle kandma varem, kui jaotuskava kinnitatuks lugemisest. Asjaolu, et
lg 2 kohaselt võib hagimenetluse ajaks jaotuskava täitmise vaidlustatud ulatuses peatada ei luba samuti asuda seisukohale, et jaotuskava selle vaidlustamise korral oleks saanud iseenesest lugeda kinnitatuks või osaliselt kinnitatuks.
§-st 109 lg 3 tuleb otsesõnu, millal loetakse jaotuskava kinnitatuks.
lg 3 sätestab selgesõnaliselt, millal kohtutäitur maksab tulemi välja olukorras, kus sissenõudjatel on õigus vaidlustada jaotuskava. Kuna vaidlust ei ole, et hageja ei ole nõustunud täiteasjas nr 027/2018/1523 kohtutäituri poolt koostatud jaotuskavaga ja on selle vaidlustanud, siis 8 ei ole tõendatud hageja väide, et kohtutäituril oleks üldse kohustus tasuda hagejale enampakkumises tulemist saadu enne, kui on võimalik lugeda kinnitatuks täiteasjas nr 027/2018/1523 koostatud jaotuskava. Pooled vaidlevad selle üle, kas kohtutäitur on viivitanud õigusvastaselt enampakkumise tulemi summa 59 861 euro väljamaksmisega, millest tulenevalt on hagejal tekkinud kahju viiviste näol ja õigus nõuda sissenõudmiskulusid 40 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 1 järgi vastutab kohtutäitur avalik-õigusliku ameti pidajana oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud alustel ja ulatuses. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tulenevalt RVastS § 7 lg-st 4 kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti ja kui see ei ole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega. RVastS § 7 lg 3 võimaldab nõuda otsese varalise kahju hüvitamist. RVastS § 8 lg 1 kohaselt varaline kahju hüvitatakse rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kohus on eelnevalt leidnud, et kohtutäituril ei ole kohustust tasuda enampakkumise tulemit hagejale enne, kui on võimalik lugeda kinnitatuks täiteasjas nr 027/2018/1523 jaotuskava. Seega ei ole tõendatud hageja väide, et kostja oleks tulemi väljamaksmisega viivitanud seadusevastaselt. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kohtutäitur oleks rikkunud oma seadusest tulenevat kohustust tulemi väljamaksmisel, s.o. hageja ei ole tõendanud, et kohtutäituri tegevus oleks õigusvastane, siis ei saa olla tõendatud, et sellise tegevuse tagajärjel oleks hagejal saanud tekkida kahju viiviste näol, mistõttu ei pea kohus vajalikuks hinnata poolte väiteid selle kohta, kas sellega on hagejal tekkinud kahju viiviste näol seisuga 15.07.2019 summas 622,25 eurot ja edaspidi võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni hageja nõutud enampakkumise tulemi 59 861 euro tasumiseni hagejale ja kas kohtutäitur vastutab hagejale tekkinud kahju tekitamise eest. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kohtutäitur oleks rikkunud oma seadusest tulenevat kohustust tulemi väljamaksmisel, s.o. hageja ei ole tõendanud, et kostja tegevus oleks õigusvastane, siis ei saa olla tõendatud, et sellise tegevuse tagajärjel oleks hagejal tekkinud kahju sissenõudmiskulude summas 40 euro näol või hagejal oleks iseenesest õigus nõuda sissenõudmiskulusid 40 eurot. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (t.l. 28-30, 124), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda. 9 TsMS § 173 lg 1 sätestab, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik kostjate menetluskulud kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.