) § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 2 p 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
järgi on võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1), võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (lg 2), võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3) ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 % (lg 4). Võimalus vabaneda oma kohustustest ei ole pankrotiseaduses ettenähtud korras eelduslikult iga võlgniku õigus. Kohus, tutvunud võlgniku aruandega ning esitatud lisadega, leiab, et võlgnik on rikkunud süüliselt
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 03.11.2014 kinnitatud lõpparuandes oli võlgniku koguvõlgnevus võlausaldajate ees 147 337,75 eurot. Võlgniku poolt esitatud info kohaselt töötab võlgnik xxx ja xxx ja tema sissetulekuks on 500600 eurot kuus. Võlgniku väitel meeldib talle see töö ja seetõttu ei otsi ta ka aktiivselt tööd. 2 Alates 28.11.2018 kuni usaldusisiku aruande esitamiseni 27.11.2019 on võlgnik tasunud usaldusisiku arvele kokku 720 eurot, millest: xxx, 4,18 eurot (jaotis 0,58%) xx (endine xx), 559,65 eurot (jaotis 77,73%) xxx-ile (endine xx), 156,17 eurot (jaotis 21,69%). Arvestades võlgade suurust ja võlausaldajatele kohustustest vabastamise perioodi jooksul tehtud makseid ei saa kohus antud juhul pidada mõistlikuks tulutoova tegevusega tegelemiseks miinimumpalgaga töötamist. On hea, et võlgnikule meeldib ta töö, kuid arvestades võlgade suurust, oleks pidanud ka siiski olema aktiivsem ja pingutama võlausaldajatele võlgade tasumisel. Võlgniku pangakonto väljavõtetest nähtub, et võlgnik on teinud korduvalt kulutusi hasartmängudele xx ja xxx. See ei liigitu kindlasti mõistliku tulutoova tegevuse alla. Samuti on võlgnik teinud kulutusi reklaami ostmiseks internetifirmadest, kuid samas ei nähtu esitatud materjalidest, et ta selle tõttu oleks teeninud suuremat tulu. Võlgnik ei ole selgitanud ka tema arvelduskontole korduvalt tehtud sularaha sissemaksete päritolu ning samuti on võlgnik tasunud summasid reisikorraldusega seonduvalt (xxx), kuigi oleks võinud vastavad summad tasuda võlausaldajatele. Ka võlausaldajad juhtisid tähelepanu vastavatele puudujääkidele võlgniku tegevuses ning leidsid, et võlgnik tuleks seetõttu jätta kohustustest vabastamata. Kohus pakkus 16.03.2020 võlgnikule tehtud telefonikõnes võlgnikule võimalust esitada kohtule täiendavaid seisukohti ja põhjendusi või esitada taotlus isiklikuks ärakuulamiseks, kuid võlgnik pole seda võimalust soovinud kasutada. Kohtu hinnangul näitab see, et võlgnikul puuduvad põhjendused, mis vabandaksid nimetatud kulutuste tegemist ja võlausaldajatele tasumata jätmist. Seega on võlgnik rikkunud pahatahtlikult
lg 3 sätestatut, mis on aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-90-16 sedastanud, et võlausaldaja huvide kahjustamiseks tuleb lugeda võlgniku poolset
Selline ükskõikne suhtumine oma kohustustesse menetluse kestel näitab võlgniku hooletut suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Võlgnik ei ole näidanud üles head tahet kohustusi täita. Eelnev näitab ilmekalt, et võlgnik ei soovi tegelikkuses võlausaldajate nõudeid rahuldada. Vastavalt
lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Riigikohus on lahendis 3-2-1-19-16 avaldanud seisukohta, et
lg 5 rakendamiseks peab kohus tuvastama, et võlgniku käitumises esinevad raske süülise käitumise tunnuseid. Riigikohus on lahendis 3-2-1-31-16 toonud välja, et raskelt süüline käitumine tähendab kas tahtlust või rasket hooletust. Kohtu hinnangul on võlgnik
§-s 173 nimetatud kohustuste täitmisel olnud raskelt hooletu. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse jooksul andnud 3 endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata. Võlgniku käitumine on olnud võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik rikkunud
lõikes 1 sätestatud kohustust, mistõttu esineb alus võlgniku pankrotimenetluse täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks
Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (3-2-1-60-13, p 10). Eelnimetatud uue võimaluse saamiseks tuleb võlgnikul kohustustest vabastamise menetluse kestel anda ennast parim võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks rikkudes süüliselt
Kohustustest vabastamise aluspõhimõtted sätestavad, et võlgnikule tuleb anda võimalus oma varasemad ebaõnnestumised krediidisuhetes heastada, kuid sealjuures tuleks siiski silmas pidada, et kohustustest vabastamise menetlus peab olema võlgniku suhtes ka distsiplineeriv. Vastavalt PanrkS § 175 lg 8 kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Eelnevast tulenevalt ja
lg 5 alusel koosmõjus sama paragrahvi lg 2 punktiga 2 ja
otsustab kohus keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest ja tulenevalt
Tulenevalt
lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus vabastab usaldusisiku kohustustest M P.
lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse.
lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.