) § 164 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
lg 2 kohaselt peab senine võlausaldaja uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma dokumendi, mis kinnitab nõude loovutamist.
sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
lg 1 järgi võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Vaidlust ei ole, et Euroopa Kohus on korduvalt oma lahendites leidnud, et Määruse artikleid 5, 6 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et hüvitise saamise õiguse kohaldamise eesmärki arvestades võib hilinenud lendude reisijaid võrdsustada tühistatud lendude reisijatega (nt liidetud kohtuasjades C402/07 ja C-432/07; CC-549/07 ning C-257/14). Seega võivad reisijad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on ette nähtud Määruse artiklis 7, kui hilinenud lennu tõttu reisijad kaotavad kolm tundi või rohkem. Määruse artikli 7 lg 1 punkt b kohaselt on kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500 – 3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul õigus hüvitisele 400 euro ulatuses. Määruse artikli 7 lg 1 punkt c kohaselt on kõikide üle 3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul õigus hüvitisele 600 euro ulatuses. Määruse artikli 7 lg 1 punkt c ja artikli 7 lõike 2 punkt c kohaselt on kõikide üle 3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul, mis hilinevad alla nelja tunni lennuettevõtjal õigus vähendada hüvitist 50%. Eeltoodud artikli lg 4 kohaselt vahemaid mõõdetakse vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil. Määruse artikkel 5 lõige 3 näeb ette õiguse lennuettevõttel keelduda hüvitise maksmisest, kui on üheaegselt täidetud järgmised kaks eeldust: hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud ja lennuettevõtja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida hilinemist. Pooled ei vaidle, et reisijal I P oli kinnitatud broneering nr 19064622 (t.l. 16) kostja lennule MYX568 09.06.2019 lähtepunktiga Bulgaaria (Burgas) sihtpunktiga Eesti (Tallinn), mis hilines rohkem kui 4 tundi. Vaidlust ei ole, et Määruse alusel on sellise lennu hilinemise korral reisijal õigus saada kompensatsiooni 400 eurot, mida kostja tasunud ei ole (t.l. 20). Pooled ei vaidle, et reisijatel K R ja J R oli kinnitatud broneering nr TN300273 (t.l. 21-22) kostja lennule MYX572 29.01.2020 lähtepunktiga Hispaania (Tenerife) sihtpunktiga Eesti (Tallinn), milline lend hilines 3 tundi ja 7 minutit. Vaidlust ei ole, et Määruse alusel on sellise lennu hilinemise korral reisijatel õigus saada kompensatsiooni Ku 800 eurot, mida kostja tasunud ei ole (t.l. 29). 4 Vaidlust ei ole, et reisijatel D S ja V S oli kinnitatud broneering nr TN299951 (t.l. 30) kostja lennule MYX572 05.02.2020 lähtepunktiga Hispaania (Tenerife) sihtpunktiga Eesti (Tallinn), milline lend hilines rohkem kui 4 tundi. Vaidlust ei ole, et Määruse alusel on sellise lennu hilinemise korral reisijatel õigus saada kompensatsiooni Ku 800 eurot, mida kostja tasunud ei ole (t.l. 37). Pooled ei vaidle, et reisijatel G T, L L ja A T oli kinnitatud broneering nr TN301066 (t.l. 38-39) kostja lennule MYX572 05.02.2020 lähtepunktiga Hispaania (Tenerife) sihtpunktiga Eesti (Tallinn), milline lend hilines rohkem kui 4 tundi. Vaidlust ei ole, et Määruse alusel on sellise lennu hilinemise korral reisijatel õigus saada kompensatsiooni Ku 1 200 eurot, mida kostja tasunud ei ole (t.l. 47). Pooled ei vaidle, et reisijatel P T ja E T oli kinnitatud broneering nr 20309268 (t.l. 48) kostja lennule MYX572 05.02.2020 lähtepunktiga Hispaania (Tenerife) sihtpunktiga Eesti (Tallinn), mis hilines rohkem kui 4 tundi. Vaidlust ei ole, et Määruse alusel on sellise lennu hilinemise korral reisijatel õigus saada kompensatsiooni Ku 800 eurot, mida kostja tasunud ei ole (t.l. 55-56) Pooled ei vaidle, et reisijatel V K ja J K oli kinnitatud broneering nr TN299874 (t.l. 57-58) kostja lennule MYX572 05.02.2020 lähtepunktiga Hispaania (Tenerife) sihtpunktiga Eesti (Tallinn), mis hilines rohkem kui 4 tundi. Vaidlust ei ole, et Määruse alusel on sellise lennu hilinemise korral reisijatel õigus saada kompensatsiooni Ku 800 eurot, mida kostja tasunud ei ole (t.l. 63). Pooled ei vaidle, et reisijal V T oli kinnitatud broneering nr TN307446 (t.l. 64) kostja lennule MYX572 05.02.2020 lähtepunktiga Hispaania (Tenerife) sihtpunktiga Eesti (Tallinn), mis hilines rohkem kui 4 tundi. Vaidlust ei ole, et Määruse alusel on sellise lennu hilinemise korral reisijal õigus saada kompensatsiooni 400 eurot, mida kostja tasunud ei ole (t.l. 68). Pooled ei vaidle, et reisijatel V K ja A S oli kinnitatud broneering nr 19750671 (t.l. 69) kostja lennule MYX572 05.02.2020 lähtepunktiga Hispaania (Tenerife) sihtpunktiga Eesti (Tallinn), missugune lend hilines rohkem kui 4 tundi. Vaidlust ei ole, et Määruse alusel on sellise lennu hilinemise korral reisijatel õigus saada kompensatsiooni Ku 800 eurot, mida kostja tasunud ei ole (t.l. 76-77). Vaidlust ei ole, et reisijatel K R ja K R oli kinnitatud broneering nr 19750725 (t.l. 78) kostja lennule MYX572 05.02.2020 lähtepunktiga Hispaania (Tenerife) sihtpunktiga Eesti (Tallinn), mis hilines rohkem kui 4 tundi. Vaidlust ei ole, et Määruse alusel on sellise lennu hilinemise korral reisijatel õigus saada kompensatsiooni Ku 800 eurot, mida kostja tasunud ei ole (t.l. 83-84). Pooled ei vaidle, et eisijatel K P ja V P oli kinnitatud broneering nr TN301431 (t.l. 85-86) kostja lennule MYX572 05.02.2020 lähtepunktiga Hispaania (Tenerife) sihtpunktiga Eesti (Tallinn), mis hilines rohkem kui 4 tundi. Vaidlust ei ole, et Määruse alusel on sellise lennu hilinemise korral reisijatel õigus saada kompensatsiooni Ku 800 eurot, mida kostja tasunud ei ole (t.l. 93). Vaidlust ei ole, et reisijatel R S ja K S oli kinnitatud broneering nr 19750696 (t.l. 94) kostja lennule MYX572 05.02.2020 lähtepunktiga Hispaania (Tenerife) sihtpunktiga Eesti (Tallinn), mis hilines rohkem kui 4 tundi. Vaidlust ei ole, et Määruse alusel on sellise lennu hilinemise korral reisijatel õigus saada kompensatsiooni Ku 800 eurot, mida kostja tasunud ei ole (t.l. 101-102) Vaidlust ei ole, et reisijatel R S ja S H S oli kinnitatud broneering nr 5 19759754 (t.l. 103-104) kostja lennule MYX572 05.02.2020 lähtepunktiga Hispaania (Tenerife) sihtpunktiga Eesti (Tallinn). Eeltoodud lend hilines rohkem kui 4 tundi. Vaidlust ei ole, et Määruse alusel on sellise lennu hilinemise korral reisijatel õigus saada kompensatsiooni Ku 800 eurot, mida kostja tasunud ei ole (t.l. 109). Pooled ei vaidle, et reisijal E K oli kinnitatud broneering nr TN229855 Smartlynx Airlines Estonia OÜ (edaspidi kostja) lennule MYX590 01.02.2019 lähtepunktiga Egiptus (Sharm el Sheikh) sihtpunktiga Eesti (Tallinn) (t.l. 10-11). Pooled vaidlevad selle üle kas lend MYX590 01.02.2019 hilines sihtkohta rohkem kui kolm tundi. Pooled ei vaidle, et eeltoodud lend pidi broneeringute kohaselt saabuma (maanduma) Tallinnas kell 18:35 (t.l. 10-11). Tuvastatud on, et Tallinna Lennujaama kodulehelt pärineva info kohaselt saabus lend MYX590 kell 21:35 (t.l. 110). Kohtul ei ole ka põhjust kahelda, et lennu tehnilise logi kohaselt või kostja sisesüsteemist nähtuvalt võib lennu MYX590 saabumise ajaks pidada ka 21:32 (t.l. 131, 143). Kuid mõistlik on arvata, et reisija jaoks saab saabumisaega arvestada hetkest, mil reisijal on võimalik lennukist väljuda, s.o. oluline on tuvastada ka moment, mil on avatud lennuki uks, mille kaudu on reisijal võimalik väljuda. Hageja on veenvalt põhistanud, et kui lend MYX590 maanduski hetk varem, siis väravasse jõudis see kell 21:35, missugused ajad on fikseeritud Tallinna Lennujaama andmetel (t.l. 111-114). Hageja on veenvalt põhistanud, et kui Tallinna Lennujaam fikseerib on-block/off-block ajad vastavalt lennuki liikumise alustamisele ja lõpetamisele, siis on mõistlik arvata, et kui kell 21:35 on fikseeritud ajahetk, kui lennuk peatus väravas, siis kulus peale seda veel täiendavalt aega lennukiuste avamiseks võimaldamaks reisijatel lennukist väljuda (t.l. 115). Kui lennuk saabus kostja lennu tehngilise logi kohaselt 21:32, ka siis, on mõistlik arvata, et peale seda kulus aega lennukiuste avamiseks. Seega ei ole põhjust kahelda samal reisil oleva reisija M R telefoniga filmitud videost nähtuvat, et kell 21:36 ei olnud lennuki uks veel avatud ning reisijatel ei olnud võimalik lennukist väljuda (t.l. 116). Kostja ei ole tõendanud, et lennuki uks oleks reisijatele avatud samal hetkel, kui kostja väidetel oli lennuk saabunud, s.o. 21:32. Seega on tõendatud, et lend MYX590, mis toimus 01.02.2019 hilines rohkem kui kolm tundi ning resisijal E Kel on eeltoodud lennu hilinemise õigus nõuda kompensatsiooni Määruse alusel 300 eurot, mida kostja tasunud ei ole (t.l. 15). Pooled ei vaidle, selle üle, et kostja on ülaltoodud lendude lennuettevõtjaks, kel on kohustus tasuda reisijatele hüvitist lendude hilinemise tõttu. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis lubaksid kostjal keelduda hüvitise maksmisest, samas ei ole vaidlust, et kostja ei ole hagejale kohtuväliselt tasunud seoses lendude hilinemisega ettenähtud hüvitist.
lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks hüvitis kogusummas 9 500 (400 eurot x 23 reisijat ja 300 eurot x 1 reisija) eurot.
lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 2 järgi kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. 6 Pooled ei vaidle, et hageja teavitas kostjat hagiavalduses toodud lendude MYX590, MYX568 ja MYX572 hilinemisest tulenevatest nõuetest summas 300 eurot 01.02.2020, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 300 euro suuruselt kahjusummalt alates 02.02.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 3,34 eurot; summas 2800 eurot 08.02.2020, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 2800 euro suuruselt kahjusummalt alates 09.02.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 26,93 eurot; summas 800 eurot 09.02.2020, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 800 euro suuruselt kahjusummalt alates 10.02.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 7,52 eurot; summas 2000 eurot 11.02.2020, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 2000 euro suuruselt kahjusummalt alates 12.02.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 17,92 eurot; summas 1600 eurot 12.02.2020, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 1600 euro suuruselt kahjusummalt alates 13.02.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 13,99 eurot; summas 800 eurot 15.02.2020, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 800 euro suuruselt kahjusummalt alates 16.02.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 6,47 eurot; summas 1200 eurot 25.02.2020, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 1200 euro suuruselt kahjusummalt alates 26.02.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 7,08 eurot. Kostja hageja viivise aarvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Seega on tõendatud, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viiviseid hüvitise nõude esitamisest kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o. kuni 23.03.2020 83,25 eurot ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivised 83,25 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohtu arvates on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuselt summas 9 500 eurot viivis
23.03.2020 kuni põhinõude täitmiseni, sest hageja ei ole välja arvestanud viivist põhivõlgnevuselt kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni.
lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.
lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses alati, kui tal on õigus nõuda viivist. Nõude eelduseks ei ole seega tegelik kahju tekkimine. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt Ku sissenõudmiskulude hüvitamist iga üksiku rahalise kohustusega seoses, Ku summas 960 (24 x 40 eurot) eurot. Veenev on hageja väide, et sissenõudmiskulud on tekkinud iga üksiku rahalise kohustuse sissenõudmisega ja need on põhjustatud kostja käitumisest, kes ei ole tasunud kohseselt hüvitisnõuded, kuigi kostjal oli võimalus maksta hüvitis hagejale kohtuväliselt, kohe peale hageja poolt nõude ja vajalike dokumentide kostjale esitamist. Kahtlemata on hagejal õigus nõuda viivist iga nõude täitmisega viivitamise eest ja tuvastatud on, et hageja ka käesolevas menetluses nõuab iga reisijaga seotud nõude täitmisega viivitamise eest kostjalt viivist. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 960 eurot. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (t.l. 117-119), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 7 Kuna hageja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole, siis nähtuvalt tsiviilasja materjalides on hagejal tekkinud menetluskulu, mis koosneb kulust riigilõivule. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagi hind hagiavalduse esitamise ajal oli 11 301,64 eurot. Nimetatud hinnaga hagi esitamiselt tuleb RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 600 eurot riigilõivu. Nähtuvalt toimikus olevast maksekorraldusest (t.l. 121) on hagi esitamiselt õigesti tasutud 600 eurot. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulu 600 eurot. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.