Obsah (7)

§ 9§ 11§ 16§ 20§ 158§ 100§ 159

Tsiviilasi nr 2-20-114758 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2020, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-114758 Tsivi

) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

§ 11

lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

§ 16

lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.

§ 20

lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

1. Käesoleval juhul on pooled sõlminud lepingu internetis, K.L. asus Tartu rattaringlust kasutama, luues XX.XX.XXXX kasutajakonto (dtlk 79) ja nõustudes sellega Tartu rattaringluse kasutustingimustega (kasutustingimuste p 3.6.). Võlaõigusseaduse § 52 lg 1 p 1 tähenduses, sõlmis ta lepingu sidevahendi abil. Kostja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et ta on Tartu rattaringluse rattaid kasutanud. Seega saab lugeda poolte vaheline leping sõlmituks XX.XX.XXXX, Tartu rattaringluse tüüptingimustel (dtlk 21-26 ja 83-86).
2. Kostja on seisukohal, et leping sõlmiti ajal kui kehtisid esmased kasutustingimused. Mitmeid kordi on Tartu linn (hageja) muutnud mobiilirakenduse sisu ja kasutustingimusi, seetõttu on raske tõendada kas leping on sõlmitud ja millistel tingimustel on sõlmitud. Hageja ei ole esitanud tõendeid lepingu sõlmimise (hagiavalduses puudub sõlmimise kuupäev ja lepingu sõlmimist tõendavad tõendid) ja lepingu kehtivuse kohta. Hageja on esitanud kohtule kahed tüüptingimused. Esmalt esitas hageja kehtivad tüüptingimused, mis hakkasid kehtima 25.07.2019 (dtlk 21-26). Pärast kostja vastuväiteid esitas hageja ka varasemad tingimused, mis kehtisid alates 01.06.
3. Pärast nende esitamist ei ole kostja rohkem vastuväiteid esitanud. Alates 01.06.2019 kehtinud tüüptingimuste punkt 4.5 kohaselt võis Tartu Linnatransport vajadusel ühepoolselt tüüptingimusi muuta. Muudatuste korral esitatakse vastav info veebilehel ratas.tartu.ee. Jätkates Tartu rattaringluse kasutamist pärast tingimuste uuendamist, loetakse, et kasutaja on uute tingimustega nõustunud. Seega võis hageja tüüptingimusi ühepoolselt muuta ning kehtima hakkasid 25.07.2019 jõustunud tüüptingimused. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda leppetrahvi lepingu rikkumise ajal kehtinud tüüptingimuste alusel. 4 Tsiviilasi nr 2-20-114758
4. Järgnevalt on kostja seisukohal, et puuduvad tõendid rikkumise kohta ning sissenõudjaks ei saa olla hageja poolt osutatud teenus „Tartu rattaringlus“.
5. Kohus selgitab, et tüüptingimuste kohaselt on Tartu rattaringlus Tartu linna osutatav jalgrataste lühiajalise kasutamise teenus. Tartu Linnatransport on Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna hallatav asutus, kes osutab Tartu rattaringluse teenust. Seega on hagejaks Tartu linn Tartu Linnavalitsuse kaudu.
6. Tartu rattaringluse poolt juhiti kostja tähelepanu ratta valesti lukustamise eest esmakordselt 19.08.2019 (dtlk 27). Hoiatuskirjas selgitati, et vastavalt rattaringluse infosüsteemile võttis ta ratta 17.08.2019 kell 23.01 Eedeni rattaparklast ja tagastas selle kell 23.20 Magistri rattaparklasse. Ratta number oli XXX, lisalukk oli kinnitatud vasakule poole, läbi kodarate, kuid peab olema paremal pool, kus on vastav kleebis. Ratta lukustamine vasakult poolt ei ole lubatav, kuna vasak pool ei ole tavakasutajale lukustamiseks mõeldud ning luku avamine vasakult on väga raske ja võib ratta mehhanisme lõhkuda. Ühtlasi paluti kostjal uuesti tutvuda kasutajatingimustega ning juhiti kostja tähelepanu tulevikus vale lukustamisega kaasnevale leppetrahvile. Hoiatuses oli välja toodud ka kasutustingimuste punkti 5.
7. sõnastus, mis käsitleb ratta lukustamist.
8. Jalgratta lukustamise nõudeid rikkus kostja uuesti 01.09.
9. Kostja võttis ratta kell 12.32 Kalda tee rattaparklast ja tagastas kell 12.52 Ihaste rattaparklasse, ratta number XXX. Ratas oli lukustatud paremalt poolt, lukutross ei olnud pandud läbi esiratta nagu kasutustingimustes ette nähtud. Ratta vale lukustamise tuvastas tehnik kell 19.12, kusjuures kostja oli viimane selle ratta kasutaja. Foto kostja poolt valesti pargitud rattast on rattaringluse poolt 18.09.2019 kostjale saadetud kirja lisas (dtlk 34-36). Kuna kostjal oli eelnevalt hoiatus kasutajakontol ratta valesti lukustamise eest, siis määrati kostjale leppetrahv 100 eurot ratta nr XXX valesti lukustamise eest. Vastavalt rattaringluse kasutajatingimuste punktile 6.
10. võetakse leppetrahvi määramisel leppetrahv kasutaja kasutajakontoga seotud krediitkaardilt. Kui krediitkaardil nimetatud summat ei ole, saadetakse kasutajale teade. Kostjale saadeti sellekohane teade 06.09.2019 (dtlk 28). Kuna leppetrahvi ei olnud võimalik kostja krediitkaardilt sisse nõuda sulgus ka kostja kasutajakonto vastavalt kasutustingimuste punktile 3.12.3, sest kostjal tekkis leppetrahvi võlgnevus.
11. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et ta on hageja poolt edastatud e-kirjad kätte saanud. 19.08.2019 hoiatuskirjale (dtlk 27) ei ole kostja hagejale vastuväiteid esitanud. Lisaks on hageja kohtule esitanud pildid, millelt nähtub ratta valesti parkimine 17.08.2019 (dtlk 62) ja kostja rataste kasutamise ajaloo (dtlk 81), millelt nähtub, et kostja on sellel päeval hageja rattaid kasutanud. Seega leiab kohus, et hageja on eluliselt usutavalt tõendanud, et kostja rikkus parkimisnõudeid. Samuti leiab kohus, et 18.09.2019 kostjale edastatud kirjaga (dtlk 34-36), 01.09.2019 tehniku pildiga (dtlk 66) ning kostja rataste kasutamise ajalooga (dtlk 81) on tõendatud kostja rikkumine ratta parkimisel 01.09.
12. Kohtu hinnangul tõendeid kogumis hinnates tuleb asuda seisukohale, et hageja on tõendanud kostja rikkumised rataste parkimisel. 21.

§ 158

lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. 22. Leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: • poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe); 5 Tsiviilasi nr 2-20-114758 • võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (

§ 100

); • võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (

§ d 103 ja 160); • võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (

§ 159lg 2). Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on Ts

MS § 230 lg 1 esimese lause alusel võlausaldajal (p 11) (RK 3-2-1-36-17). Kohus on tuvastanud, et poolte vahel on XX.XX.XXXX sõlmitud tüüptingimustel Tartu rattaringluse kasutamise leping. Tüüptingimuste punkt 5.

1. kohaselt tulnuks kostjal jalgratta lisalukuga lukustamisel luku tross panna vasakult läbi esiratta või ümber piisavalt tugeva maapinnaga ühendatud kinnituse ja lukustada esiratas paremalt poolt selleks kleebisega tähistatud lukustuskohas. Kuivõrd kostja rikkus seda nõuet kahel korral rakendas hageja kostja suhtes tüüptingimuste punkti 6.1.3 ning edastas kostjale esmalt hoiatuse 19.08.2019 (dtlk 27) ning seejärel leppetrahvi nõude 18.09.
2. Eelnevast tulenevalt on kohus tuvastanud, et hageja leppetrahvi nõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele.
3. Hageja on palunud kohustada kostjat väljamõistetud põhinõuet tasuma Tartu Linnavalitsuse arvelduskontole nr XXX AS Swedbank, viitenumber XXX. Makse selgitusse märkida "Rattaringluse nõue nr-XXX". Kohus rahuldab selle taotluse TsMS § 445 lg 1 alusel ning kohustab kostjat tasuma 100 eurot nimetatud kontole ja nimetatud selgitusega. Menetluskulude jaotus
4. Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise juures peab kohus vajalikuks märkida järgmist. TsMS § 162 ja § 173 lg 1, 4 ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks 75 eurot (riigilõiv). Kohtu hinnangul on riigilõiv põhjendatud ja vajalik menetluskulu.
5. Eelnevast tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 75 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele ning milline summa tuleb kostjal tasuda Tartu linna arvelduskontole nr XXX AS Swedbank, viitenumber XXX. /allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik 6