← Eesti

2-20-7946/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-7946 Tsiviilasi XX kaebus kohtutäitur Hille Kudu
  2. mai
  3. a otsuse peale täiteasjas nr 035/2019/2016 Avaldaja – XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetlusosalised ja nende esindajad Puudutatud isik I – kohtutäitur Hille Kudu Puudutatud isik II – OMEGA INVEST OÜ (registrikood 10866568), volitatud esindaja Anne-Liis Veski Puudutatud isik III – OK Incure OÜ (registrikood 11542046), volitatud esindaja Anne-Liis Veski Vaidlustatud kohtulahendid Harju Maakohtu
  4. septembri
  5. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus XX määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  6. Võtta asja materjalide juurde kohtutäitur Hille Kudu 09.12.2020 ja 10.12.2020 vastustele lisatud 03.03.2020 vallasvara arestimise akt ja 17.11.2020 enampakkumise teade.
  7. Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 18.09.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-20-7946 muutmata.
  8. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud XX kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 3; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 1, § 698 lg-d 1 ja 2). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Kohtutäitur Hille Kudu (kohtutäitur) on algatanud XX (avaldaja) suhtes OMEGA INVEST OÜ (sissenõudja I) avalduse alusel täitemenetluse täiteasjas nr 035/2019/2016 ning OK Incure OÜ (sissenõudja II) avalduse alusel täitemenetluse täiteasjas nr 035/2019/
  10. Täiteasjas nr 2-20-7946 035/2019/2016 on täitedokument Pärnu Maakohtu 19.08.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-19105498 ning nõude sisu võlgnevus 4883,31 eurot ja lisanduv viivis. Täiteasjas nr 035/2019/2054 on täitedokument Pärnu Maakohtu 26.08.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-19112911 ning nõude sisu võlgnevus 3254,86 eurot ja lisanduv viivis.
  11. Kohtutäitur koostas 03.03.2020 vallasvara arestimise akti, millega arestis mõlemas täiteasjas avaldajale kuuluva ½ suuruse mõttelise osa XX pärandvara ühisusest. Pärandvara ühisuse koosseisu kuulub muu hulgas korteriomand asukohaga XXX, Tallinn (registriosa nr XXXXXX; edaspidi korter).
  12. Kohtutäitur kuulutas 15.04.2020 välja pärandvara ühisuse osa enampakkumise.
  13. Avaldaja esitas 29.04.2020 kohtutäiturile kaebuse, milles palus korteri enampakkumine peatada ja lõpetada. Korteri enampakkumine on lubamatu. Tegu on avaldaja ainsa eluasemega, milles ta on oma vanematega elanud alates korterelamu ehitamisest. Avaldaja võttis laenu ajal, mil tal oli töökoht. Kui avaldaja kaotas töökoha, tekkisid tal võlad ja see pööras elu pahupidi. Hetkel on avaldaja töötu. Avaldaja ei ole oma ainsat eluaset tagatiseks seadnud ega ole selle müügiga nõus. Kohtutäitur ei saa kahjustada võlgniku huve ning peab arvestama võlgniku majandusliku ja perekondliku olukorraga. Põhiseaduse (PS) järgi on kodu puutumatu. Korteri enampakkumine rikub äärmiselt tugevalt avaldaja huve ja teeb avaldaja varatuks.
  14. Kohtutäitur jättis 11.05.2020 otsusega täiteasjas nr 035/2019/2016 avaldaja 29.04.2020 kaebuse rahuldamata. Avaldaja ei ole oma kohustusi täitnud ning on kinnitanud, et tal puudub muu väärtuslik vara, millele sissenõuet pöörata. Lisaks pärandvara ühisuse osale kuulub avaldajale kaks sõidukit, mille väärtus on minimaalne ega kata täitmisele esitatud nõudeid. TMS kohustab kohtutäiturit pöörama võlgniku varale sissenõudja nõude täitmiseks sissenõude. Varale sissenõude pööramise järjekorra määramisel peab kohtutäitur lähtuma sellest, et nõue tuleb rahuldada kõige kiiremal viisil ning sellega ei kahjustataks võlgniku õigustatud huve. Kohtutäituril ei ole muud võimalust, kui pöörata sissenõue avaldaja ainsale väärtust omavale varale ehk pärandvara ühisuse osale. PS § 33 ei ole asjassepuutuv, sest see ei sätesta õigust kodule, vaid keelab selle olemasolul sinna tungimise. PS §-st 32 tulenev omandipõhiõigus ei ole piiramatu. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada seaduses sätestatud juhtudel ja korras, mille näeb antud juhul ette TMS.
  15. Avaldaja esitas 30.05.2020 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri 11.05.2020 otsuse tühistamiseks ning enampakkumine peatamiseks, lõpetamiseks ja lubamatuks tunnistamiseks. Avaldaja võlgnevused tekkisid töökoha kaotusega. Avaldaja on töösuhte lõpetamise kohtus vaidlustanud ja vaidlus ei ole veel lõppenud. Avaldaja ei ole andnud nõusolekut oma ainsa eluaseme enampakkumisel müümiseks. Avaldaja on jätkuvalt töötu ja tal on raskusi uue töökoha leidmisega. Kodu on puutumatu ja omandit ei tohi omaniku tahte vastaselt käsutada.
  16. Sissenõudjad esitasid 29.06.2020 vastuse, milles taotlevad kaebuse rahuldamata jätmist. Avaldaja on hoidnud täitmisest aastaid kõrvale. Täitemenetluse eesmärk on täitedokumendi täitmine ning kohtutäituri kohustus on see tagada. Kuna võlgnik on kinnitanud, et tal puudub 2

(5)2-20-7946 igasugune muu vara, millele sissenõuet pöörata, on korteri müük põhjendatud. Täitemenetluses võib omandi võõrandada omaniku nõusolekuta.
  1. Kohtutäitur esitas 01.07.2020 vastuse, milles jäi 11.05.2020 otsuses toodud seisukohtade juurde ning taotles kaebuse rahuldamata jätmist. Kohtutäitur on arestinud avaldaja kontod krediidiasutustes, kuid kontodel puuduvad rahalised vahendid. Samuti puudub avaldajal sissetulek ja muu arestitav vara, mida avaldaja on ise kinnitanud. Ainus viis täitmisel olevate nõuete rahuldamiseks on sissenõude pööramine avaldaja osale XX pärandvara ühisusest. Riigikohtu praktika järgi on kohtutäitur pärast muu vara puudumise väljaselgitamist õigustatud arestima ja müüma võlgniku kinnisasja. Avaldaja elukoha müümine ei ole seega ebaproportsionaalne. Võlgnik saab oma õigusi täitemenetluses aktiivselt osaledes kaitsta, pakkudes näiteks elukoha müügi vältimiseks välja muid vara müügi võimalusi. TMS § 44 võimaldab täitetoimingu edasi lükata sissenõudja avalduse või kohtulahendi alusel, mis antud juhul puuduvad.
  2. Harju Maakohus jättis 18.09.2020 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kuna avaldaja ainus vara on ½ suurune mõtteline osa XX pärandvara ühisusest, on sellele sissenõude pööramine põhjendatud ja kooskõlas TMS §-ga
  3. Kohtutäituril puuduvad muud võimalused täitmisel oleva nõude rahuldamiseks. Avaldaja kaebuse rahuldamiseks ei anna alust see, et tal puudub töökoht ja sissetulek. Avaldaja peab tegema kõik endast oleneva, et sissenõudjate nõuded rahuldada. Avaldaja on välja toonud, et tema kodu on puutumatu ning seda ei saa tema tahte vastaselt müüa. Avaldaja suhtes on aga algatatud täitemenetlus, mida reguleeriv täitemenetluse seadustik võimaldab pöörata avaldaja varale sissenõude. Kohtutäituri tegevus avaldaja vara arestimisel ja enampakkumise korraldamisel on põhjendatud ja lubatud. Avaldaja kaebus jääb seega rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 172 lg-te 1 ja 10 alusel avaldaja kanda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  4. Avaldaja taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega avaldaja ei jääks oma kodust ilma. Menetluskulud palub avaldaja jätta menetlusosaliste endi kanda. Avaldaja on selgitanud, et on Töötukassas arvel ja otsib aktiivselt tööd, kuid tal ei ole hetkel raha võlgnevuste tasumiseks. Avaldaja avaldas kohtutäiturile soovi maksegraafiku tegemiseks ja kohtutäitur oli sellega nõus. Samuti on avaldaja selgitanud, et ei ole oma eluaset kellelegi lubanud ega tagatiseks andnud. Ei ole võimalik, et avaldaja eluase antakse tema nõusolekuta kellelegi võõrale ja ta jääb ise lageda taeva alla. Maakohus ei ole põhjendanud, miks peab avaldaja oma pikaajalisest eluasemest välja kolima ja mis temast edasi saab. Hetkel on avaldaja tööle saanud ja saab teha maksegraafiku. Omandi puutumatus ja kodu puutumatus on erinevad asjad. Omandeid on palju, aga kodu ainult üks ja see on puutumatu.
  5. Sissenõudjad taotlevad vastuses määruskaebuse rahuldamata jätmist, nõustudes maakohtu määrusega.
  6. Kohtutäitur taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata jätmist, jäädes oma varasemate seisukohtade juurde. Kohtutäitur saatis avaldajale 02.11.2020 täitmiseks ja allkirjastamiseks 3
(5)2-20-7946 maksegraafiku vormi, mille avaldaja lubas nädala jooksul korrektselt täidetuna kohtutäiturile tagasi saata. Avaldaja seda aga ei teinud ega ole nõuet tasuma asunud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna selle tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.
  2. Avaldaja on kohtueelses menetluses vaidlustanud 15.04.2020 välja kuulutatud pärandvara ühisuse osa enampakkumise, paludes see peatada ja lõpetada. Kohtutäitur jättis avaldaja 29.04.2020 kaebuse 11.05.2020 otsusega täiteasjas nr 035/2019/2016 rahuldamata ja avaldaja esitas selle peale 30.05.2020 kaebuse kohtule. Menetlusdokumentides ja vaidlustatud määruses on puudutatud isikutena käsitatud nii täiteasja nr 035/2019/2016 sissenõudjat (sissenõudja I) kui ka täiteasja nr 035/2019/2054 sissenõudjat (sissenõudja II). Vaidlustatud kohtutäituri otsus on tehtud üksnes täiteasjas nr 035/2019/
  3. Kuna asja materjalidest ei selgunud, miks on puudutatud isikuna käsitatud ka sissenõudjat II, tegi ringkonnakohus kohtutäiturile 04.12.2020 kohtunõude, milles palus täpsustada ja esitada tõendid selle kohta, millis(t)es täiteasja(de)s on pärandvara ühisuse osa arestitud ning millises täiteasjas viiakse läbi pärandvara ühisuse osa enampakkumist. Kohtutäitur vastas 09.10.2020, et arestis pärandvara ühisuse osa täiteasjades nr 035/2019/2016 ja 035/2019/2054 samaaegselt ning esitas selle kinnituseks 03.03.2020 vallasvara arestimise akti. Kohtutäitur lisas 10.10.2020 vastuses, et tehniliselt on enampakkumine seotud ühe täiteasjaga, kuid kuna arestimine on toimunud samaaegselt, on mõlemal sissenõudjal samal järjekohal asuv arestipandiõigus ning enampakkumise tulemi jagamisel osalevad mõlemad sissenõudjad. Koos 10.10.2020 vastusega esitas kohtutäitur ka 17.11.2020 enampakkumise teate. Kuna 03.03.2020 vallasvara arestimise akt ja 17.11.2020 enampakkumise teade omavad asja lahendamisel tähtsust, võtab ringkonnakohus need TsMS § 238 lg 1 alusel asja juurde. Kohtutäituri vastusest ja sellele lisatud tõenditest on võimalik aru saada, et kuigi pärandvara ühisuse osa on arestitud mõlemas täiteasjas, viiakse pärandvara ühisuse osa enampakkumist läbi täiteasjas nr 035/2019/
  4. Arvestades, et avaldaja vaidlustas 29.04.2020 kaebuses kohtutäiturile enampakkumist, tegi kohtutäitur 11.05.2020 otsuse põhjendatult täiteasjas nr 035/2019/
  5. Samas saab asjast puudutatud isikuks pidada ka sissenõudjat II, kelle õigusi pärandvara ühisuse osa enampakkumine puudutab, sest tal on õigus osaleda selle müügist saadud tulemi jaotamisel.
  6. Kuna avaldaja vaidlustas kohtueelses menetluses 15.04.2020 välja kuulutatud pärandvara ühisuse osa enampakkumist, tuli praeguses asjas lahendada küsimus, kas kohtutäitur jättis avaldaja 29.04.2020 kaebuse 15.04.2020 enampakkumise peatamiseks ja lõpetamiseks 11.05.2020 otsusega õigesti rahuldamata. Täitemenetluse seadustik ei näe kohtutäiturile ette võimalust enampakkumise peatamiseks, kui võlgnik leiab, et enampakkumise läbiviimine on tema suhtes ebaõiglane. Kohtutäitur võib küll TMS § 46 lg 2 p 1 alusel täitemenetluse ja ka kitsamalt enampakkumise peatada juhul, kui tema tegevuse peale esitatakse kaebus, kuid tegu on kohtutäituri diskretsiooniotsusega ja kohus ei saa kohustada kohtutäiturit seda tegema. 15.04.2020 enampakkumise peatamata jätmine ei too seega kaasa kohtutäituri 11.05.2020 otsuse õigusvastasust. Lisaks ei oleks ainuüksi 15.04.2020 enampakkumise peatamine kaebuse lahendamise ajaks toonud kaasa avaldaja soovitud lõpptulemust, milleks on korteri säilitamine, kuna kohtumenetluse lõppedes oleks 4
(5)2-20-7946 enampakkumine jätkunud. Praeguseks on 15.04.2020 enampakkumine ka lõppenud, kuna kohtutäitur viib 17.11.2020 enampakkumise teatest nähtuvalt läbi juba uut enampakkumist. Enampakkumise lõpetamine enne asjade müümist on TMS § 97 lg-te 1 ja 2 järgi võimalik juhul, kui võlgnik või kolmas isik, kellel on õigus sissenõudja nõue rahuldada, tasub kohtutäiturile enne enampakkumise lõppemist raha, mis on vajalik sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks. Avaldaja ei ole sellele tuginenud ning ka kohtutäitur ei ole raha tasumist kinnitanud. Ka sissenõudjad ei ole avaldanud nõusolekut enampakkumise lõpetamiseks. Kuna kohtutäituril puudus alus 15.04.2020 enampakkumise lõpetamiseks, jättis kohtutäitur enampakkumise lõpetamise taotluse 11.05.2020 otsusega õigesti rahuldamata.
  1. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja etteheited on seotud eelkõige korteri arestimisega, mis toimus 03.03.2020 arestimise aktiga ja mille peale avaldaja kohtutäiturile kaebust ei esitanud. Avaldaja oli 29.04.2020 kaebuse esitamise ajal arestimise akti vaidlustamise võimaluse ka minetanud, sest avaldaja kinnitas kohtutäituri 11.05.2020 otsusest nähtuvalt arestimise akti kättesaamist 04.03.2020 ja viimane päev selle vaidlustamiseks oli TMS § 217 lg 1 järgi 16.03.
  2. 29.04.2020 kaebuses ei saanud avaldaja enam tugineda asjaoludele, mida ta oleks saanud esitada kaebuses arestimise akti peale (TMS § 217 lg 6). Asja arestimine on enampakkumise korraldamise eeldus ja enampakkumise läbiviimist saab vaidlustada üksnes enampakkumise reeglite rikkumisele tuginedes. Avaldaja ei ole tuginenud ühelegi enamapakkumise läbiviimist reguleeriva sätte rikkumisele. Kui avaldaja jõuab sissenõudjatega kokkuleppele maksegraafikus, on tal ühtlasi võimalik nendega kokku leppida enampakkumise edasilükkamises või lõpetamises.
  3. Eelnevast lähtuvalt puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks ja määruskaebus jääb rahuldamata.
  4. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. TsMS § 175 lg 2 järgi hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud. Praeguses asjas on sissenõudjaid esindanud töötaja ja ringkonnakohtu menetluses ei ole aset leidnud menetlustoiminguid, mille tulemusel saanuks tekkida sõidukulusid. TsMS § 175 lg 31 kohaselt ei hüvitata kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid. Asja materjalidest ei nähtu kohtutäituri poolt ka muude menetluskulude kandmine. Seetõttu hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.