2-18-9813/88

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht

1. novembril 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-18-9813 Tsiviilasi Vyacheslav Gorbunovi hagi Vassili Volki vastu võla väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. septembri 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vyacheslav Gorbunovi määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja): Vyacheslav Gorbunov (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Andrei Matvejev Vastustaja (kostja): Vassili Volk (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Margus Kiir RESOLUTSIOON
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. septembri 2020 määrus ning saata tsiviilasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
5. Rahuldada määruskaebus. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
6. Vyacheslav Gorbunov (hageja) esitas 26.06.2018 maakohtule Vassili Volki (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja üürivõlg
7. a maini 7867 eurot, tekitatud kahju 6670 eurot ja katuse remondikulu 1200 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.10.2013 üürilepingu tähtajaga kuni 07.10.2016 X vallas X külas asuva tootmistsehhi osa pindalaga 350 m2 üürimiseks. Alates
8. a juunist ei ole kostja üüri tasunud ja hageja ütles 25.10.2017 üürilepingu üles. Kostja ei ole ruume vabastanud ning on tema kasutusse antud ruume ja seadmeid kahjustanud. 10.04.2019 esitas hageja hagi täpsustuse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja üürivõlg
9. a maini 7867 eurot, tekitatud kahju 6670 eurot ja katuse remondikulu 1200 eurot, alternatiivselt mõista kostjalt välja üürivõlg
10. a aprillini 23 800 eurot. Samuti palus hageja mõista kostja valdusest välja tootmistsehhi osa pindalaga 350 m2 ja anda selle valdus üle hagejale. Hageja leiab, et tal oli õigus üürileping sõlmida, kuna Aktsiaseltsi VEGER GRUPP 26.01.2007 otsusega on hagejale antud õigus kõnealust kinnisasja kasutada ja käsutada, sh anda seda üürile.
11. Kostja tunnistas esialgselt hagi osaliselt. 21.05.2020 esitas kostja vastuväite kogu nõudele, kuna kostjale on teadmata, millise õigusjärgluse alusel on hageja lepingu sõlminud. MAAKOHTU LAHEND
12. Viru Maakohus jättis
13. septembri 2020 määrusega V. Gorbunovi hagi V. Volki vastu võla väljamõistmiseks läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Määruse kohaselt on üürile antud vara omanik Aktsiaselts VEGER GRUPP (likvideerimisel), mitte juhatuse liige füüsilise isikuna (hageja), kuid juhatuse liige (praegu likvideerija) on sõlminud lepingu enda nimel ja nõuab üüritasu endale. Kuna üürile antud vara omanik on aktsiaselts, siis saab hagejaks olla juriidiline isik, aktsiaselts, mitte juhatuse liige füüsilise isikuna. Juriidiline ja füüsiline isik on eraldi õigussubjektid ning järelikult ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ning hagi tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kohtul ei ole võimalik sellist hagi rahuldada, st teha kohtuotsust juhatuse liikme kasuks. Kohus märkis vastuseks hageja väitele, et tal oli vastavalt aktsiaseltsi 26.01.2007 otsusele õigus kasutada ja anda üürile kinnisasja, et esindamine ei muuda omandisuhteid, st kinnisasja omanikuks jääb aktsiaselts. Esindaja tegutseb oma volituste piires esindatava, mitte enda nimel. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
14. V. Gorbunov esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
15. septembri 2020 määruse tühistamist. Menetluskulud palub määruskaebuse esitaja jätta kostja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt Aktsiaseltsi VEGER GRUPP (likvideerimisel) 26.01.2007 ainuaktsionäri otsuse järgi hageja, olles aktsiaseltsi ainuaktsionär ja juhatuse liige, andis kinnistu Vegeri hageja valdusse. Otsusest tuleneb hageja õigus anda vara allüürile ja kasutusse tasu eest ja tasuta. Seadus ei kehtesta üüri- ega allüürilepingu vormi. Viidatud otsus on piisav, et lugeda kinnistu hageja valdusse üle antuks. Juhul kui üürnik sõlmib allüürilepingu, 2 on tal õigus nõuda allüürnikult üüri. Hagejal oli õigus sõlmida kostjaga üürileping ja nõuda kostjalt üüri. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
16. V. Volk vaidleb määruskaebusele vastu. Kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud. Äriregistri ja kinnistusraamatu andmete järgi on kinnisasja omanik Aktsiaselts VEGER GRUPP (likvideerimisel). Lääne-Viru Maakohus on 09.09.2005 otsusega tsiviilasjas nr 2-450/05 otsustanud läbi viia kustutatud aktsiaseltsi täiendava likvideerimise ja on määranud likvideerijaks V. Gorbunovi. Sellest ajast saab aktsiaseltsi eest ja nimel teha tehinguid likvideerija. Likvideerija vastavat otsust või likvideerija tehtud tehingu dokumente esitatud ei ole. Äriseadustiku § 372 lg 3 kohaselt võivad likvideerijad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud aktsiaseltsi likvideerimiseks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Likvideerimine toimub juba 15 aastat. Likvideerija poolt iseendale esindatava vara tulu üleandmine ei ole vastavuses likvideerimise eesmärgiga. Hageja viidatud otsus ei saa olla kinnisasja omandiõiguse ülemineku aluseks. Lisaks on otsuses selgelt märgitud, et otsuse alusel sõlmitakse leping (st eelduslikult notariaalselt tõestatud), mille alusel antakse vara üle ning tekib kasutusõigus ja õigus asju rentida. Sellist lepingut ei ole sõlmitud ning ka vastavat õigust ei ole tekkinud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb tühistada ja tsiviilasi saata maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
18. Maakohus jättis hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata ning põhjendas seda sellega, et hageja ei ole üürile antud vara omanik ning seetõttu puudub tal õigus üürilepingust tulenevaid nõudeid esitada. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu.
19. TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui 1) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks; 2) hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset; 3) hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Ühtegi sellist hagi läbi vaatamata alust ei ole maakohus tuvastanud ning seetõttu puudus maakohtul alus hagi läbi vaatamata jätmiseks. Hageja nõue põhineb üürilepingul ning üürilepingu regulatsioonist (VÕS § 271 jj) ei tulene, et üürilepingust tuleneva nõude võib esitada üksnes asja omanik. Maakohtu selline seisukoht on ekslik. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et VÕS § 288 lg 1 kohaselt võib üürnik anda asja allüürile. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et maakohus peab hageja nõude sisuliselt läbi vaatama. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu sellele, et tsiviilasjas nr 2-450/05 on maakohtu 09.09.2005 kohtuotsusega määratud AS Veger Grupp likvideerijaks aktsiaseltsi endine juhatuse liige Vjatšeslav Gorbunov. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus muu hulgas selgitama välja, kuidas on toimunud 09.09.2005 tsiviilasjas nr 2-450/05 tehtud kohtuotsuse täitmine. Samas ei mõjuta viidatud asjaolu antud asjas tehtavat lahendit.
20. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja sisulisel läbivaatamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 4