4.
4.
) § 180 lg 1 p 1 ja 2 järgi on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku (edaspidi menetlusabi saaja) taotlusel määrata, et menetlusabi saaja: 1) vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide ja kohtulahendi tõlke kulude kandmisest; 2) võib tasuda riigilõivu, kautsjoni või muud kohtukulud või 2 menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlke kulud igakuiste osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast sama seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Käesoleva juhul on hagihinnaks 5270 eurot, millelt tuleb RLS lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 425 eurot. Menetlusabi andmise tingimused on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 181, mille lg 1 järgi antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.
lg 2 kohaselt menetluses osalemise edukust eeldatakse, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale.
lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Hageja poolt esitatud menetlusabi taotluse kohaselt puuduvad hagejal sissetulekud, varad ja igasugused väljaminekud. Kohtule nähtuvate registrite kohaselt puudub taotlejal igasugune registrivara. Kohus leidis, et
Samas ei pidanud kohus põhjendatuks vabastada hagejat riigilõivu tasumisest täies ulatuses. Hageja isikukontolt nähtuvalt laekus viimase seitsme kuu jooksul kontole 545 eurot, mida hageja on kasutanud kaupluses tasumiseks ja osaliselt elektri eest maksmiseks. Seega saab hageja igakuiseks sissetulekuks lugeda 77 eurot 85 senti, millest tuleb maha arvestada hageja vajalik kulu elektrile (kuni 0,43 eurot). Pärast hageja vajalike kulude mahaarvestamist jääb hageja kasutusse igakuiselt 77 eurot 42 senti. Muus osas on hageja kinnipidamisasutuses viibimise ajal riigi ülalpidamisel. Kinnipidamisasutuses viibimise ajal tagatakse kinnipeetavale mh toitlustamine. Kohus leidis, et kuna Viru Vanglas viibimise ajal on hageja riigi ülalpidamisel, samuti on hagejal olnud viimase 7 kuu jooksul sissetulek, siis on ta osaliselt võimeline riigilõivu tasuma. Lisaks sellele ei ole hageja majandusliku seisundi teatises märkinud, et tal oleks ühtegi vajalikku kulu, mida ta peab kandma (tl 3). Ülaltoodust lähtudes ja riigilõivumäära suurust arvestades vähendas kohus tasumisele kuuluvat riigilõivu 275 euro võrra, ning määras hagejale kohustuse tasuda riigilõivu summas 150 eurot kolme kuu jooksul igakuiselt 50 eurot kuus. 3 MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 3. Hageja palub 4. novembri 2020 esitatud määruskaebuses vabastada end riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Hageja väitel puudub tal igasugune sissetulek. 29. juulil 2020 isikukontole tehtud kanne summas 250 eurot on televiisori ostuks. Igakuiste maksetega tasub ta laenu 50 eurot kuus. Hageja väitel maksab tema eest laenu tema ema. Televiisori laen saab makstud 29. detsembril 2020. Alates 12. jaanuarist 2021 on hagejal võimalus tasuda riigilõivu mingis ulatuses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et 4. maakohtu määrus tuleb
lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus määras, et hagejal tuleb tasuda 150 euro suurune riigilõiv kolme kuu jooksul 50 euro suuruste osamaksetena. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määrusega, millega määrab, et hagejal tuleb tasuda 150 euro suurune riigilõiv viie kuu jooksul 30 euro suuruste osamaksetena. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse seega osaliselt.
lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. 5. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et praegusel juhul on
lg-s 1 sätestatud alused hagejale menetlusabi andmiseks täidetud, kuid hageja vabastamine riigilõivu tasumisest täies ulatuses ei ole põhjendatud. Maakohus on tuvastanud, et hageja kontole on laekunud viimase seitsme kuu jooksul 545 eurot, mida hageja on üldiselt kasutanud kaupluses tasumiseks. Hageja vältimatu püsikulu on elektrikulu (kuni 43 senti), muid vältimatuid püsikulusid hagejal kinnipidamisasutuses viibides pole. Kuna hageja konto väljavõttest nähtub, et hagejale laekub raha, mida ta saab kasutada kaupluses tasumiseks, siis on maakohus õigesti leidnud, et põhjendatud on hageja vabastada riigilõivu tasumisest osaliselt, s.o 275 euro osas, määrates tasumisele kuuluvaks riigilõivuks 150 eurot. Samas on hageja määruskaebuses märkinud, et tema kontole laekunud 250 euro suurune makse on laen televiisori ostmiseks, mida ta igakuiselt 50 euro kaupa tagasi maksab. Samuti on hageja märkinud, et teda aitab ema, muud sissetulekud tal praegu puuduvad.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus määrata, et riigilõiv tuleb tasuda osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Ringkonnakohus leiab, et 150 euro suuruse riigilõivu tasumine kolme kuu jooksul 50 euro suuruse osamaksena võib hagejale olla ebamõistlikult koormav, kuna hagejal puudub igakuine kindel sissetulek. Ringkonnakohtu hinnangul, arvestades tasumisele kuuluva riigilõivu suurust, on põhjendatud võimaldada hagejal tasuda riigilõiv osamaksetena viie kuu jooksul 30 eurot. Ringkonnakohus muudab maakohtu määrust osamaksete tasumise tähtaja osas. Kohtule esitatud informatsiooni kohaselt ei ole alust arvata, et hagejal puudub võimalus 150 euro suuruse riigilõivu tasumiseks 4 viie osamaksena, ning et riigilõivu tasumise kohustus saaks hagejale takistuseks kaebeõiguse teostamisel. 6. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata (
7.
lg 1 teisest lausest tulenevalt ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.