Obsah (5)

§ 75§ 418§ 121§ 64§ 74

Kriminaalasi nr 1-19-9509 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2020. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-9509 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekret

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustada Indrek Piudunen käitumiskontrolli ajal alluma sõltuvusravile (alkoholismiravi). 2.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Indrek Piuduneni alates määruse jõustumisest 10 (kümne) tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel (mitte tihedamalt kui 1 (üks) kord kuus ja mitte harvem kui 1 (üks) kord 3 (kolme) kuu jooksul) tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Juhul, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on Indrek Piuduneni alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 kuu möödumisel esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus Indrek Piuduneni poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul alates kättetoimetamisest esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK 1. Tartu Maakohtu 06.01.2020. a otsusega mõisteti Indrek Piudunen süüdi

§ 418

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust;

§ 121

lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti Indrek Piudunenile liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetud vangistust täielikult täitmisele ei pöörata, kui Indrek Piudunen kahe aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustati Indrek Piuduneni käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi. Kohtuotus jõustus 22.01.

1. a.
2. 13.11.
3. a esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande Indrek Piuduneni kohta, ettepanekuga pöörata talle mõistetud karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt on Indrek Piudunen rikkunud registreerimiskohust 06.08.
4. a, 23.10.
5. a ja 13.11.
6. a ning alkoholi tarvitamise keeldu 21.09.
7. a, 27.10.
8. a ja 12.11.
9. a.
10. Kohus arutas erakorralist ettekannet 04.12.
11. a kohtuistungil.
12. Kriminaalhooldusametnik on istungil avaldanud, et kui Indrek Piudunen on nõus ravile minema ja esitama ka vereanalüüse, siis seekord karistuse täitmisele pööramist võiks vältida.
13. Indrek Piudunen palus istungil anda talle veel üks võimalus ning on andnud nõusoleku ravile asumise osas. Samuti on nõus esitama kriminaalhooldusametnikule ka vereanalüüse alkoholi sisalduse kohta. KOHTU SEISUKOHT 6.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. 7. Käitumiskontrolliga pandud kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise hindamisel ja

§ 74

lg-s 4 toodud tagajärje valimisel tuleb kohtul arvestada ja hinnata konkreetse etteheidetava rikkumise raskust, süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus) ja seda, kuidas ta ise oma käitumist põhjendab. Vanglasse saatmine kui raskeim meede tuleb kõne alla siis, kui aset leidnud rikkumised olid rasket laadi, tahtlikud ning ka tulevikus on karta rikkumiste jätkumist (vt Tartu Ringkonnakohtu

1. märtsi
2. a määrus asjas 1-19-7671, p 23). Kohast meedet valides tuleb silmas pidada ka kriminaalhoolduse eesmärki, milleks on uute kuritegude ära hoidmine. Mida enam inimese rikkumised uute kuritegude ohule viitavad, seda enam peaks kaaluma kõige rangemat abinõud ehk vangistuse täitmisele pööramist. Kui aga rikkumised endas (kuigivõrd) tõsist uute kuritegude ohtu ei kätke, peaks pigem piirduma seaduses sätestatud leebemate abinõudega (vt ka Tartu Maakohtu
3. juuli
4. a määrus asjas 1-1711292, p 13).
5. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on Indrek Piudunen korduvalt rikkunud nii registreerimiskohustust kui ka alkoholi tarvitamise keeldu. Rikkumisi Indrek Piudunen ei eita ja kinnitab ka alkoholi tarvitamist. Seejuures tunnistades, et alkoholi on ta tarvitanud rohkematel kordadel, kui on fikseeritud. 2
6. Süüdimõistetu sõnul on ta nüüdseks mõistnud, et alkohol on tõsine probleem, millest ta soovib lahti saada, ning on valmis minema ravile. Indrek Piudunen ei varja fakti, et tal on hirm mitte üksnes vanglasse sattumise osas, vaid ta tunneb muret ka perekonna heaolu pärast – ülalpidamisel on kolmeaastane laps ja elukaaslasel puudub sissetulek. See omakorda tähendab, et Indrek Piuduneni vanglasse minek paneks perekonna majanduslikult raskesse olukorda. Süüdimõistetu sõnul on just perekond selleks, kelle nimel oma senist eluviisi muuta.
7. Ehkki perekond on süüdimõistetul olnud juba mõnda aega, pole see varem hoidnud teda rikkumiste toimepanemisest. Samas ei ole varem Indrek Piudunen ka ise avaldanud, et soovib oma käitumist muuta ja mõistab probleemi tõsidust ja mõju nii endale kui oma lähedastele. Esmakordselt avaldas ta soovi muutuda kohtuistungil, kus andis ka nõusoleku ravile asumiseks ja avaldas valmidust vereanalüüside esitamiseks. Kohus on veendumusel, et inimest pole võimalik ravida, kui ta ise selleks soovi ei avalda, mistõttu saab ravi alata alles hetkest, mil inimene ise selle vajadust tajub. Indrek Piuduneni puhul saab selleks hetkeks lugeda alles kohtuistungil tehtud avaldust. Ka kriminaalhooldaja oli pärast selle kuulmist seisukohal, et karistust ei tule täitmisele pöörata, vaid kohaldada esialgu leebemaid mõjutusvahendeid.
8. Kohus on seisukohal, et Indrek Piudunenile tuleb anda veel üks võimalus oma senise eluviisi muutmiseks. Selliselt saab Indrek Piudunen tõestada, kas ja mil määral ta tegelikult muutuda soovib. Arvestades, et peamiseks probleemiks on alkoholi tarbimine, on oluline tegeleda probleemiga kuni alkoholist täieliku loobumiseni. Seetõttu määrab kohus Indrek Piudunenile lisakohustustena ravile asumise ja vereanalüüside esitamise. Kohtu hinnangul on see parim meede alkoholi probleemiga võitlemisel ja vähendab ka uute kuritegude toimepanemise riski. Juhul, kui Indrek Piudunen otsustab ka seekord ignoreerida talle määratud kohustusi, siis ei jää kohtul muud varianti, kui pöörata talle mõistetud karistus täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 3