KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Tsiviilasja number 2-20-12594 Määruse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2020, Pärnu Tsiviilasi ERGO Insur

) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

1. Kohtule esitatud kompromisslepingu dokumendi punktides 1-3 on esile toodud kompromissi sõlmimise aluseks olevad asjaolud ja menetluse seis: 1) ERGO Insurance SE esitas 31.08.2020 Pärnu Maakohtule hagiavalduse summa 17 964,99 euro sissenõudmiseks M. K.’ult (edaspidi Võlgnik), kuivõrd Võlgnik ei tasunud tagasinõuet nr 1924393 nõuetekohaselt. 2) ERGO Insurance SE ja R. K. sõlmisid 20.03.2020 maksegraafiku, mille kohaselt R. K. tasub Võlgniku eest 17 964,99 eurot ERGO Insurance SE-le igakuiste osamaksetena 150 eurot kuus iga kuu
2. kuupäevaks alates mai 2020 kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. R. K. ei pidanud antud kokkuleppest kinni. 3) Pärnu Maakohus andis 19.11.2020 kohtumäärusega ERGO Insurance SE-le, Võlgnikule ja R. K.’ile aega kompromissläbirääkimisteks ja uue kokkuleppe sõlmimiseks kuni 11.12.
3. Kohus selgitab, et kompromissi punktid
4. -
5. ei ole käsitatavad poolte kokkuleppena ega kompromissi tingimustena, mis vajaksid kohtulikku kinnitamist, mistõttu kohus kohtumääruse resolutsiooni neid ei märgi. Kompromissi sisulised tingimused kohus märgib määruse resolutsioonis kompromissi kinnitamise punkti alapunktidena. Eeltoodust tulenevalt kompromissi tingimuste numeratsioon kohtumääruse resolutsioonis erineb poolt allkirjastatud dokumendis märgitud numeratsioonist. Samuti kohus asendab täitedokumendiks oleva määruse selguse huvides kompromissi tingimustes kostjale viitava sõna „võlgnik“ M. K. nimega.
6. Kohus leiab, et kohtule esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus määrusega kinnitab kompromissi ja lõpetab asjas menetluse.

1. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 kohaselt on tsiviilasjas tehtud jõustunud kohtumäärus täitedokumendiks, mille sundkorras täitmist võib võlausaldaja nõuda täitemenetluses.
2. Kompromissiosaliseks on solidaarvõlgnikuna R. K..

§ 430

lg 5 kohaselt kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. See tähendab, et hageja võib kokkulepitud tingimuste täitmist nõuda nii M. K.lt kui R. K.lt eraldi kui ka mõlemalt korraga, samas korras võib 2

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled ei ole kompromisslepingus menetluskulude jaotuses teisti kokku leppinud, seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. 9.

§ 150

lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus üksnes selle menetlusosalise, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti, kirjaliku avalduse alusel. Riigilõivu tagastamise nõudeõigus lõpeb riigilõivu tasumise aasta lõppemisest kahe aasta möödumisel, s.o praeguses asjas 31.12.2022. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 3