) § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja määras kindlaks, et kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 2 2-19-119270 Apellatsioonkaebus ja menetluse edasine käik Hageja esitas 23.11.2020 apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. 4.1. Hageja hinnangul ei võtnud maakohus arvesse kõiki seadusega sätestatud õigusnorme ega uurinud kõiki esitatud tõendeid. Maakohtu poolt läbi viidud eelmenetlus oli puudulik. Maakohtu järeldus sellest, et hageja ei ole tõendanud, et tema asjad pärast lepingu lõppemist garaaži jäid, on vastuoluline. Maakohus eelistas kostja vande all antud seletusi hageja omadele. Maakohus rajas otsuse kostja väidetele, jättes analüüsimata hageja seisukohad ja tõendid. Kui hageja ei suuda oma väiteid tõendada, võib kohus lihtmenetluses tunda suuremat vajadust kohaldada uurimisprintsiipi. Kohus omal algatusel täiendavaid tõendeid ei kogunud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas
lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest
lg 2¹ alusel keelduda ning kaebus
Tsiviilasja hinna järgi on tegemist lihtmenetluse asjaga
lg 1 tähenduses.
lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas võetakse apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamise luba ei andnud. Asjaolu, et maakohus märkis kohtuotsuses edasikaebamise korra, ei ole edasikaebamise loa andmine
Ringkonnakohtu hinnangul ei esine
Asjas tehtud hagi rahuldamata jätmise otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldamise tagajärg, samuti ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise järeldamiseks alust. 7.1. Maakohus on kohtumenetluses juhtinud hageja tähelepanu vajadusele tõendada oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh seda, kas ja millised asjad lepingu lõppedes garaaži jäid (vt maakohtu 14.01.2020 kohtuistungi protokoll). Maakohus on õigesti juhtinud hageja tähelepanu
Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustes märgituga ning leiab, et maakohus ei ole menetluse läbiviimisel, tõenditele hinnangu andmisel ja materiaalõiguse kohaldamisel eksinud. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud üldised väited ei võimalda jõuda maakohtust teistsugusele järeldusele. Tsiviilasja materjalid hageja väiteid ei toeta. 7.2. Apellant on
Viidatud sätte kohaldamine ei ole kohustuslik, vaid võimaldab kohtul lihtmenetluses ise tõendeid koguda.
lg 1 p-st 8 tulenevalt ei saa kohtu suuremat aktiivsust lugeda menetlusõiguse normi rikkumiseks ehk menetluse korraldus on jäetud ulatuslikult kohtu otsustada. Lihtmenetluse erisuste rakendamine on aga kohtu õigus, mitte kohustus. Seejuures ei mõjuta lihtmenetluse erisuste kohaldamine või kohaldamata jätmine 3 2-19-119270 tõendamiskoormise jaotust. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus kumbki poolt peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja väited. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus kaebuse menetlusse võtmiseks. Kolleegium lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes
§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Maakohus on õigesti
lg 1 alusel jätnud menetluskulud hageja kanda, kuna hagi jäi rahuldamata.
lg 1 ja
lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle kostjale vastamiseks edastamist, siis ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 10.1. Hagejal on õigus esitada taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu
Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele arveldusarvele lõiv tagastada.
lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta
lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb
lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele.
lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.