) § 429 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja seaduslik esindaja loobus 16.12.2020 kohtuistungil esitatud hagist. Hageja hagist loobumine on protokollitud. Kostja ei ole vastu hageja poolt esitatud avaldusele hagist loobumise kohta ja on nõus menetluse lõpetamisega. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Hagejale on kohtuistungil selgitatud
sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgi, et kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.
lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse ja määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist (
Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.