Obsah (7)

§ 76§ 184§ 199§ 64§ 65§ 68§ 75

1-18-1043 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2020, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-18-1043 (17240100020) Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Kohtuistungi sekretär Aliis

§ 76, Vang

S § 76 ja KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Jätta Aleksei Voronin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista Aleksei Voroninilt menetluskuluna riigituludesse 182 (ükssada kaheksakümmend kaks) eurot ja 76 senti kaitsjatasu, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber

1. Kui nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 1-18-1043 ASJAOLUD
2. Viru Vangla esitas 07.10.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Voronini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
3. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 24.04.2018 otsusega tunnistati A. Voronin süüdi

§ 184

lg 1 järgi (10.02.2016 toime pandud episood) ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. A. Voronin tunnistati süüdi ka

§ 199

lg 2 p-de 4, 8 järgi (17.12.2015 toime pandud episood) ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti A.

Voroninile nende tegude eest liitkaristuseks lugedes kergem kaetuks raskemaga 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel mõisteti A.

Voroninile liitkaristus Viru Maakohtu 10.03.2016 otsusega mõistetud karistusega 4 kuud vangistust, suurendades raskemat üksikkaristust, s.o vangistust 1 aasta ja 6 kuud ning liitkaristuseks mõisteti kuni 10.03.2016 toimepandud kuritegude eest 1 aasta ja 9 kuud vangistust. Vastavalt § 65 lg-le 1 arvati karistusest maha A. Voronini poolt 10.03.2016 Viru Maakohtu otsusega mõistetud ärakantud karistus, s.o 4 kuud vangistust ning

§ 68lg 1 alusel loeti A.

Voronini poolt eelvangistuses viibitud aeg ajavahemikul 10.02.2016-09.03.2016, s.o 1 kuu ning ajavahemikul 10.07.2016-25.07.2016 viibitud aeg, s.o 16 päeva karistusaja hulka ning ärakandmata karistuseks loeti kuni 10.03.2016 toimepandud kuritegude eest 1 aasta, 3 kuud ja 14 päeva vangistust. A. Voronin tunnistati süüdi ka

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi (episoodid pärast 10.03.2016) ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat ja 8 kuud vangistust. Samuti tunnistati A. Voronin süüdi ka

§ 199

lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi (episoodid pärast 10.03.2016) ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti A.

Voroninile liitkaristuseks nende tegude eest üksikkaristusest raskeima suurendamise teel 4 aastat ja 9 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel mõisteti A.

Voroninile liitkaristuseks suurendades temale mõistetavat karistust – 4 aastat ja 9 kuud vangistust – eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta, 3 kuud ja 14 päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti enne ja pärast 10.03.2016 toimepandud kuritegude eest 6 aastat ja 14 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti A.

Voronini poolt ajavahemikul 24.03.201726.03.2017 eelvangistuses viibitud aeg, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ning ärakandmata karistuseks loeti 6 aastat ja 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 13.09.

1. Viru Maakohtu kohtuotsus jõustus 09.06.
3. Kinnipidamisasutuses A. Voronini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates on A. Voronin kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb materiaalse kahju tekitamiseks, narkootiliste ainete levitamises kui isikul on majanduslikud raskused ning ta ei loobu narkootiliste ainete tarvitamisest. Kahe aasta jooksul on vangla hinnangul üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 52% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 17%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust (kõrge risk) ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla.
4. Kriminaalhooldaja leiab, et kui kohus otsustab A. Voronini tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastada, määrata talle käitumiskontroll 24-ks kuuks ja katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o 24.09.
5. Lisaks tuleb A. Voroninile määrata

§ 75lg 2 p-des 21, 4, 7 ja 9 ettenähtud kohustused.

Kriminaalhooldaja on lisanud märkinud ka, et teostas 24.09.2020 elukohakontrolli aadressil xxx, et kontrollida A. Voronini elukoha sobivust elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Kontrollinud seda elukohta, kinnitas kriminaalhooldaja, et elektroonilise valve kohaldamine on võimalik.

1. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta A. Voronini ennetähtaegset vabastamist, omapoolseid argumente esitamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 2 1-18-1043
2. A. Voronin, kes saatis enne istungit kohtule ka omakäelise „motivatsioonikirja“, palus enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla ning rääkis 13.10.2020 kohtuistungil, et ta on oma vaateid muutnud. Voronin tunnistas, et enne olid tal sõltuvusprobleemid, kuid ta on probleemiga tegelenud, läbinud sotsiaalprogrammid ning tal on olemas tugiisikud, kellega ta on vanglas olles kohtunud ning kelle poole ta saab pöörduda ka vabaduses viibides. Vabaduses olles kavatseb ta suhelda ainult oma lähedastega ning mitte sõltlastega. Vabaduses on tal olemas töökoht, kus esialgu hakkab ta saama miinimumpalka, kuid Voronin on arvamusel, et kuna tal on raha olemas ka vabanemisfondis, siis sissetulekust piisab. A. Voronin rõhutas, et tõendab mitte ainult sõnadega vaid ka käitumisega, et üritab muuta oma elu.
3. Kaitsja tõi kohtuistungil välja, et A. Voronin on suutnud vanglas käituda korrektselt, rikkumisi ei ole olnud. Individuaalne täitmiskava on täidetud ja A. Voronin töötab pikka aega vanglas xxx. Voronin tunnistab narkosõltuvuse probleemi ning tegeleb aktiivselt selle probleemi lahendamisega, ta viibis rehabilitatsiooni sektsioonis, läbis kõik programmid, kohtus tugiisikutega organisatsioonist „S“, on läbinud „Eluviisitreeningu“. Vabaduses on tal olemas toetavad vanemad ja tugiisik „S“ organisatsioonist, garantiikiri töökoha kohta ning võimalus pöörduda ka töötukassasse, lisaks on tal suur vabanemisfond. Kaitsja hinnangul on näha, et A. Voronin on tõsiselt muutnud oma hoiakut ja see mis Voronin istungil ütles, pole tühjad sõnad. Läbitud programmid ja soov seaduskuulekalt elada aitab Voroninil õiguskuulekalt elada. Kaitsja on seisukohal, et A. Voronini puhul on karistuse eesmärk täidetud. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ja tutvunud tema poolt kohtule esitatud motivatsioonikirjaga, kuulanud ära kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et A. Voroninit ei saa veel praegu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada. 9.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Ilma elektroonilise valveta võib esimese astme kuriteo süüdimõistetu vabastada ennetähtaegselt kahe kolmandiku karistusaja ärakandmisel

§ 76lg 2 p 2 alusel.

10. Justiitsministri 22.02.2007 määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud A. Voronini vabanemisjärgset elukohta. Elukoha omanikuks on M N (A. Voronini sõbra abikaasa), kes on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Kriminaalhooldaja hinnangul on elukoht elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks sobilik. Seega esinevad formaalsed eeldused A. Voronini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. 11.

§ 76

lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 isikule vähemalt kuuekuuline katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrolli nõuetele. 3 1-18-1043

1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.
2. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Samas on selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Isiku käitumine vangistuses
3. Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Voronin töötas ajavahemikul 30.07.201821.01.2019 Viru Vanglas majandustöödel. Viru Vangla 16.01.2019 käskkirja nr 6-2/35-1 alusel määrati isik tööle AS E (Eesti Vanglatööstus) xxx. Viru Vangla 17.10.2019 käskkirja nr 6-2/646-1 alusel määrati isik tööle AS E xxx (xxx). Perioodil 09.10.2018-20.11.2018 läbis isik sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Ajavahemikul 06.07.2018-21.09.2018 osales kinnipeetav AN (anonüümsed narkomaanid) tugigrupis, 28.09.2018 alustas C tugigrupiga (sõltuvusteemaline) ning lõpetas 28.12.
4. Isik oli tugigrupi tegevuste raames rahulik ja uudishimulik. Esitas palju küsimusi. Teemade arutamisel oli aktiivne ja positiivne, suhtles vabalt ja lihtsalt. Töötas kaasa, oli avatud ning tundis teema vastu huvi, sh jagas oma kogemusi. Kinnipeetav muretseb oma tervise pärast ning muutis oma suhtumist narkootiliste ainete suhtes, mõtleb tulevikule ja tervetele eluviisidele. Perioodil 27.08.2018- 05.06.2019 läbis kinnipeetav tulemuslikult B1 taseme riigikeele õppe ja sooritas kursuse tulemusele 75%.
5. aasta sügisel soovis jätkata B2 taseme õppes aga antud kursus jäi kinnipeetavast mitte olenevatel põhjustel ära.
6. Kohus peab positiivseks A. Voronini käitumist karistuse kandmise ajal. Lisaks sotsiaalprogrammides ja vangla tööhõives osalemisele ning riigikeele õppimisele, nähtub vangla iseloomustusest ka asjaolu, et A. Voroninil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Isiku hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on õiguspärase käitumise tingimus täidetud. Isiku elutingimused
7. Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Voronin on rahvastikuregistri järgi sisse kirjutatud aadressil xxx. Reaalselt enne vangistust elas aadressil xxx, asuvas korteris koos oma vanematega. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib A. Voronin vabaneda elektroonilise valve alla ja asuda elama aadressil xxx. Kodukülastusel aadressile xxx linn, selgus, et tegemist on ühetoalise korteriga ning kinnistusraamatu järgi on korteri omanik isiku sõbra abikaasa M N . Kommunaalvõlgu on 100 euro ulatuses, hetkel on korter tühi ja keegi sees ei ela ning korteris on olemas kõik eluks vajalik. Elukoha tingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks. Taotluses on märgitud, et kinnipeetaval hetkel töökoht puudub. Vangla andmetel oli kinnipeetaval enne vangistust xxx. A. Voroninil tuleks end vabanedes arvele võtta Eesti Töötukassas, mis tagaks riigipoolsed toetused. Kinnipeetava ema kinnitas 4 1-18-1043 vestluses kriminaalhooldusametnikuga, et ta on valmis toetama A. Voroninit ennetähtaegse vabanemise korral materiaalselt. Kinnipeetava vanemad on xxx.
8. Iseloomustusest tulenevalt elas A. Voronin enne vangistust koos vanematega (ema S V ja isa V V ), kellega jätkab peamiselt suhtlemist ka praegu. Samuti on kinnipeetaval hea läbisaamine oma venna K V . Kinnipeetaval on ka enda sõnul 20-aastane poeg, kes elab S –P ja kellega väidetavalt aeg-ajalt suheldakse. Rahvastikuregistrist ilmneb, et isik ei ole abielus olnud aga isik on vanglat varasemalt teavitanud, et tal on elukaaslane T K . Lähedastega kokkusaamise võimalust kasutanud ei ole, suheldakse telefoni ja kirja teel. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt mõjutab isiku käitumist vabaduses kõige enam see, kas ta suudab säilitada kainet eluviisi ning leida omale töökoha. Minevikus on ta rikkunud kriminaalhoolduse ajal nõudeid. Isiku kuritegude laad viitab sellele, et isik ei oska lahendada probleeme või lahendab neid kuritegelikul viisil. Toimepandud kuriteod grupis viitavad suhtlusringkonna kriminaalsele taustale, samuti mõningale mõjutatavusele. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et A. Voronin muudaks oma hoiakuid ja mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega, teadvustaks tingimisi karistuse ja vangistuse erisusi ning oleks motiveeritud vabanedes elama seaduskuulekat elu.
9. Majandusliku toimetuleku osas nähtub vangla iseloomustusest, et A. Voronin töötas
10. aastal ametlikult Päästeametis, peale mida pole rohkem ametlikult töötanud. Kinnipeetaval oli enne vangistust xxx, mida saab isik pärast vangistust uuesti taotleda. Toimepandud kuriteod, kaasaarvatud praegune iseloomustavad fakti, et kinnipeetaval rahalisi vahendeid vabaduses ei jätkunud. A. Voronin on korduvalt toime pannud vargusi majandusliku kasu saamise eesmärgil sõltuvuse rahuldamiseks ning tunnistab, et tal esines majanduslikke raskusi. Isiku omandatud keevitaja ja elektriku eriala aitavad tulevikus kaasa töö leidmisel. K-raha andmetel on kinnipeetaval 16.09.2020 seisuga jooksvaid nõudeid summas 15500,97 eurot. Vanglas olles on töötanud xxx ja xxx ning alates 17.10.2019 töötab AS E V asuvas xxx.
11. Kohtule A. Voronini poolt edastatud motivatsioonikirjale on lisatud OÜ S juhatuse esimehe S N poolt väljastatud tõend, millest nähtuvalt tagatakse A. Voroninile tema kinnipidamisasutusest vabanemisel xxx töökoht. Kokkuvõtvalt räägivad eeltoodud andmed süüdimõistetut vabaduses ootavate elutingimuste kohta pigem A. Voronini ennetähtaegse karistusest vabastamise kasuks, kuna tal on olemas püsiv eluase ning tal on võimalus asuda ametlikult tööle OÜ-sse S . Kohus peab ülimalt oluliselt just väljavaateid töö osas, arvestades A. Voronini suuri varalisi kohustusi ja seda, et senised kuriteod on toime pandud suuresti just majanduslikel põhjustel. Vabastamise võimalikud tagajärjed
12. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
13. A. Voronini iseloomustus näitab, et tal on rahvastikuregistri järgi kutsekeskharidus. Enda sõnul on ta lõpetanud N xxx eriala ja hiljem ka xxx eriala. Koolis enda sõnul probleeme ei esinenud. 05.06.2019 väljastati isikule B1 riigikeele taseme tunnistus (tasemetunnistuse nr. xxx). Käesoleval hetkel on isik motiveeritud jätkama sügisel eesti keele õpinguid B2 tasemel.
14. Vangla iseloomustuses leitakse, et A. Voroninil on oma eale vastavad suhtlemisoskused. Impulsiivsusele viitavad kinnipeetava korduvad õigusrikkumised, sest tegutseb hetkeajendil ja kordab oma vigu. Eeltoodu viitab ka probleemide lahendamise oskuse puudulikkusele, sest kordab oma vigu ja tahab saada kiireid lahendusi. Kinnipeetav on enda arvates lahke ja rahulik. Ta saab aru enda probleemidest sõltuvusega ja elustiiliga ning on seisukohal, et sellega on vaja tegeleda. Kinnipeetav väärtustab häid suhteid lähedastega, tulevikuplaanid on seotud perekonnaga ja tööga, kuid ennekõike peab selle nimel saama võitu sõltuvusest. Leiab, 5 1-18-1043 et ühiskonnas on tähtsal kohal seadused ja reeglid, ning kui neid ei täideta, siis järgneb korralagedus. Siiski, kinnipeetav on korduvalt pannud toime õigusrikkumisi (sh narkootikumidega seoses), mis näitavad ükskõiksust ühiskonna suhtes. Kinnipeetaval on olemas motivatsioon, et loobuda kuritegelikust käitumisest, ennekõike vabaneda sõltuvusest, kuid kuna on oma vigu korranud, siis võib see olla paljasõnaline.
15. Vangla iseloomustuses märgitakse, et A. Voroninit on kokku 13-l korral kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri andmete kohaselt on süüdimõistetul kaks kehtivat kriminaalkaristust, mistõttu jätab kohus tähelepanuta Viru Vangla iseloomustuses mainitud varasemad arhiveeritud karistused. Nendel karistustel ei ole õiguslikku tähendust otsustamaks A. Voronini vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamise põhjendatuse üle, mida kinnitab Riigikohtu ühemõtteline kohtupraktika selles küsimuses (Riigikohtu 07.02.2018 otsus kriminaalasjas nr 1-14-10087 p 27-36; lisaks ka lahendid 3-1-1-70-16 ja 3-1-1-12-17).
16. Karistusregistri andmetel on A. Voroninil kaks kehtivat kriminaalkaristust. Kuritegude muster kordub ning kinnipeetav sooritab kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil ja soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Isik on varasemalt toime pannud, sõltuvusprobleemist tingituna, varavastaseid kuritegusid. Lisaks on ka käesolev karistus määratud narkootikumide või psühhotroopsete ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Vangla iseloomustuses tuuakse välja, et isikul on 23.11.2017 diagnoositud sõltuvus (xxx). A. Voronin tunnistab sõltuvust ja probleeme ning on motiveeritud endaga tegelema.
17. a proovis esmakordselt kanepit,
18. a proovis amfetamiini ning
19. a fentanüüli. Põhiliseks narkootikumiks, mida enne vangistust tarvitas oli fentanüül, tegi seda igapäevaselt nii üksi kui ka grupis. Lisaks tunnistab süstimist. Isik on enda sõnul varem osalenud narkovõõrutusravil (metadoon), kuid see on jäänud pooleli. Vestlusel tõi isik välja, et enne vangistust tarvitas viimase poole aasta jooksul iga päev narkootikume, samuti tegeles aktiivselt selle hankimisega. Kinnipeetav näitab üles motivatsiooni muutumiseks, ta on läbinud SRS (sõltuvus rehabilitatsioon) osakonna, lisaks osalenud AN tugigrupis, perioodil 28.09.2018-28.12.2019 läbis C (sõltuvusteemaline) tugigrupi ning ajavahemikul 09.10.201820.11.2018 osales sotsiaalprogrammis "Eluviisitreening". Kriminaalhooldaja arvamusest kajastub, et A. Voronini osas on vabaduses suureks riskifaktoriks narkootikumide kuritarvitamine.
20. Kohus nõustub vangla hinnanguga, et kuritegude soodusteguriks on valdavalt olnud sõltuvus narkootilistest ainetest ning kuritegude toime panemise ajendiks majandusliku kasu saamine. Keskseks kuritegevusele suunavaks faktoriks peab kohus siinkohal narkosõltuvust, kuna see on suurendanud A. Voronini rahavajadust ja määranud paraku ka seltskonna, kellega lävib. Käesoleval ajal kannab A. Voronin isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud süüteo, liitkaristust narkootikumidega seotud süüteo (s.o narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise) toimepanemise eest grupiviisiliselt. Peamiselt on kuritegude toimepanemise ajendiks materiaalse kasu saamine ja soodusteguriks sõltuvus mõnuainetest.
21. Kohus hindab kõrgelt süüdimõistetu pingutusi (kindel elu- ja töökoht, lähedaste toetus ning taasühiskonnastavates tegevustes osalemine, püüdlik osalemine narkosõltuvusest vabanemisele suunatud tegevustes, probleemitu käitumine vanglas, riigikeele õppimine). Kiitust väärib ka süüdimõistetu valmisolek alluda vabatahtlikult elektroonilise valvele ja erinevatele muudele kohustustele ja piirangutele.
22. Siiski leiab kohus, et kõik eelöeldu ei ole praegu ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei tekkinud kahjuks kindlat veendumust, et süüdimõistetu on valmis vabaduses seadusekuulekalt elama. Kõhklused, mistõttu kohus peab praegu vabastamist ennatlikuks, on seotud süüdimõistetu narkosõltuvuse ja korduva karistatusega. Kohtu arvates ei saa eirata 6 1-18-1043 riski, et A. Voronin jätkab ka nüüd vabaduses uute kuritegudega, kuna ei suuda öelda narkootilistele ainetele „ei“. Kohtul ei ole veendumust, et A. Voronin on praegu kriminaalhooldusele sobilik.
23. A. Voronini puhul tuleb pidada peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks sõltuvust tugevatest narkootilistest ainetest (fentanüül). A. Voronin on küll väljendanud soovi narkosõltuvusest vabaneda ning on osalenud narkosõltuvusest vabanemisele suunatud tegevustes, milliseid pingutusi tuleb kiita. Sellele vaatamata võib kohtu arvates A. Voroninil taas tekkida tagasilangus. Arvestades asjaoluga, et A. Voronin on olnud pikaajaline tugevate narkootikumide tarvitaja, on lõplik harjumusest loobumine tema jaoks ilmselgelt keeruline.
24. Kohtu arvates on A. Voronini katseajale lubamine võimalik vaid siis, kui ta on selleks ühemõtteliselt valmis. A Voronin on kohtule kinnitanud, et üritab muuta oma elu, ta on tegelenud oma narkosõltuvuse probleemiga vanglas viibides ning vabaduses kavatseb kasutada tugiisiku abi. Kohus märgib veelkord, et hindab A. Voronini tehtud pingutusi, kuid kontrollitud tingimustes viibides on narkosõltuvusega võitlemine arusaadavalt lihtsam kui vabaduses viibides. Kohtul peab olema veendumus, et A. Voroninil on kindlameelsust jätkata narkosõltuvusega võitlemist ka vabaduses viibides ning käesoleval juhul kohtul seda veendumust tekkinud ei ole. Toetav sotsiaalvõrgustik, st lähedased isikud vanemate näol olid A. Voroninil olemas ka varem ning see võrgustik ei ole olnud piisav, et mõjutada A. Voroninit narkootilistest ainetest hoiduma. Tugiisiku abi kasutamine vabaduses on positiivne, kuid tugiisik saab olla abiks vaid juhul ja niikaua kui A. Voronin selleks ise soovi avaldab. Muid konkreetseid samme vabaduses oma sõltuvusprobleemiga tegelemiseks, peale tugiisiku olemasolu, A. Voronin välja toonud ei ole. A. Voronini senine elukäik ei tekita usku, et A. Voroninil on tahtekindlust vabaduses viibides narkootilisest ainetest eemale hoida. Seetõttu suhtub kohus süüdimõistetu lubadusse, et ta hoidub vabaduses narkootikumidest ja kuritegudest, paraku ettevaatusega.
25. Kohtu hinnangul on narkosõltuvus A. Voronini elus niivõrd otsustav negatiivne faktor, et kuni kohus ei saa A. Voronini tahtekindluses selles küsimuses kindel olla, ei saa ka karistuse eesmärke täidetuks lugeda. Kahjuks on elu ja A. Voronini süüdimõistvad otsused näidanud, et ta pole seni suutnud vabaduses oma sõltuvust ohjata ning just narkootikumide kaudu on ta jõudnud uute kuritegudeni. Arvestades viimast süüdimõistvat otsust, on need kuriteod rasked ja ohtlikud. Seetõttu kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kohtu arvates üles isiku vabastamist toetavad asjaolud. Seega leiab kohus, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole praegu põhjendatud ei eri- ega üldpreventiisetest kaalutlustest lähtudes.
26. Kohtuistungil osales kinnipeetava A.Voronini kaitsjana määratud korras kaitsja Irina Žurina. Kohus rahuldas tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 182,76 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 tuleb kõnealune menetluskulu A. Voroninilt välja mõista. Kohus leiab, et A. Voroninile võib tema piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse maksta mainitud summa 1 aasta jooksul alates määruse jõustumisele järgnevast kuust.
27. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu A. Voronini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa Kohtunik 7