1-11-2386/50

(09240102868)Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen, Ilona Berezina Kriminaalasi T M süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, § 346 järgi, üldmenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Günter Koovit Süüdistatav TM isikukood XXX; viimatine teadaolev elukoht XXX; XXX; XXX; emakeel XXX; kohtul töökoha info puudub Eesti Vabariigis eelnevalt kriminaalkorras karistamata tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 10.08.2009; Viru Maakohtu 01.06.2011 määrusega jäeti T M kohtu alla andmisel valitud tõkend elukohast lahkumise keeld muutmata Kaitsja Igor Belugin Kohtuistungi toimumise aeg 31.05.2011, 27.09.2011, 15.12.2020 RESOLUTSIOON Lõpetada kriminaalmenetlus T M suhtes KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel aegumise tõttu. Kannatanu A V tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Kannatanul on õigus esitada hagi tsiviilkohtumenetluse seadusikus sätestatud korras. Kohtumenetluses menetluskuluna osutatud õigusabi kulu summas 312,09 eurot (kolmsada kaksteist eurot ja 9 senti) eurot jätta KrMS § 183 alusel riigi kanda. 1 1-11-2386 Määruse ärakiri saata prokuratuurile, kaitsjale, kannatanutele ning T M. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. 21.02.2011 registreeris Viru Maakohus Viru Ringkonnaprokuratuuri üldmenetluse korras süüdistusakti T M süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, § 346 järgi. Viru Maakohtu 01.06.2011 kohtumäärusega anti T M kohtu alla. Kohtu alla andmisel määras kohus kindlaks asja arutamise aja ja koha, kohtuistungile kutustavate isikute ringi ning nende isikute kohtuistungile kutsmise korra. Lisaks otsustas kohus T M kohaldatud tõkend elukohast lahkumie keeld jätta muutmata. Süüdistuse järgi süüdistatakse T M selles, et tema, varem omastamise ja kelmuse toime pannud isikuna ja tegutsedes varalise kasu saamise eesmärgil, töötades OÜ A vastutava spetsialistina, sõlmis 04.08.2008 suulise kokkuleppe A V XXX aiandusühistus R asuvate ehitiste rekonstrueerimise ehitusprojekti 6 kuu jooksul koostamise kohta, sai A.V esitatud kirjaliku hinnapakkumise alusel 05.08.2008 Krediidipangas asuvale isiklikule arvelduskontole XXX projekti valmistamisega seotud tööde eest A.V raha 6 000 krooni ja nn riigilõivu summas 1 000 krooni, kavatsemata seejuures rekonstrueerimise ehitusprojekti koostada, omastas saadud summa, tekitades sellega A V varalise kahju summas 7 000 krooni. Seega pani T M oma tahtlike tegudega toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise ja kelmuse ehk KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. T M süüdistatakse selleski, et tema, 03.08.2008 AÜ „O“ territooriumil, asukohaga Vaivara vald Ida-Virumaa, ettekäändel AÜ „R“ XXX aiamaa ehitise ehitusprojekti vormistamise vajadusest, sai A. V aiamaja ja majandushoonete tehnoprojekti, mis oli vormistatud 1998 ning hoidis enda juures. Peale kannatanu korduvate nõudmiste, keeldus ta selle tagastada valdajale aga samuti ei esitanud kriminaalasja uurimiseajal menetleja nõudmisel. 14.06.2010 T M elukohas aadressil: XXX läbiotsimise käigus antud dokument politseiametnikud avastati ja võeti ära. Seega pani T M oma tahtlike tegudega toime ametliku dokumenti peitmise ehk KarS § 346 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
2. 31.05.2011 toimus eelistung ilma süüdistatava T M osavõtuta. Eelistungil selgus, et puuduvad andmed, kas süüdistatav on tõlgitud süüdistusakti kätte saanud. Kaitsja avaldatu järgi kaitsealune kriminaalasja materjalidega tutvunud ei ole. 27.09.2011 määratud kohtuistungile T M ei ilmunud. Kohtukutse kättetoimetamine T M ebaõnnestus, isik teadaoleval kontaktaadressil ei viibinud ning kohtukordniku avaldatu järgi viibib T M Iisraelis. Kaitsjale on T M asukoht teadmata. Viru Maakohtu 06.10.2011 määrusega T M kriminaalasja arutamine lükati edasi, T M kuulutati tagaotsitavaks ning tema suhtes kohaldati tõkendina vahistamist ja määrati võtta ta vahi alla kinnipidamise hetkest. 2 1-11-2386 Politsei- ja Piirivalveamet on 25.11.2011 teavitanud Viru Maakohut, et kriminaalasjas nr 1-112386 tagaotsitavaks kuulutatud T M suhtes oli Ida Prefektuuri kriminaalbüroo Narva kriminaaltalituses 13.07.2011 alustatud jälitusmenetlus nr 1124000316 kriminaalasja nr 11240100414 raames. Menetluse kestel laekus kohtule Politsei- ja Piirivalveametist info, et T M sisenes 06.12.2010 Iisraeli territooriumile ja ei ole sealt tänase päevani lahkunud, kasutades reisimiseks Venemaa Föderatsiooni passi. Teate kohaselt rohkem informatsiooni Iisraeli politsei ei oma.
3. Kriminaalasja materjalidest leiduvana T M on 31.07.2015 prokuratuuri teavitanud, et elab XXX. Prokuratuur esitas 02.08.2015 T M kutse, ilmuda 16.11.2015 kriminaalasja raames prokuratuuri. T M e-posti teel antud selgituste kohaselt ta kriminaalasja arutamisest kõrvale ei hoia, tegeleb abikaasa hooldamisega.
4. 15.12.2020 toimunud kohtuistungil asus prokurör seisukohale, et kriminaalmenetlus kuulub lõpetamisele seoses kuriteo aegumistähtaja möödumisega. Kaitsja seisukoha järgi aegumise tähtaeg ei ole veel saabunud, aga samal ajal nõustus kaitsja prokuratuuri taotlusega menetluse lõpetamiseks. Maakohtu seisukoht
5. Vaadanud läbi kriminaalasja materjalid, asub kohus seisukohale, et kriminaalmenetlus T M suhtes tuleb lõpetada kuritegude aegumistähtaja möödumise tõttu.
6. KarS § 81 lg 1 sätestab, et kedagi ei tohi kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud: 1) kümme aastat esimese astme kuriteo toimepanemisest; 2) viis aastat teise astme kuriteo toimepanemisest. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt katkeb kuriteo aegumine üksnes järgmiste menetlustoimingute tegemisega: 1) kahtlustatavale või süüdistatavale tõkendi kohaldamisega või tema vara või rahapesu objektiks oleva vara arestimisega; 2) süüdistatava kohtu alla andmisega; 3) kohtuliku arutamise edasilükkamisega süüdistatava ilmumata jäämise korral; 4) kohtulikul arutamisel süüdistatava ülekuulamisega; 5) kohtulikul arutamisel ekspertiisi või täiendavate tõendite kogumise määramisega. Lõikest 6 tulenevalt algab aegumise katkemise korral aegumine uuesti sama paragrahvi lõikes 5 sätestatud menetlustoimingu tegemisest. KrMS § 199 lg 1 p 2 kohaselt ei alustata kriminaalmenetlust, kui kuriteo aegumistähtaeg on möödunud. KrMS § 274 lg-st 1 tulenevalt lõpetab kohus määrusega kriminaalmenetluse, kui kriminaalasja kohtulikul arutamisel tuvastatakse KrMS § 199 lg 1 p-s 2 sätestatud kriminaalmenetlust välistav asjaolu.
7. T M süüdistatakse KarS § 209 lg 2 p 1, § 346 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Tegemist on teise astme kuritegudega, mille aegumistähtaeg on viis aastat. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt pani T M kuriteod toime 04.08.2008 ja 14.06.
8. T M suhtes teostati KarS § 81 lg 5 tähenduses kuritegude aegumist katkestavaid toiminguid 10.08.2009 (elukohast lahkumise keeld), 01.06.2011 (kohtu alla andmine, elukohast lahkumise keeld) ja 06.10.2011 (tagaotsitavaks kuulutamine, vahistamine, kohtuliku arutamise edasi lükkamine süüdistatava kohtuistungile ilmumata jäämise tõttu). 3 1-11-2386 Seega viimane aegumise katkemise tinginud toiming tehti 06.10.
9. Nimetatud kuupäevast hakkas kulgema 5-aastane aegumistähtaeg, mis on tänaseks möödunud. Kui arvestada, et T M on 31.07.2015 võtnud ühendust prokuratuuriga ning seejärel teavitanud võimatusest ilmuda 16.11.2015 kriminaalasja raames prokuratuuri, saab teha järelduse, et isegi sel juhul on aegumistähtaeg möödunud. Kriminaalasja raames aktiivseid toiminguid teostatud ei ole, Politsei- ja Piirivalveameti infost järelduvalt on tagaotsimistoimingud passiivsed. Kui riik on toimetanud kriminaalmenetlust passiivselt, siis puuduvad etteheited ka süüdistatavale. Seega on 5-aastane aegumistähtaeg tänaseks möödunud. Eeltoodust lähtuvalt tuleb T M suhtes KarS § 209 lg 2 p 1, § 346 järgi tunnustel alustatud kriminaalmenetlus lõpetada seoses kuritegude aegumistähtaja möödumisega.
10. Kriminaalmenetluse lõpetamisel tuleb kannatanu A V tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Kannatanul on KrMS § 274 lg 4 kohaselt õigus esitada hagi tsiviilkohtumenetluse seadusikus sätestatud korras.
11. Vastavalt KrMS §-le 183 hüvitab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik. Antud juhul on menetluskuludeks õigusabi kulud. Kohtule teadaolevalt on menetluskuludeks kohtumenetluses osutatud õigusabi kulu kokku summas 247,29 eurot (01.06.2011 määrus summas 132,23 eurot ja kohtuniku pealdismäärusega rahuldatud taotlus summas 115,06 eurot) ning 15.12.2020 istungimenetluse kaitsekulu summas 64,80 eurot.
12. Andmed asitõendite kohta kriminaalasjas puuduvad.
13. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 199 lg 1 p 2 ja §
14. (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov kohtunik 4