lg-st 1 lähtuvalt tähtaja võimalike avalduste, dokumentide ja taotluste esitamiseks. Kohus teatas kohtuotsuse teatavaks tegemise aja 16.11.2020. Tegemist on lõpliku tähtajaga, mis on samaväärne suulises menetluses asja arutamise lõpetamisega (vt
II komm., § 403 p 3.4.c). Nimetatut kinnitab ka
Kirjalikus menetluses määratava seisukohtade esitamise lõpptähtaja puhul on oma olemuselt tegemist kohtuvaidlustega
mõttes.
lg-st 1 ja 2 lähtuvalt oli pooltel õigus pärast asja sisulise arutamise lõpetamist esitada vaid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude lühikokkuvõte ning viidata võis üksnes juba menetluses esile toodud asjaoludele ja tõenditele. Sisult uusi vastuväiteid ja tõendeid enam esitada ei saa. Samuti on selleks ajaks lõppenud tõendite tõendeid puudtavate taotluste esitamise tähtaeg, sest vastavalt
329 lg 1 ja 4, 330 lg 1 ja 329 lg 1 p 4 tuleb tõendid esitada eelmenetluses. Hageja esitas alles 02.11.2020 seisukohas uued väited kostja kui tarbija osas ning selle kohta soomekeelse tõendi. Kostja esitas enda täiendavad seisukohad ja tõendid hageja 02.11.2020 menetlusdokumendile aga alles 09.11.2020.
lg 1 kohaselt peavad menetlusosalised menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada.
lg 1 kohaselt tuleb avaldused, 4 taotlused, tõendid ja vastuväited esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. Hageja oli esitanud kostja vastuväidetele 14.09.2020 ka kirjaliku seisukoha, kus ei toonud välja oluliselt uusi asjaolusid võrreldes hagiga, mistõttu kohus eeldas, et hageja on esitanud oma nõude aluseks olevad seisukohad ammendavalt. Hageja oleks saanud 02.11.2020 esitatud vastuväited ja tõendi esitada oluliselt varem ning kohtu hinnangul ei esine mingit mõjuvat põhjust nende esitamiseks kohtu määratud tähtaja viimasel päeval. Hageja ei esitanud põhjendusi, miks ta ei saanud eelnimetatut varem esitada. Lisaks oli tegemist täiesti uute vastuväidete ja tõendiga, mille esitamist menetluse staadium enam ei võimaldanud – hageja ei järginud
Kostja esitas enda täiendavad seisukohad ja tõendid hageja 02.11.2020 dokumendile täiesti hilinenult ning seda olukorras, kus kohus seisukohta ei palunud. Ka kostja puhul ei võimaldanud menetluse staadium enam uute vastuväidete ja tõendite esitamist. Kohus ei pea võimalikuks ka 28.09.2020.a määruses määratud tähtaja pikendamist, sest asi on lahendamiseks valmis ning pole vajadust teha ühtegi muud toimingut ning kostja seisukoha ja tõendite vastuvõtmine venitaks igal juhul menetlust. Kohus andis pooltele tähtaja rohkem kui kuu aega lõppseisukohta ja taotluste esitamiseks. Juhul kui pooled leidsid, et olnuks vaja esitada veel täiendavaid uusi vastuväiteid ja tõendeid, mida varem ei saanud esitada, tulnuks igasugused tähtaja pikendamise taotlused esitada sisuliselt kohe pärast kirjaliku menetluse määruse kättesaamist. Hageja ootas enda vastuväidete ja tõendi esitamisega viimase päevani ning kostja esitas enda seisukohad ja tõendid üldse nädal aega pärast tähtaega.
lg-st 1 lähtuvalt ei võta kohus vastu hageja esitatud soomekeelset tõendit ega arvesta asja lahendamisel hageja 02.11.2020 esitatud uusi vastuväiteid. Kohus ei võta vastu ka kostja 09.11.2020 esitatud väiteid ja tõendeid. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse tähtaja 02.11.2020 pikendamiseks. Kohus lahendab asja enne kirjalikku menetlusse määramise määrust esitatud seisukohtade ja tõendite alusel. Kohus tutvunud poolte seisuskohtade ja asja kogutud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Müügilepingust tulenevate nõuete esitamise esmaseks eelduseks on müügilepingu olemasolu. Kuna kostja on väitnud, et pooled pole sõlminud müügilepingut, peab kohus esmalt tuvastama müügilepingu kehtivuse. Kohus märgib, et kui poolte vahel müügilepingu sõlmimine ei leia tuvastamist, puudub hagejal nõudeõigus kostja vastu. Seega hindab kohus esmalt müügilepingu kehtivust. Seejärel hindab kohus kostja alternatiivset nõuet (taganemist müügilepingust), müügilepingust tulenevaid poolte kohustusi ja nende võimalikku rikkumist. Puudub vaidlus, et pooled pidasid e-posti teel läbirääkimisi 2 valgusti tellimuse osas ning kirjalikku müügilepingut ei sõlmitud. Hageja tellis kostja jaoks valgustid ära ja nõuab kostjalt nende vastuvõtmist ja tasumist. Pooled vaidlevad selle üle, kas nad saavutasid lepingu oluliste tingimuste osas kokkuleppe või mitte ning kas sellest tulenevalt saab lugeda müügilepingu sõlmituks. Hageja esitas poolte e-kirjavahetuse mittetäielikud väljavõtted, jättes osaliselt mõningad ekirjad välja. Kostja aga esitas hagivastusega koos kõik e-kirjad, mida pooled omavahel edastasid (dtl 68-83). Nimetatud kirjavahetusest lähtuvalt on võimalik hinnata poolte läbirääkimiste kulgu, sh müügilepingu sõlmimise tingimusi ja kokkuleppe saavutamist. 5 VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kostja pöördus 01.12.2019 e-kirjaga hageja poole, uurides konkreetsete valgustite saadavust ja hinda, tehes seega ettepaneku pakkumuseks. Seejärel alustasid pooled lepingu tingimuste osas läbirääkimisi, täpsustades lepingu eset, selle hinda ja tellimise aega (hageja 03.12.2019 e-kiri, kostja 09.12.2019 e-kiri, hageja 10.12.2019 e-kiri). Hageja 10.12.2019 e-kirjale vastates palus kostja saata arve ja valgustid ära tellida. Tegemist oli pakkumusega müügilepingu sõlmimiseks. Hageja palus 11.12.2019 e-kirjas täpsustada kas valgus peaks olema valge või soevalge. Seega ei andnud hageja kostja pakkumusele veel aktsepti. Kostja täpsustas 15.12.2019 täiendavalt veel sooja valgust. Hageja edastas kostjale 15.12.2019 ekirja, milles vastas kostja viimasele küsimusele ning palus kostjal anda teada, kellele tuleb arve esitada, märkides mh et tellimus jõustub peale ettemakse (50%) laekumist. Kohus märgib, et hageja 15.12.2019 vastust võiks käsitleda kui aktsepti, kuid hageja vastus kostja pakkumusele sisaldas esialgse pakkumusega tingimust, mida pooled varasemalt ei arutanud läbi. Seda ei nähtu poolte e-kirja vahetusest enne 15.12.
lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtudes
Kohus jättis menetluskulud hageja kanda ja seetõttu ei hinda kohus hageja menetluskulude põhjendatust ega vajalikkust. Kuna kohus ei arvestanud kostja 09.11.2020 seisukohaga ega võtnud asja juurde kostja ega ka hageja tõendeid, on 09.11.2020 menetlusdokumendiga seonduvad kulud põhjendamatud ning kohus neid hagejalt välja ei mõista. Kohus hindab kostja menetluskulusid, mis on tekkinud kuni 02.11.2020. Kostja esitatud nimekirja kohaselt on kostjal seoses menetlusega kulusid kokku 390 eurot. Summa on käibemaksuga. Menetluskulu koosneb õigusabikuludest. Nimetatud kulud on kohtuvälised kulud vastavalt
p-le 1 ja 2 – esindajate kulud ja nende sõidukulud.
lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on 7 menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Hageja ei esitanud kostja menetluskuludele vastuväiteid. Kostja esindaja on õigusabi osutanud 3,25h tunnitasuga 100€/h (lisandub käibemaks). Kohus hindab, arvestades kostja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, et kostja esindaja õigusabile kulunud aega ja tasumäär on mõistlikud ja põhjendatud. Kostja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 390 eurot (sh km). Eeltoodu alusel mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku summas 390 eurot (sh km). Kostja taotlusel mõistab kohus
lg 2 alusel hagejalt kostja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.