4-20-4530/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-20-4530 Kohtukoosseis Orvi Koik Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. novembri
3. a määrus, millega lahendati XX riigi õigusabi taotlus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX (ik XXXXXXXXXXX; elukoht XXX; e-post XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Harju Maakohtu
5. novembri
6. a määruse resolutsioon muutmata, asendades maakohtu määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega.
7. Jätta määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale advokaadi vahendusel Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. XX esitas 27.10.2020 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks väärteoasjas. Taotlusest nähtuvalt on XX-le ja tema perele politseipoolse põhjendamatu rünnakuga tekitatud füüsilist, psüühilist ja materiaalset kahju. Nimelt tungis taotluse kohaselt 25.10.2020 kell 15.30 ajal politsei päästeameti abil ukselukke murdes taotleja koju. Taotleja soov on saada politseilt politsei rinnakaamerate salvestusi ja ta soovib, et seda nõuaks advokaat. Taotlusest nähtub politseipoolne vahetu sunni kasutamine, mis alandas taotlejat. Taotleja on taotluses nimetanud, et taoline moraalne füüsiline käitumine politsei poolt oli ette planeeritud, kuid politseile kaebust esitada pole mõtet kuna neil on ringkaitse. Taotleja põhjendab seda eelnevalt, s.o 22.06.2020 esitatud kaebuse esitamisega politseile, mille kohta sai ta vabanduse kuid keegi midagi ette ei võtnud. Taotluse kohaselt järeldab taotleja, et on tekkinud olukord, kui taotleja helistab Hädaabisse ja kohale tuleb Rahumäe politsei - siis tullakse ja alandatakse, käitutakse üleolevalt hoopis tema kui abi väljakutsuja suhtes. Sellepärast ongi taotleja pöördunud erapooletu kohtu poole, et saada kinnitust - selline politseipoolne jõu demonstreerimine ei ole Euroopas aktsepteeritav ja on inimõiguste vastane. Taotleja põhjendab, et tervele nende perele on tekitatud moraalne ja mentaalne kahju politsei käitumisega, nende pere sissetulekud on väga väikesed, mistõttu ei saa nad endale õigusabi võimaldada. Maakohtu määrus
9. Harju Maakohus jättis 12.11.
10. a määrusega XX taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Maakohus järeldas taotluse sisust tulenevalt, et kaebaja soovib esitada kaebust nende juures väljakutsel käinud politseinike tegevuse peale, kuid ei julge seda teha, arvates, et politsei diskrimineerib Araabia maadest pärit isikuid. Taotlusest tulenevalt järeldas seega kohus, et isik pole kohtuvälise menetleja asutuse poole oma kaebusega selle sündmuse raames pöördunud. Lisaks ei ole aru saada mida isik saavutada soovib, kas ta soovib, et alustatakse väärteomenetlust või ta soovib esitada tsiviilhagi moraalse kahju tekitamise eest. Maakohus selgitas, et nii väärteomenetluses kui ka kriminaalmenetluses on reguleeritud, millistel alustel riigi õigusabi antakse. Riigi õigusabi taotlusest ei ole aru saada, kas XX näol on tegemist riigi õigusabi saama õigustatud isikuga. Esmalt pidas kohus vajalikuks selgitada, et väidete esitamisel lisatakse juurde vastavad dokumendid, mida esitatud taotluse juures ei ole (taotluse sisust nähtuvalt on XX abielus, kuid abikaasa netosissetulekuid ega ka sissetulekute puudumist märgitud ei ole, samuti pole lisatud taotluse juurde mitte ühtegi dokumenti mis kinnitaksid, et kogu pere elab vaid sotsiaaltoetusest ning nähtuvalt esitatud summade kohaselt ületavad igakuised kulutused pere sissetulekuid). Riigi õigusabi seadus (edaspidi RÕS) näeb ette riigi poolt tagatava õigusabi liigid ning sellise õigusabi saamise tingimused ja korra (RÕS § 1). Vastavalt RÕS § 4 antakse riigi õigusabi füüsilisele isikule RÕS sätestatud alustel ja korras. Lisaks eeltoodule on maakohtu hinnangul taotluses toodud põhjendused oletuslikud ning kohtu hinnangul kohati lausa absurdsed – ei ole aru saada, mis põhjusel või millest tulenevalt isik eeldab, et politseiametnikud diskrimineerivad planeeritult just nende peres olevat taotleja abikaasat tema päritolu tõttu. Absurdseks peab kohus nii väidet politseipoolse ringkaitse kui ka politseipoolset ette planeeritud jõu kasutamist nende pere peal. Samuti on oletuslik ja paranoiline väide, et väljakutse võis esitada politseinik, kelle peale taotleja varasemalt on kaebuse esitanud. Maakohtu hinnangul on taotluses nimetatud väited oletuslikud ning põhjendamata. Lisaks eeltoodule pidas maakohus vajalikuks selgitada, et riigi õigusabi ei anta mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks, kui asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi – eelöeldu on RÕA § 7 lg 1 p 6 järgi riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseks. Samuti, arvestades kohtule esitatud taotluse sisu ei ole välistatud, et esineb ka teine riigi õigusabi andmisest keeldumise alus vastavalt RÕA § 7 lg 1 p 5 - asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Määruskaebus
11. Harju Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse XX, kes palub tühistada maakohtu määrus ja saata asi tagasi Harju Maakohtusse riigiõigusabi taotluse menetlusse võtmise otsustamiseks ning menetluslikul vajadusel uue kohtumääruse tegemiseks, millega anda talle tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja märgib, et ei oska end korrektselt juriidilistes ja ametlikes dokumentides väljendada, kuna pole õigusnõustamist kohtule dokumentide esitamiseks saanud. Just selleks määrataksegi riigi poolt õigusnõustaja vähekindlustatud isikutele dokumentide esitamiseks kohtule. Tema ja abikaasa puudunud pangakonto väljavötted võin ta ka puuduste körvaldamisel saata. Emotsionaalsed arvamused oma abikaasa rahvuse ja Rahumäe politsei vastasseisu kohta soovib ta tagasi võtta. Kaebaja selgitab sündmuste osas, et kuulsid küll koputusi, kuid kindlasti mitte ainsatki teavitust valju, selge häälega"avage-politsei". Väljakutse 25.10.2020 oli alusetu ja politsei jutust sai ta aru, et ei kujutanud endast mingit ohu situatsiooni, millele sellise intensiivsusega reageerida. Juttu oli laste mängimise murast või arvati minu ja abikaasa konfliktist. Mitte midagi kindlat ei öeldudki-köik oli oletatud. Tema ja tema abikaasa mingit vastupanu ei avaldanud. Anti korraldusi "käed nähtavale, mahamitte liigutada". Nemad täitsid kõiki korraldusi, kuid politseiametnikud otsustasid neid jõuga kinni pidada ja selle käigus kasutasid nende suhtes ülemääraselt vahetut sundi (füüsilist jõudu) ja erivahendeid (elektri relv laserkiirega ja käerauad). Kuigi nad mingit vastupanu ei osutanud otsustas kinnipidamist teostav politseiametnik pressida teda põlvega ülaselja piirkonda, mille tagajärjel olid tal hingamisraskused. See köik peab olema Rahumäe politsei kehakaamerate lindistustel olemas. Kaebaja märgib, et soovib need lindistused kohtu kaudu välja nõuda. Asjaolusid arvestades jääb kaebaja hinnangul õhku tuntav kahtlus, et rakendatud jõu ulatus oli ülemäärane. Seetõttu võis vahetu sunni rakendamine olla õigusvastane. Kaebaja soovib dokumenteeritud töendeid, miks ja millistel seaduslikel alustel nende suhtes vahetu sunni meetmeid rakendati. Nimetatud sündmuse käigus lõhuti korteri suur metallist välisuks koos lukkudega nii,et lukuabil pole vöimalik uusi ukselukke paigaldada. Tegemist on üürikorterga ja kogu kahju jääb isikute kanda. Kui uksele koputatakse, siis uks laps hakkab köhuvalu kurtma, teine hoiab meist kövasti kinni ja pole nöus enam lahti laskma, kolmas otsib kohta, kuhu end peita. See on selgelt moraalnepsüühiline kahju nii lastele kui vanematele. Ka kaebajal on raskusi magamisega ja ta on mures, et sarnane juhtum vöib jälle korduda. Kaebuse esitaja leiab, et kohus on jätnud talle alusetult andmata täiendava tähtaja hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks. Kohtumääruses toodud puudused ja kohtu poolt nn. raskesti jälgitatavad seletused on kergesti kõrvaldatavad. Täiendava tähtaja mitteandmisega on rikutud seadust ning kahjustatud oluliselt tema õigusi. Samuti märgib kaebaja, et ei ole aru saanud, kuidas kogu juhtumit oma avaldustes-taotlustes liigitada. Kas see kuulub tsiviilhagi vöi väärteo alla. Ta tuletab meelde, et ta pole mitte kunagi juriidilisi-öiguslikke dokumente iseseisvalt koostanud ja jääb ka lugemisel nendest arusaamisega hätta (toimikutega tutvumine). Selleks palusgi ta tavakodanikuna riigi öigusabi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuid ringkonnakohus peab vajalikuks muuta maakohtu määruse põhjendusi.
13. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 22 lg 1 kohaselt antakse riigi õigusabi väärteomenetluses riigi õigusabi seaduses (RÕS) ettenähtud alustel ja korras. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seega on riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks RÕS-s märgitud maksejõuetus. Selle kindlaksmääramisel tuleb arvestada õigusabi taotleva isiku majanduslikku olukorda tervikuna, kusjuures RÕS §-dest 12-14 tulenevalt lasub maksejõuetuse tõendamise kohustus isikul enesel. Kuivõrd riigi õigusabi taotluses ei olnud märgitud taotleja abikaasa netosissetulekuid ega ka sissetulekute puudumist, samuti polnud lisatud taotluse juurde dokumente, mis kinnitaksid, et kogu pere elab vaid sotsiaaltoetusest ning nähtuvalt esitatud summade kohaselt ületavad igakuised kulutused pere sissetulekuid, puudusid maakohtul objektiivsed alused hindamaks, kas kaebuse esitaja on maksejõuetu või mitte. Kaebuse esitaja on iseenesest õigesti märkinud, et taotluses esinenud puuduste kõrvaldamiseks oleks saanud kohus määrusega anda tähtaja. Samas selgitab ringkonnakohus, et menetlusökonoomika põhimõttest lähtudes ei ole põhjendatud jätta taotlust käiguta ja kohustada taotlejat puuduseid kõrvaldama, kui asja sisust tulenevalt esineb mõni RÕS § 7 lg-st 1 tulenev riigi õigusabi andmisest keeldumise alus.
14. Maakohus on iseenesest õigesti märkinud, et riigi õigusabi taotlusest ei ole selgelt aru saada, mille jaoks täpsemalt on taotlejal õigusabi vajalik. Nimelt ei ole XX ise selgesõnaliselt nimetanud neid menetluslikke samme, mille jaoks ta endale riigi õigusabi soovib. Samas on aga õige XX seisukoht, et kuna isik just soovibki saada õigusabi, ei saagi talt endalt eeldada seda, et ta suudab õiguslikult täpselt sõnastada selle, milliste menetluslike toimingute jaoks ta õigusabi vajab. Taotluses esitatud faktilistest asjaoludest ja taotluses märgitud eesmärgi alusel on taotlust lahendaval kohtul võimalik hinnata seda, kas ja millises menetluses võib isikul olla võimalik soovitavat eesmärki saavutada.
15. Kokkuvõtvalt on riigi õigusabi taotluses kirjeldatud asjaoludest võimalik järeldada, et riigi õigusabi taotleja leiab, et politseiametnikud on 25.10.2020 põhjendamatult ja tahte vastaselt ukse lõhkumise teel sisenenud tema koju ning kasutanud alusetult füüsilist jõudu ja erivahendeid (käerauad) ning relva (elektrišokirelv). Taotlusest on võimalik järeldada, et taotluse esitaja soovib, et politseiametnike sellisele käitumise õiguspärasusele antaks pädeva menetleja poolt hinnang. Sellest tulenevalt oleks tulnud maakohtul asja perspektiivikuse üle otsustamisel hinnata, kas ja millises menetluses võib isikul olla võimalik soovitavat eesmärki saavutada. Maakohus on aga peamiselt analüüsinud seda, miks ei ole põhjendatud ega asjakohased taotleja hinnangud sellele, mis sellise politseipoolse käitumise tingisid. Isegi, kui taotleja hinnang põhjuste osas on subjektiivne, oletuslik ja emotsionaalne, ei ole antud juhul küsimus mitte põhjuses, vaid selles, kas taotluses kirjeldatud sündmused leidsid aset sellisel kujul ning kas politseipoolsed meetmed olid õigustatud ja seaduspärased.
16. Ringkonnakohtu hinnangul on taotlejal võimalus soovitud eesmärki saavutada kahel viisil. Esmalt VTMS §-s 76 sätestatud kaebuse esitamisega kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Nimelt on VTMS § 76 g 1 kohaselt nii menetlusosalisel kui menetlusvälisel isikul õigus kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale koos süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõudega. Kaebusele esitatavad täpsemad nõuded on sätestatud VTMS §-s
17. Kohtuvälise menetleja juht saab sellisel juhul hinnata (tutvudes vajadusel ka rinnakaamera salvestistega), kas olid täidetud vahtu sunni kohaldamise lubatavuse eeldused. Teiseks on taotlejal tema poolt kirjeldatud asjaoludest tulenevalt õigus esitada kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile. Sellisel juhul tuleb uurimisasutusel või prokuratuuril kontrollida, kas politseiametnike tegevuses võisid esineda kuriteotunnused. Näiteks karistusseadustiku (KarS) § 291 kohaselt on kuriteona kvalifitseeritav võimuliialdus, s.o ametiisiku poolt relva, erivahendi või füüsilise jõu ebaseaduslik kasutamine.
18. Samas märgib ringkonnakohus, et RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale ja ka kuriteoteate võib XX esitada isiklikult advokaadi vahenduseta. Ringkonnakohus leiab, et XX poolt kirjeldatud sündmuste osas kaebuse või kuriteoteate esitamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi, kuivõrd piisabki üksnes asjaolude kirjeldamisest ning selles osas on taotleja võimeline ise oma õigusi kaitsma, s.o esitama kuriteoteate/kaebuse ning seisukohad, miks ta leiab, et politsei ametnikud on tema suhtes toime pannud lubamatud teod. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et XX taotlus temale riigi õigusabi andmiseks tuleb jätta käesoleval hetkel rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel.
19. Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et kaebajal on nii kohtuvälise menetleja juhi määrust (VTMS § 78-79) kui võimalikku kriminaalmenetluse alustamata jätmist (KrMS § 207-208) võimalik vaidlustada. Kuivõrd siis võib olla tegemist juba õiguslike küsimustega, saab isik esitada uuesti õigusabi taotluse ning kohtul tuleb sellisel juhul anda uutest asjaoludest tulenevalt hinnang, kas esinevad riigi õigusabi andmise alused.
20. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 3 ja §-st 194 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 12.11.
21. a määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab maakohtu määruse põhiosa vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. (allkirjastatud digitaalselt)