← Eesti

2-19-10600/48

Obsah (4)§ 101§ 100§ 108§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-19-10600 Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2020, Tartu Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek

) § 108 alusel ajavahemiku

  1. juuli 2018 kuni
  2. juuli 2019 eest 1790 eurot. Kostja oleks pidanud tasuma eeltoodud ajavahemikul hagejale elatist 3390 eurot. Samuti nõuab hageja kostjalt igakuist elatist

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummääras.

Kuivõrd hageja nõuab miinimumelatist, ei pea ta enda vajadusi ja kostja võimalusi tõendama ega põhjendama. 2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. Alternatiivselt nõustus kostja tasuma hagejale igakuiselt elatist 172 eurot. Hageja ei ole tõendanud

§-s 108 ette nähtud tagasiulatuva elatise nõude eelduseid. Kui hageja vajas elatist (hageja ei ole seda tõendanud), oleks ta saanud esitada hagi kostja vastu varem. Ülalpidamisnõue, mis on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, ei täidaks enam oma eesmärki. Nõude rahuldamine võib panna kostja ka äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. 2

(8)Hageja ema töötasu on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammääras ning tal on ka teine alaealine ülalpeetav. Ei ole usutav, et hageja ema andis hagejale
  1. a-l ülalpidamist 500 eurot kuus ja
  2. a-l 540 eurot kuus. Seetõttu peab hageja tõendama oma vajadusi tagasiulatuva elatise nõude perioodil. Justiitsministeeriumi tellimusel valminud ning Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja PricewaterhouseCoopers Advisorsi läbi viidud uuringu (uuring) järgi on lapse minimaalsed ülalpidamiskulud väiksemad kui kehtiv miinimumelatis. Vanemate kooselu ajal maksis kostja laenu, mis oli võetud hageja eluasemeks oleva korteri renoveerimiseks. Samuti ostis kostja toitu, käis apteegis ja tasus korteri tehnikaga sisustamisel laenumakseid ning majandamiskulusid. Hageja haigestumisel korral oli kostja haiguslehel. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ka igakuise elatise saamise nõude osas. Kostja ei ole rikkunud hageja ülalpidamiskohustust (

§ 100lg-d 1 ja 2).

Kuigi vanemate kooselu oli lõppenud, elasid nad ühes korteris kuni

  1. a juuni esimese pooleni. Kostja pidas hagejat ülal nii vahetult kui ka elatise maksmisega. Pärast hageja väljakolimist kostja elukohast tasub kostja hagejale elatist regulaarselt. Hageja ema väited ülalpidamiskohustuse rikkumise kohta on esitatud põhjusel, et ta ei saanud endale kostja vara. Lisaks vaidleb kostja vastu hageja vajaduste ulatusele. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada, et osa hageja vajadusi on kaetud riiklike peretoetustega. Kostjale kuulub korteriomand X ja sõiduk (reg.märk X). Kostjal on erinevad laenukohustused. Kostja ainuke sissetulek on töötasu, mis on kohtumenetluse kestel vähenenud. Tööandja ei suuda majanduslikust olukorrast tulenevalt anda kostjale tööd kokkulepitud ulatuses. Kostja ei suuda maksta hagejale miinimumelatist. MAAKOHTU LAHEND
  2. Viru Maakohus rahuldas
  3. juuni
  4. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja alates
  5. maist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni
  6. novembril 2033 igakuise elatise 262 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, millest on maha arvatud pool riigi poolt tasutud lapsetoetusest. Otsuse resolutsiooni kohaselt tuleb elatis kanda hageja seadusliku esindaja kontole iga kalendrikuu eest ette. Maakohus märkis, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et
  7. aprillil 2020 tasus kostja hageja ülalpidamiseks elatist 172 eurot. Kui kostja on tasunud pärast
  8. aprilli 2020 vabatahtlikult hagejale elatist, tuleb sellega samuti kohtuotsuse täitmisel arvestada. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Hageja nõuab kostjalt

§ 108alusel tagasiulatuvat elatist ajavahemiku 15.

juuni 2018 kuni

  1. juuli 2019 eest 1790 eurot. Kostja arvates ei ole nõue põhjendatud, kuna vanemad elasid kuni
  2. a mai lõpuni koos ühes korteris. Kostja pidas perekonda üleval, võttis osa lapse kasvatamisest ja hoolitses tema eest. Kostja selgituste järgi vanemate läbisaamine kord halvenes, kord paranes. Vastavalt hageja ema soovile on kostja andnud ülalpidamist perekonnale nii vahetult kui ka perioodiliste maksetena. 3

(8)Maakohtu arvates ainuüksi asjaolu, et vanemad elasid samas korteris, ei anna alust järeldada, et kostja on võtnud lapse kasvatamisest osa ning nõuetekohaselt täitnud lapse ülalpidamise kohustust. Lastega kooselavad vanemad täidavad laste ülalpidamiskohustust muul viisil kui elatist makstes.

§ 100

lg-s 2 viidatud kasvatamine tähendab nii faktilist hoolitsust laste eest kui ka laste kõige vajalikuga varustamist. Kasvatamine hõlmab lastele ülalpidamise andmist. Maakohus tuvastas, et kostja on ajavahemikul alates

  1. juulist 2018 kuni
  2. juulini 2019 täitnud hageja ülalpidamiskohustust (sh maksnud raha, tasunud korteri eest erinevaid makseid, ostnud toitu ja ravimeid, kasvatanud hagejat ning viibinud temaga koos haiglas või hoolduslehel). Maakohus leidis, et tagasiulatuva elatise nõue

§ 108alusel tuleb seetõttu jätta rahuldamata.

Hageja nõuab kostjalt alates hagi esitamisest (

  1. juulil 2019) kuni hageja täisealiseks saamiseni
  2. novembril 2033 igakuiselt elatist 270 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu, kuna ta ei ole ülalpidamiskohustust rikkunud.

§-de 100 ja 101 järgi kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, peab ta andma lapsele ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise (elatise) maksmisega. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vanem rikub lapse ülalpidamiskohustust siis, kui ta ei maksa elatist või maksab seda väiksemas määras ning korrapäratult. Maakohus tuvastas, et ajavahemikul alates juulist 2019 kuni aprillini 2020 täitis kostja hageja ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt, s.o tähtaegselt (

§ 100

lg 4) ja seadusega ettenähtud miinimummääras (

§ 101lg 1).

Seega puudub hagejal õigus nõuda elatist ajavahemiku

  1. juuli 2019 kuni
  2. aprill 2020 eest. Maakohus jättis hageja elatise nõude eeltoodud ajavahemiku eest rahuldamata. Kostja tasus hagejale mais 2020 elatist 172 eurot põhjusel, et tema töötasu vähenes ning ta ei olnud enam suuteline miinimumelatist tasuma. Sellises summas on kostja arvates hageja igapäevased mõistlikud vajadused rahuldatud ja arenguks piisavad vahendid tagatud. Samuti tugineb kostja uuringule, mille järgi oleks lapse minimaalne ülalpidamiskulu ühe vanema kohta
  3. aasta lõpus 172 eurot kuus. Vanema ebapiisav sissetulek või sissetuleku puudumine ei ole üldjuhul aluseks elatise tasumiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära (

§ 102lg 2).

Kostja sissetuleku vähenemine on tingitud koroonaviiruse levikust, mistõttu on kostja sissetuleku vähenemine ajutine. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et kostjal oleks teisi ülalpeetavaid või piiratud töövõime. Maakohtu hinnangul sai kostja sissetulek mais 2020 olla vahemikus 989 eurot 44 senti kuni 1089 eurot 44 senti (289 eurot 44 senti tööandjalt ja 700–800 eurot Eesti Töötukassalt). Seega vähenes kostja sissetulek võrreldes varasema perioodiga 300–400 euro võrra. Järelikult saab kostja isegi ajutiselt vähenenud sissetuleku arvelt tasuda hagejale elatist suuremas ulatuses kui 172 eurot kuus. Kostja arvates panustab hageja ema tema ülalpidamisse vähem kui summa, mida hageja nõuab kostjalt. Maakohus tuvastas, et rahvastikuregistri järgi on hageja emal veel üks laps (poeg). Kuna hageja peres elab kaks ühest soost last, kelle vanuse vahe on neli aastat, on 4

(8)laste ülalpidamiskulud (eelkõige kulud eluasemele, söögile, riietele, sidele, olmetarvetele ja mänguasjadele) mastaabisäästu tõttu väiksemad. Kostja on palunud igakuise elatise määramisel võtta arvesse riiklikke toetusi. Maakohtu arvates on kostja see seisukoht põhjendatud. Lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele, olenemata nende tegelikust vajadusest. Maakohus leidis, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista alates
  1. maist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuine elatis 262 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvatud pool riiklikust lapsetoetusest. Seejuures tuleb kohtuotsuse täitmisel võtta arvesse kostja poolt
  2. aprillil 2020 ja pärast seda makstud elatis hageja ülalpidamiseks. Maakohus lisas, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmiseks. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  3. Hageja palub
  4. juulil 2020 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja alates
  5. maist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni
  6. novembril 2033 igakuise elatise 262 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, millest on maha arvatud pool riigi poolt tasutud lapsetoetusest. Tühistatud osas palub hageja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja alates
  7. maist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni
  8. novembril 2033 igakuine elatis 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Apellatsioonimenetluse kulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja ei nõustu, et igakuise elatise suuruse määramisel tuleb võtta arvesse riiklik lapsetoetus. Kostja on küll vastava taotluse esitanud, kuid maakohus ei ole seda pooltega arutanud. Kohus teavitas istungil, et kui hageja ema saab lapsetoetust, siis osa lapse vajadustest on kaetud peretoetustega. Ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt ei anna alust miinimumelatist automaatselt vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad). Praeguses asjas ei ole tõendatud, et kostjal on halb varaline seisund või hageja vajadused on miinimummäärast väiksemad. Samuti ei ole maakohus tuvastanud muud asjaolu, mis annaks alust vähendada miinimumelatist riiklike peretoetuse võrra.
  9. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Kohtuotsus ei olnud hagejale üllatuslik. Hageja väidab ka ise, et kohus on pooltega elatise vähendamist arutanud. Praegusel juhul esineb mõjuv põhjus miinimumelatise vähendamiseks (

§ 102lg 2).

Mõjuva põhjuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus. Kostja on mh tuginenud asjaolule, et tema varaline seisund halvenes töötasu vähendamise tõttu. Samuti sellele, et hageja 5

(8)viibib regulaarselt kostja juures, kostja viibib hageja haigestumisel haiguslehel, ostab ravimeid ja toitu. Kostja annab hagejale ülalpidamist vahetult. Eelpool viidatud asjaolud ning hageja igakuiste kulude katmine riikliku lapsetoetusega 60 euro ulatuses on mõjuvad põhjused miinimumelatise vähendamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on kontrollitavas osas seaduslik ja põhjendatud. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
  2. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse üksnes osas, milles kohus arvestas kostjalt hageja kasuks välja mõistetud igakuisest elatisest

§ 101lg-s 1 sätestatud alammääras maha pool riiklikku lapsetoetust.

Muus osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Vaidlustamata osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas. 8. Apellatsioonimenetluses on pooltel vaidlus selle üle, kas kostjalt hageja kasuks välja mõistetud igakuisest elatisest (

§ 101lg-s 1 sätestatud määras) tuleb maha arvestada pool riiklikku lapsetoetust.

Hageja ei vaidle apellatsioonimenetluses enam selle üle, et kostjalt tuleb välja mõista tagasiulatuv elatis (

§ 108

) ja igakuine elatis

§ 101lg-s 1 sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni aprillini 2020.

  1. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Maakohus ei ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Samuti ei nähtu asja materjalidest menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.
  2. Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 10.
  3. Hageja tugineb apellatsioonkaebuses sellele, et maakohus on põhjendamatult võtnud igakuise elatise suuruse määramisel arvesse riikliku lapsetoetuse. Maakohus ei ole pooltega riikliku toetuse arvestamist arutanud. Lisaks ei anna ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, kuid selliseid asjaolusid praeguses asjas ei esine. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole need hageja etteheited põhjendatud. 10.
  4. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse norme, kui võttis kostja ülalpidamiskohustuse suuruse tuvastamisel arvesse riikliku lapsetoetuse. TsMS § 436 lg 3 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Seega saab kohus asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt nt Riigikohtu
  5. mai
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16;
  7. märtsi
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 11). Kohtul on võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat miinimumelatist üksnes kostja taotlusel (ja juhul, kui kostja esile toodud 6

(8)ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad; Riigikohtu
  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Asja materjalidest nähtuvalt on kostja palunud võtta elatise suuruse määramisel riiklik lapsetoetus arvesse
  3. veebruari
  4. a menetlusdokumendis (I kd, tl 96). Pärast seda on hageja esitanud kohtule menetlusdokumendid
  5. veebruaril 2020 (I kd, tl 67) ja
  6. märtsil 2020 (I kd, tl 91–92). Samuti toimusid pärast kostja taotluse esitamist maakohtus istungid
  7. veebruaril 2020 (I kd, tl-d 84–86) ja
  8. mail 2020 (II kd, tl-d 26–31). Kostja on
  9. mai
  10. a kohtuistungil veelkord välja toonud, et lapsetoetus tuleks praeguses asjas elatise suuruse määramisel arvesse võtta (II kd, tl 28 pöördel). Ka hageja on ise apellatsioonkaebuses märkinud, et kohtuistungil toimus arutelu lapsetoetuse ja selles ulatuses lapse vajaduste katmise kohta (II kd, tl 64). Seega ei ole lapsetoetusega arvestamine elatise suuruse määramisel uus asjaolu või väide, mis asetaks hageja uude protsessuaalsesse positsiooni. Hagejal oli maakohtu menetluses võimalus avaldada kostja taotluse osas oma seisukoht. Sellest järeldub, et otsus ei saanud olla hagejale üllatuslik. Ringkonnakohus lisab, et hageja ei ole ka apellatsioonkaebuses välja toonud asjaolusid, millest tulenevalt võiks järeldada, et maakohus arvestas praegusel juhul riikliku lapsetoetusega põhjendamatult. 10.
  11. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus kohaldanud kostjalt väljamõistetava elatise suuruse üle otsustades valesti ka materiaalõiguse norme, leides, et lapse ema poolt saadav lapsetoetus annab aluse elatise vähendamiseks vastava toetuse summa võrra. 10.3.
  12. Üldjuhul on igakuine elatis ühele lapsele

§ 101lg 1 alusel pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Erandina võib kohus

§ 102

lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi mõjuval põhjusel miinimumelatist vähendada.

§ 102lg 2 neljandas lauses on mõjuvad põhjused sätestatud näidisloeteluna.

Seega saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). 10.3.
  3. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab mh olla asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega või lapsetoetusega). Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve (vt Riigikohtu
  4. juuni
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole pooled vaielnud selle üle, et hageja emale lapsetoetust makstakse. Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus õigesti, et praeguses asjas on põhjendatud võtta lapsetoetus igakuise elatise suuruse määramisel arvesse. 10.3.
  6. Perehüvitiste seadus (PHS) § 2 sätestab üldise perepoliitilise eesmärgi, milleks on lastega perede ning laste kasvatamise toetamine. Sellel eesmärgil makstakse PHS § 3 järgi lastega perede heaolu tagamiseks perehüvitisi, mille liigid on riiklik peretoetus (peretoetus), vanemahüvitis ja elatisabi. PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks 7

(8)tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. PHS § 17 lg 1 järgi on lapsetoetuse saamise õigus igal lapsel sündimisest kuni 16-aastaseks saamiseni. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. 10.3.
  1. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb eeldada, et riikliku lapsetoetuse arvel kaetakse lapse vajadusi ning nende maksmine peab selliselt reeglina tulema kasuks mõlemale vanemale (PHS §-d 2, 3 ja 15). Ringkonnakohus ei näe mõistlikku põhjendust sellele, miks peaks vanem, kes teise vanema ja lapsega ühise perena koos elades saaks kasu lapsetoetusest, kaotama lapsetoetusest saadava kasu ainuüksi seetõttu, et ta elab teisest vanemast ja lapsest lahus. Seega tuleks pool lapsetoetusest (juhul kui on tuvastatud toetuse saamine) üldjuhul alati elatisest maha arvata. Laps võib tõendada, et selline mahaarvamine on põhjendamatu, kuna tema vajadused on miinimummäärast suuremad. Praegusel juhul ei esine hagejal ülekaalukaid huve, mis võimaldaksid jätta lapsetoetuse maksmisega ülalpidamiskohustuse ulatuse üle otsustamisel arvestamata. 10.3.
  2. Lisaks on riikliku lapsetoetuse saamine praegusel juhul mõjuv põhjus miinimumelatise vähendamiseks koostoimes muude asjaoludega. Eelkõige on mõjuvaks asjaolu, et koos hageja emaga elab ka teine alaealine poeg (I kd, tl 179). Seetõttu on hageja vajadused eelduslikult miinimumist väiksemad (mastaabisäästu tõttu), nagu märkis ka maakohus vaidlustatud otsuses. Hageja ei ole seda väidet apellatsioonkaebuses vaidlustanud. 10.
  3. Eelmärgitust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et kostjalt tuleb alates
  4. maist 2020 hageja kasuks välja mõista igakuine elatis (muutuvas) suuruses pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvestatud pool (50%) PHS § 15 ja § 16 lg 1 p 1 alusel makstavast igakuisest lapsetoetusest. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata.
  5. Üldjuhul jäävad menetluskulud apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonkaebuse esitanud isiku kanda. Arvestades, et praegusel juhul on apellatsioonkaebuse esitajaks alaealine laps, kes nõudis oma vanemalt elatist miinimummääras, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel menetlusosaliste endi kanda. Ka kostja ei ole taotlenud enda menetluskulude väljamõistmist hagejalt. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.