lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Triin Tumala Süüdistatav ARVET KNUUT isikukood: 36412176023; elukoht: xxxxxxxxx x-x xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; keskharidus; emakeel: eesti keel; juhutööd Kehtivad kriminaalkaristused puuduvad Kehtivaid väärteokaristusi 5 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Arvet Knuut
Arvata
lg 1 alusel Arvet Knuudi karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 24.-25.05.2020 ja 05.-07.06.2020, s.o 5 päeva, ning lugeda temal lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 11 kuud 25 päeva. Määrata
lg-te 1, 2 ja 3 alusel, et Arvet Knuudile mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust. Ülejäänud 10 kuud 25 päeva vangistust jätta Arvet Knuudi suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui Arvet Knuut ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxx x-x xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Arvet Knuudile
lg 2 p-de 2 ja 8 ja lg 4 alusel katseajaks järgnevad lisakohustused: - mitte tarvitada alkoholi; - osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine; - registreerida ennast 1 kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele (Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Viljandi Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis) ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal; - teha hiljemalt 1 kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi CDT(ehk süsivesikdefitsiitse transferriini) määramiseks (juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %). Saata Arvet Knuudile kohtuotsuse jõustumisel teatis selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel Arvet Knuudilt riigi tuludesse sundraha 876 eurot ja riigi õigusabi tasu 152,40 eurot. Määrata, et KrMS § 180 lg 3 alusel on Arvet Knuudil õigus tasuda menetluskulud kokku 1028,40 eurot ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, st iga kuu viimaseks kuupäevaks 85,70 eurot, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni (Maksu- ja Tolliameti kontod: EE351010052031000004 AS SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, kohustuslik viitenumber 99920700050548 ja selgitus “Arvet Knuut, otsus nr 1-20-6703, menetluskulu“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmisel pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jätta Arvet Knuudile õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu ja tasu sõidule kulutatud aja eest summas 44,40 eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja 2 kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Arvet Knuut toime pannud kuriteona:
lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis seisnes selles, et tema: - juhtis 24.05.2020.a. kella 11.30 paiku Viljandi linnas C. R. Jakobsoni tn 2 juures mootorsõidukit mopeed Wonjan wj50, registreerimismärgiga xxxx, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,04 mg/l kohta. - samuti tema, olles eelnevalt 24.05.2020.a. juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis, juhtis taas 05.06.2020.a. kella 21:51 paiku Viljandi linnas Tallinna tn 64 juures suunaga Roheline tn, mootorsõidukit mopeed Wonjan WJ50 registreerimisnumbriga xxxx, olles alkoholijoobes kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,09 mg/l kohta. Nimetatud tegevusega rikkus Arvet Knuut kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. II Kokkuleppe sisu Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe:
lg-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aastat vangistust.
lg-st 1 arvata Arvet Knuudil 24.05.2020-25.05.2020.a ja 05.06.202007.06.2020.a eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 5 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks 11 kuud ja 25 päeva vangistust.
lg 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust. Ülejäänud osa 10 kuud ja 25 päeva vangistust jätta Arvet Knuudi suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui isik ei pane 2-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitada alkoholi.
lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et Arvet Knuut on 3 käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.
lg 4 alusel määrata süüdistatavale lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „ Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik; Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet; Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik; Valga Haigla; Lõuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond; Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik; Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet; Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik (telefon 5866 5160 (esmaspäev kuni reede 8.00-16.00) või e-postil alko@vmh.ee); AJK Kliinik; Viru Haigla Tapa Tervisekeskus; Kuressaare Haigla.
lg 4 alusel määrata süüdistatavale lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. Süüdistatav Arvet Knuut nõustus kokkulepet sõlmides hüvitama ositi ühe aasta jooksul järgnevad menetluskulud: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Anu Vildi kohtueelses menetluses määratud tasu summas 64,80 eurot. Määratud kaitsja Raul Tosmanni kaitsjatasu summas 87,60 eurot. Kaitsja A. Vilti sõidukulu summas 44,40 eurot. - KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 876 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista süüdistavalt menetluskuluna välja sundraha summas 876 eurot ja kaitsjate tasu summas 152,40 eurot, so kokku 1028,40 eurot. Kaitsja sõidukulu summas 44,40 eurot jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude, summas 1028,40 eurot, tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. III Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ning ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Prokurör jäi kohtuistungil samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. 4 Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Arvet Knuut süüdi
Samuti tuleb Arvi Knuudilt välja mõista menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohus selgitab, et vastavalt
p-le 1 hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. Kohus selgitab, et KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 414 lg 2 kohaselt loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse süüdimõistetu suhtes sundtoomist või vahistatakse isik vangla taotlusel. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.