Obsah (7)

§ 12§ 15§ 16§ 2§ 56§ 57§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. detsember 2020, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-20-3685 Kohtunik Heli Väinaste Väärteoasi Marek Aru väärteoa

klane ja sportlik inimene oma igapäevaelus. Hetkel on ta aga juba pool aastat tagasi kaotanud töö ja uue ameti otsingul ka läbi töötukassa. Antud juhtum on talle väga valus õppetund ning raske koorem kanda. Ta kasutab sõidukit oma igapäevases elus palju ja ka tema tööle saamise lootus on seotud auto juhtimisega, sest ta omab ka C-kategooriat. Ta on oma igapäevases tegevuses liikluses tavaliselt viisakas ja tähelepanelik ning liikluskuulekas. Ta tunneb ennast siiani väga halvasti antud eksimuse pärast ja palub võimalusel kaaluda talle minimaalset karistust selles olukorras.

1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 12.08.2020 otsusega väärteoasjas nr: 2590,20,002909 määrati menetlusalusele isikule Marek Arule LS § 227 lg 2 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Otsuse kohaselt Marek Aru 20.07.2020 kell 22.15 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas Rägavere teel juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 93 +/- 3 km/h, lubatud sõidukiirus 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 40 km/h. Lõplik kiirus 90 km/h. Kiirus mõõdetud seadmega Stalker AS
2. Menetlusalune isik pani nimetatud teo toime teadlikult. Kergendavad asjaolud: kahetseb juhtunut. Esitatud vastulauset arvestatakse osaliselt. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega on seisukohal, et Marek Aru on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis pädev mõõtja. Menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 93 +/- 3 km/h, teel kus lubatud suurim kiirus oli 50 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 40 km/h. Menetlusalune isik kohtuvälises menetluses antud ütlustes selgitab, et alustas sõiduki xxxx juhtimist Rakvere linnas Karja tn pesulast ja sõitis mööda Rägavere teed. Korra kiirendas, et auto kuivaks saaks, kuid see moment sõidukiirust ei jälginud. Natuke edasi märkas, et politsei annab peatumismärguande, võttis paremale ja jäi seisma. Kontrollimisel selgitas, miks sõidukiga kiirendas. Kahetseb tegu. Esitatud vastulauses veelkord selgitab ja kahetseb juhtunut. Palub võimalusel kaaluda minimaalset karistust. 2 Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku selgitused rikkumise asjaolude kohta ei vähenda tema süüd. Jah, Liiklusseaduse § 50 on kirjas, et juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid. Samas paragrahvis on kirjas ka, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et nii suures ulatuses kiiruse ületamine asulasisesel teel on üks ohtlikumaid liiklusalaseid rikkumisi. Kohtuväline menetleja ei saa nõustuda menetlusaluse isikuga, et ta on igapäevases tegevuses liikluses viisakas, tähelepanelik ning liikluskuulekas. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalune isik omab kahte kehtivat karistust piirkiiruse ületamise eest. Kiiruse ületamised on toime pandud jooksva aasta jooksul. Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahviga, ta on ka talle määratud rahatrahvid tasunud, kuid need ei ole sundinud teda uue liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma. Menetleja leiab, et kui juht ei soovi kohandada enda juhitava sõiduki kiirust vastavalt kehtivatele liiklusseaduse sätetele, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada ning välistada tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta on oma suhtumiselt teistele liiklejatele ohtlik. Seetõttu on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ning leiab, et temalt juhtimise õiguse äravõtmine on avalikkuse huvides ülekaalukam kui menetlusalusele isikule ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel avaldatud kahetsust. Arvestades rikkumise ulatust ja asjaolu, et varasemalt menetlusaluse isiku suhtes põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kohaldatud ei ole, leiab kohtuväline menetleja, et karistuse määramisel saab piirduda põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega 2 (kaheks) kuuks. Kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 03.09.
4. 31.08.2020 saabus Viru Maakohtule menetlusaluse isiku Marek Aru kaebus kohtuvälise menetleja 12.08.2020 otsusele väärteoasjas nr: 2590,20,
5. Kaebuse kohaselt soovib ta kohtule esitada täiendavaid asjaolusid ja palub kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus tühistada ning lisatud asjaolusid arvestades teha uus otsus, määrates karistuseks rahatrahv. Otsuse teatavaks tegemise hetkel, 12.08.2020, ei olnud selge, et Töötukassas arvel oleva aktiivse töö otsijana kvalifitseerus ta Töötukassa poolt suunatud kiirabitehniku väljaõppe kursusele, mis algas 24.08.2020 ja kestab kuni 16.12.
6. Nimetatud kursuse läbimine võimaldab tal saada kindel töökoht. Kursuse käigus on vaja läbida alarmsõiduohutuse koolitus ja osaleda praktilistes sõidutundides, et õppida tundma teeninduspiirkonda. Juhtimisõiguse äravõtmise korral jääb tal kursus lõpetamata ja töökoht saamata ning pikeneb töötu staatus, kuna ei ole teada järgmiste sarnaste kursuste toimumise aeg. Lisana Töötukassa poolne kinnituskiri kursusele suunamise ja kursuse eest tasumise kohta. Tal on kaks alaealist last, kelle kasvatamises ta ei osale igapäevaselt, kuid vastutustundliku vanemana maksab igakuiselt elatist ning osaleb laste kasvatamises nädalavahetustel. Kuna lapsed elavad tema alalisest elukohast Rakverest kaugel, siis juhtimisõiguse ära võtmine muudab laste jaoks tavapäraseid kohtumisi võimatuks. Lapsed C M A (isikukood xxxx) elab xxxx ja A S A (isikukood xxxx) elab xxxx. Lisana väljavõte eesti.ee lehelt alaealiste laste kohta. Kohtuväline menetleja otsuses leiab, et kui juht ei soovi kohandada enda juhitava sõiduki kiirust vastavalt kehtivatele liiklusseaduse sätetele, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada ning välistada tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta on oma suhtumiselt teistele liiklejatele ohtlik. Ta on teadlik, et liikluseeskirjad on kohustuslikud täitmiseks kõigile igal pool ja nõustub, et on neid rikkunud. Antud rikkumine toimus hilisõhtusel ajal, liiklus- ja inimtühjal tänaval, äärelinnas, sõidusuunaga linnast välja, kiiruse ületamine oli vaid hetkeline, millega ta ei tekitanud ohtu teistele liiklejatele ning ta ei ole sooritanud 30 aasta jooksul, mil omab juhilube, ühtegi süülist liiklusõnnetust. Juhtimisõiguse ära võtmisega ei ole tal võimalik lõpetada Töötukassa poolt võimaldatud koolituskursust, mis tagab kindla töökoha ja 3 sissetuleku. Samuti pikeneb tema töötu staatus ning muutuvad keeruliseks kohtumised tema alaealiste lastega, kes elavad xxxx ja xxxx. Arvestades seda, et ta on aru saanud, kahetsenud ja mõistnud oma rikkumise tagajärgi, on kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus liiga range.
7. 02.10.2020 kohtule saabunud vastuskirjas Marek Aru kaebusele on kohtuväline menetleja seisukohal, et kohtuväline menetleja on käesolevas väärteoasjas 12.08.2020 koostatud otsust põhjalikult ja detailselt põhistanud ning jääb otsuses kirjeldatud seisukohtade ja põhistuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja on enne otsuse koostamist tutvunud väärteotoimikuga ja selle sisuga. Otsuse koostamisel on arvesse võetud kõiki asjaolusid. Kohtuvälise menetleja esindaja on juba karistusotsuse koostamisel viidanud asjaoludele, et Marek Aru on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis pädev mõõtja. Menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 93+/-3 km/h, teel kus lubatud suurim kiirus oli 50 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 40 km/h. Menetlusalune isik, antud ütlustes selgitas, et alustas sõiduki xxxx juhtimist Rakvere linnas Karja tn pesulast ja sõitis mööda Rägavere teed. Korra kiirendas, et auto kuivaks saaks, kuid see moment sõidukiirust ei jälginud. Natuke edasi märkas, et politsei annab peatumismärguande, võttis paremale ja jäi seisma. Kontrollimisel selgitas miks sõidukiga kiirendas. Kahetses tegu. Esitatud vastulauses veelkord selgitas ja kahetses juhtunut. Palus võimalusel kaaluda minimaalset karistust. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku selgitused rikkumise asjaolude kohta ei vähenda tema süüd. Jah, Liiklusseaduse § 50 on kirjas, et juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid. Samas paragrahvis on kirjas ka, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et nii suures ulatuses kiiruse ületamine asulasisesel teel on üks ohtlikumaid liiklusalaseid rikkumisi. Kohtuväline menetleja ei saa nõustuda menetlusaluse isikuga, et ta on igapäevases tegevuses liikluses viisakas, tähelepanelik ning liikluskuulekas. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalune isik omab kahte kehtivat karistust piirkiiruse ületamise eest. Kiiruse ületamised on toime pandud jooksva aasta jooksul. Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahviga, ta on ka talle määratud rahatrahvid tasunud, kuid need ei ole sundinud teda uue liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma. Menetleja leiab, et kui juht ei soovi kohandada enda juhitava sõiduki kiirust vastavalt kehtivatele liiklusseaduse sätetele, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada ning välistada tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta on oma suhtumiselt teistele liiklejatele ohtlik. Seetõttu on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ning leiab, et temalt juhtimise õiguse äravõtmine on avalikkuse huvides ülekaalukam kui menetlusalusele isikule ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused. Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel avaldatud kahetsust. Arvestades rikkumise ulatust ja asjaolu, et varasemalt menetlusaluse isiku suhtes põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kohaldatud ei ole, leiab kohtuväline menetleja, et karistuse määramisel sai piirduda põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega 2 (kaheks) kuuks. Tuginedes eeltoodule, palus kohtuväline menetleja jätta otsus väärteoasjas nr: 2590,20,002909 muutmata ja Marek Aru kaebus rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le
9. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi 4 käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Antud juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.
10. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastavalt VTMS §-le 133 peab kohus käesolevat kaebust lahendades otsustama järgmised küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel.
11. Liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetri tunnis. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrollitasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-74-10). Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest. Menetlusalusele isikule Marek Arule on 12.08.2020 otsusega väärteoasjas nr: 2590,20,002909 määratud LS § 227 lg 2 alusel karistus selle eest, et ta 20.07.2020 kell 22.15 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas Rägavere teel juhtis mootorsõidukit kiirusega 93 +/- 3 km/h asulasisesel teel, kus suurim lubatud kiirus on 50 km/h, ületades sellega suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 40 km/h.
12. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku Marek Aru poolt väärteo toimepanemise tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega, millisteks on tunnistaja ülekuulamise protokoll, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ja kiirusmõõturi kasutamise protokoll.

§ 12

lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. 5 Antud juhul tuleb kohtul hinnata, kas tõendamist on leidnud Marek Aru poolt mootorsõiduki juhtimine lubatud suurimat sõidukiirust ületades. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist (tl 17) nähtub, et Rakveres Rägavere tee 73 patrullpolitseinik Aleksei Savvi teostas riikliku järelevalve korras Marek Aru poolt juhitud mootorsõiduki xxxx xxxx liikumiskiiruse mõõtmist 20.07.2020 kell 22.

1. Mõõtmise koht: Lääne-Viru maakond Rakvere linn Rägavere tee Piiri ja Päikese tn tee lõigul, sõidu suund: Rannapungerja mnt suunas. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul: 50 km/h. Kasutades liiklusjärelevalve kiirusmõõturit: Stalker II MDR nr AS
2. Seadme testid: 20.07.2020 kell 19.20, seade töökorras. Mõõtmise tehiolude kirjeldus: koht – asulasisene tee; nähtavus – hea; valgustus – hämar; ilmastik – sademeteta; teeolud – kuiv; teekate – kattega tee; sõiduradade arv – kahesuunaline tee. Mõõtja sõiduki asukoht: seistes, parklas. Kiirusmõõturi paigaldus mõõtmise ajal: statiivil. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim: mõõtmine paigal seistes. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal, lähenes, liikus üksinda, kiirendas intensiivselt. Seadme helisignaal (Doppleri helisignaal) oli ühtlaselt tõusev/kõrgenev. Kiirusmõõturi lugem 93 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 3 km/h. Lõplik mõõtetulemus 90 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. Menetlusalune isik allkirjastas kiirusmõõturi kasutamise protokolli. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (tl 18) nähtub, et Marek Aru andis 20.07.2020 väärteo kohta järgmised ütlused: „Täna 20.07.2020 kella 22.00 paiku olin sõidukiga xxxx registri numbriga xxxx Rakvere linnas Karja tn pesulas, kust sõitsin välja ja juhtisin seda Rakvere linnas Rägavere teel. Korraks kiirendasin sõidukit, et auto kuivaks saaks, kuid see moment sõiduki kiirust ei jälginud. Rakvere linnas Rägavere teel natuke maad eemal märkasin, et mulle annab peatumise märguande politseisõiduk punase ja siniste vilkuritega, võtsin paremale ja jäin seisma. Kontrollimisel selgitasin miks mina sõidukit kiirendasin, minul paluti tulla politseisõidukisse, kus näidati Stalkerile fikseeritud sõidukiirus. Kahetsen tegu.“ Tunnistaja ülekuulamise protokollist (tl 19) nähtub, et tunnistaja E N oli 20.07.2020 patrullteenistuses koos patrullpolitseinik A S. Nad seisid politseisõidukiga Rakvere linn Rägavere tee 50 Olerex tankla parkimisalal suunaga Päikese tänava poole. Linna poolt nende suhtes vastassuunas mööda Rägavere teed lähenes mootorsõiduk. Kell 22.15 fikseeris patrullpolitseinik A S läheneva mootorsõiduki kiiruseks 93 km/h Rakvere linn Rägavere tee (Piiri tn – Päikese tn vaheline teelõik). Antud teel suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h. Patrullpolitseinik A S andis sõidukijuhile käega peatumismärguande ning tema lülitas korra sisse punase-sinise vilkuri. Sõidukijuht peatas sõiduki nende kõrval ning ütles, et korra vajutas, kuna tuli pesulast ja kuivatas niimoodi autot. Nad palusid juhil politseisõidukisse istuda. Sõidukiks oli xxxx reg nr xxxx, mille juhiks osutus kontrollimisel Marek Aru, ik:
3. Juht ütles, et nad vaataks, kui mitu liiklusõnnetust ta on teinud mingite aastate jooksul, et tema maksimaalselt ületas kiirust 200 meetrit. Tunnistaja täpsustas veel, et sõidukijuht liikus suunaga Rannapungerja mnt poole. Juht tunnistas oma rikkumist ja ütles, et tegi seda valel ajal, vales kohas. Seega on tõendatud, et menetlusalune isik Marek Aru rikkus LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid, pannes toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 16

lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

§ 16

lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. 6 Kohus leiab, et LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo pani Marek Aru toime kaudse tahtlusega. Tema ütlustest ning esitatud kaebusest nähtub, et ta tunnistab kiiruse ületamist ning põhjendab seda sellega, et ta kiirendas selleks, et auto kuivaks ning ei jälginud sel momendil sõidukiirust. Seega Marek Aru asulasisesel teel kiirendades ning mitte jälgides sel hetkel sõidukiirust, pidi vähemalt pidama võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ning möönma seda. Kohus leiab, et lubatud sõidukiiruse ületamine mitte vähem kui 40 km/h asulasisesel teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h, on tõsine rikkumine. Seega on täidetud ka nimetatud väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 lg 1 p 1 sätestatud alusel. 9.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS §-s 227 lg 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Marek Aru.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü, mis Marek Aru puhul on tuvastatud.

Kohus leiab, et Marek Aru süü on keskmisest suurem – kiirust on ületatud 40 km/h, mis on LS § 227 lõikes 2 nimetatu (21-40 km/h) ülemine määr. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on LS § 227 lg 2 alusel määranud Marek Arule karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks.

§ 56

lg 1 teise lause kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku Marek Aru karistust kergendavateks asjaoludeks on

§ 57

lg 1 p 3 kohaselt süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri väljavõttest (tl 38) nähtub, et menetlusalusel isikul Marek Arul on 2 kehtivat väärteokaristust, mis on mõlemad määratud lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna kiirmenetluse otsusega 04.09.2019 väärteoasjas nr: 2590,19,003968 karistati teda LS § 227 lg 3 alusel rahatrahviga 145 trahviühikut, s.o 580 eurot (tl 24-25) ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna kiirmenetluse otsusega 01.11.2019 väärteoasjas nr: 2590,19,004918 karistati teda LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot (tl 22-23). Nimetatud rahatrahvid on tasutud, kuid eeltoodu viitab sellele, et Marek Aru ei ole vaatamata varasematele karistustele siiski mõistnud lubatud suurima sõidukiiruse järgimise olulisust ning suhtub ükskõikselt kehtestatud liiklusreeglitesse. Kohus märgib, et lubatud suurimat sõidukiirust ületav juht ohustab oma teoga nii ennast kui ka teisi liiklejaid, kuna juhil ei ole võimalik õigeaegselt ja ohutult reageerida ootamatult tekkivatele olukordadele. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus proportsionaalne menetlusaluse isiku süüga ning arvestades seda, et isikut on korduvalt karistatud lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest rahatrahviga, mis ei ole pannud teda oma liikluskäitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerima, siis oli põhjendatud kohaldada sel korral põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule Marek Arule põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 2 kuuks määrates arvestanud karistuse määramise üld7 ja eripreventiivseid eesmärke ning võimalust teda just sellise karistusega mõjutada hoidumaks edasistest liiklusseaduse nõuete rikkumistest. LS § 227 lõike 2 kohaselt oli menetlusalusele isikule võimalik kohaldada põhikaristusena nii rahatrahvi kuni 100 trahviühikut kui ka sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuni kuue kuuni. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuses nr 3-1-1-6-17 märkinud, et liiklussüüteo toime pannud isikute hulgas näib olevat levinud arusaam, nagu kujutaks juhtimisõiguse äravõtmine endast võimalikest enim piiranguid kaasa toovat karistusliiki, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel. Tegelikult see mõistetavalt nii ei ole, sest

§ 50

lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Arvestades seda, et LS § 227 lg 2 ettenähtud sanktsioon lubab põhikaristusena juhtimisõiguse ära võtta kuni kuueks kuuks, jääb menetlusalusele isikule Marek Arule kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus – juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks – alla sanktsiooni keskmise määra. Kohus leiab, et juhtimisõiguse vajalikkus seoses tööülesannetega ei saa olla aluseks karistusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata jätmisel, sest isik, kellele juhtimisõiguse omamine on igapäevaselt vajalik, peab ka ise käituma seda õigust säilitaval viisil, mitte lootma, et rikkumisi kas ei märgata või neile seaduses ettenähtud rangusega ei reageerita. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et LS § 227 lg 2 alusel Marek Arule kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus – juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks – vastab isiku süüle, on põhjendatud ega kuulu tühistamisele. 10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg-st 1, § 132 p-st 1, § 133-134 jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 12.08.2020 otsuse väärteoasjas nr: 2590,20,002909 muutmata ja Marek Aru kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 8