← Eesti

1-19-2118/125

Obsah (13)§ 184§ 121§ 65§ 832§ 424§ 64§ 68§ 50§ 54§ 831§ 56§ 74§ 76

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. august 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-2118 (18230100052) Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola,

§ 184

lg 2 p 1, 2 ja § 424 lg 1 järgi; Aleksandr Ušakovi (Ušakov) süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ja Dmitry Pronini (Pronin) süüdistuses

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu üldmenetluses 17.

jaanuari 2020 otsus Apellatsiooni esitajad Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Arika Almann, kolmanda isiku YY esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov, süüdistatav Aleksandr Ušakov, süüdistatava Dmitri Kudinovi kaitsja vandeadvokaat Kristina Suvalova, süüdistatava Aleksandr Ušakovi kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekov ja süüdistatava Dmitry Pronini kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa Prokurör Arika Allmann 1 Süüdistatavad Dmitri Kudinov, ik: 37512150239, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: vene keel, XXX, töökoht: XXX, elukoht: XXX, asukoht: Tallinna vangla, Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa; kahtlustatavana kinni peetud 06.11.2018, vahistatud 08.11.2018, vahistamise tähtaega pikendatud Harju Maakohtu 03.01.2019 määrusega kahe kuu võrra ja Harju Maakohtu 04.03.2019 määrusega ühe kuu võrra. Varem korduvalt karistatud, viimati: Harju Maakohtu 18.06.2012 otsusega

§ 184lg 2 p 2 ja § 392 lg 2 p 2 järgi vangistusega 7 aastat.

Vabastatud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega 28.09.2016 katseajaga kuni 04.01.2019, vabanes karistuse kandmiselt 14.10.2016; Aleksandr Ušakov, ik: 38303260282, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: vene keel; XXX; töökoht: XXX; elukoht: XXX, asukoht: Tallinna vangla, Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Kahtlustatavana kinni peetud 06.11.2018, vahistatud 08.11.2018, vahistamise tähtaega pikendatud Harju Maakohtu 03.01.2019 määrusega kahe kuu võrra ja Harju Maakohtu 05.03.2019 määrusega ühe kuu võrra. Varem korduvalt karistatud, viimati: Harju Maakohtu 08.03.2018 otsusega

§ 184

lg 1 järgi vangistusega 3 aastat, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata 3 aasta pikkuse katseajaga; Dmitry Pronin, ik: 37810020353, Venemaa kodanik, emakeel: vene keel; XXX; töökoht: XXX; elukoht XXX; asukoht: Tallinna vangla, Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa; kahtlustatavana kinni peetud 06.11.2018, vahistatud 08.11.2018, vahistamise tähtaega pikendatud Harju Maakohtu 03.01.2019 määrusega kahe kuu võrra ja Harju Maakohtu 04.03.2019 määrusega ühe kuu võrra; varem korduvalt karistatud, viimati: Harju Maakohtu 08.03.2018 otsusega

§ 184

lg 1 järgi vangistusega 3 aastat, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata 3 aasta pikkuse katseajaga ning Harju Maakohtu 27.08.2018 otsusega

§ 121

lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 aasta,

§ 65

lg 1 alusel moodustatud liitkaristusega 4 aastat 2 vangistust, millest kandmisele kuuluvaks loeti 3 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata 4 aasta pikkuse katseajaga. Kaitsjad Kristina Suvalova, Vladimir Sadekov, Natalia Lausmaa RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 17. jaanuari 2020 kohtuotsus Dmitri Kudinovi, Aleksandr Ušakovi ja Dmitry Pronini süüdistusasjas osaliselt, s.o osas, millega

§ 832

lg 1 ja § 84 alusel kohaldati Aleksandr Ušakovi suhtes konfiskeerimise asendamist kuriteoga saadud varale summas 39 391 eurot ja mõisteti Aleksandr Ušakovilt riigi kasuks välja kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks 10 065,04 eurot. 2. Teha tühistatud osas uus otsus ja mõista

§ 832

lg 1 ja § 84 alusel Aleksandr Ušakovilt kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks riigi kasuks välja 39 391 (kolmkümmend üheksa tuhat kolmsada üheksakümmend üks) eurot.

  1. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  2. Määrata Advokaadibüroole Kristina Suvalova Dmitri Kudinovile apellatsioonimenetluses vandeadvokaat Kristina Suvalova poolt riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot (s.h käibemaks (57,60 eurot). Jätta eelnimetatud riigi õigusabi tasu riigi kanda.
  3. Määrata Advokaadibüroole Natalia Lausmaa Dmitry Proninile apellatsioonimenetluses vandeadvokaat Natalia Lausmaa poolt riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 486 (nelisada kaheksakümmend kuus) eurot (s.h käibemaks 97,20 eurot). Jätta eelnimetatud riigi õigusabi tasu riigi kanda.
  4. Prokuröri apellatsioon rahuldada täielikult.
  5. Kolmanda isiku YY esindaja, süüdistatava Aleksandr Ušakovi ja süüdistatavate Dmitri Kudinovi, Aleksandr Ušakovi ja Dmitry Pronini kaitsjate apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
  6. Süüdistused: 1.
  7. Dmitri Kudinov on antud kohtu alla süüdistatavana

§ 184

lg 2 p 1 ja 2 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud kuriteo, käitles suures koguses, s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilist ainet marihuaanat ning ühiselt ja kooskõlastatult koos Dmitry Pronini ja Aleksandr Ušakoviga suures koguses, so vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilist ainet metamfetamiini. Nimelt omandasid A. Ušakov ja D. Pronin ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult mitte vähem kui 7500 grammi narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat pulbrit, mida nad andsid ühiselt ja kooskõlastatult edasi eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele: 3 - selliselt andsid A. Ušakov, D. Pronin ja D. Kudinov ühiselt ja kooskõlastatult 18.10.2018 läbi peidiku QQ-le edasi 993 grammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit. Isikute ühine ja kooskõlastatud tegevus seisnes selles, et peale seda, kui QQ avaldas D. Kudinovile soovi osta üks kilogramm metamfetamiini, näitas D. Kudinov vastavalt eelnevale omavahelisele kokkuleppele A. Ušakovi ja D. Proniniga 18.10.2018 kella 17.57 paiku Tallinnas, XXX asuva kinnistu läheduses QQ-le ette peidukoha, kust viimane samal õhtul kella 22.00 paiku pidi kätte saama ühe kilogrammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit. 18.10.2018 kella 21.37 paiku peitsid A. Ušakov ja D. Pronin, vastavalt eelnevale kokkuleppele D. Kudinoviga, eelpool nimetatud peidukohta ühe kilogrammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit. Nimetatud peidukohas teostati 18.10.2018 kell 22.00 sündmuskoha vaatlus, mille käigus leiti ja võeti põõsastes oleva pooliku tuhaploki alt ära vaakumpakend, mille sees oli soonkinnisega kilekott, milles oli 993 grammi rohekasvalkjat pulbrilist ainet, mis sisaldab 184 grammi puhast metamfetamiini. Nimetatud aine eest maksis QQ D. Kudinovile 4300 eurot; - selliselt peitsid A. Ušakov ja D. Pronin, vastavalt eelnevale kokkuleppele D. Kudinoviga, eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal Tallinnas, XXX asuva kinnistu läheduses põõsastes oleva pooliku tuhaploki alla metamfetamiini sisaldavat pulbrit. Nimetatud peidukohas, s.o Tallinnas XXX asuva kinnistu läheduses, teostati 31.10.2018 kell 10.23 sündmuskoha vaatlus, mille käigus leiti ja võeti põõsastes oleva pooliku tuhaploki alt ära vaakumpakend, mille sees oli soonkinnisega kilekott, milles oli 982 grammi rohekasvalkjat pulbrilist ainet, mis sisaldab 189 grammi puhast metamfetamiini. - samuti omandas D. Kudinov ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult mitte vähem kui 918, 26 grammi narkootilist ainet marihuaanat, mida andis edasi eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele. Selliselt andis ta 30.09.2018 läbi peidiku QQ-le edasi 541,7 grammi marihuaanat. Peale seda, kui QQ avaldas D. Kudinovile soovi osta kanepit, peitis D. Kudinov Harjumaal Loovälja teel „Ringristmiku“ liiklusmärgi lähedal asuvas kivihunnikus oleva lahtise kiviplaadi alla pakendid marihuaanaga. 30.09.2018 kella 18:27 paiku läks D. Kudinov koos QQ-ga nimetatud peidiku juurde, kust QQ võttis kiviplaadi alt musta värvi prügikoti, milles oli kaks vaakumpakendit, millistes oli kokku 541,7 grammi marihuaanat tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 10%, mille eest QQ andis D. Kudinovile 3595 eurot; - selliselt peitis D. Kudinov eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal Harjumaal Loovälja teel „Ringristmiku“ liiklusmärgi lähedal asuvas kivihunnikus oleva lahtise kiviplaadi alla pakendid marihuaanaga. Nimetatud peidukohas, s.o Harjumaal Loovälja teel „Ringristmiku“ liiklusmärgi lähedal, teostati 02.10.2018 sündmuskoha vaatlus, mille käigus leiti ja võeti lahtise kiviplaadi alt ära musta värvi prügikott, milles oli kaks vaakumpakendit, millistes oli kokku 376, 56 grammi marihuaanat tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 11-12%. Samuti süüdistati D. Kudinovi

§ 424

lg 1 järgi selles, et ta juhtis tahtlikult 07.04.2018 kella 02.35 paiku Tallinnas, Suurtüki tänaval Põhja puiestee ja Rannamõisa tee vahelisel lõigul mootorsõidukit BMW reg.nr BBBBBB, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti kohaselt tuvastati Dmitri Kudinovi uriinist kokaiini ning tal esines narkojoove), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lõiget 1. 1.2. Aleksandr Ušakov on antud kohtu alla süüdistatavana

§ 184

lg 2 p 1 ja 2 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud kuriteo, käitles ühiselt ja kooskõlastatult koos Dmitry Pronini ja Dmitri Kudinoviga suures koguses, so vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses, 4 narkootilist ainet metamfetamiini. Nimelt omandasid A. Ušakov ja D. Pronin ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult mitte vähem kui 7500 grammi narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat pulbrit, mida nad andsid üheselt ja kooskõlastatult edasi eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele: - selliselt andsid A. Ušakov ja D. Pronin ajavahemikul juuni-juuli 2018 - 08.10.2018 vähemalt viiel korral ühe kilo kaupa ja ühel korral poole kilo kaupa metamfetamiini sisaldavat pulbrit edasi DD-le; - sealhulgas andsid nad ühiselt ja kooskõlastatult juuni-juuli 2018 Tallinnas, Harku järve juures DD-le käest kätte ühe kilo metamfetamiini sisaldavat pulbrit, mille eest DD pidi neile tasuma 5000 eurot; - ühiselt ja kooskõlastatult alates juuni-juuli 2018 kuni 13.09.2018 andsid nad läbi peidiku DD-le vähemalt neljal korral edasi ühe kilo kaupa metamfetamiini sisaldavat pulbrit, mille iga kilo eest pidi DD neile tasuma 5000 eurot. Peidik asus Tallinn-Peterburi maanteel, Maardu järvest edasi sõites paremat kätt jääva tupiktänava otsas asuvates põõsastes oleva valge plastmassist tüki all. Viimati andsid nad läbi nimetatud peidiku DD-le ühe kilogrammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit edasi 13.09.2018 hommikul. Nimetatud pulbrist osa hoidis DD enda valduses kuni kinnipidamiseni 13.09.2018 kell 22:00 ning mille käigus leiti tema valdusest kokku 132,83 grammi rohekasvalkjat pulbrit, mis sisaldas 26,36 grammi puhast metamfetamiini; - sealhulgas andis D. Pronin A. Ušakovi teadmisel ja heakskiidul 08.10.2018 õhtusel ajal, s.o. hiljem kui 18:17, Maardus Veeru tänava juures A. Ušakovi kasutuses olevas sõiduautos Mercedes Benz reg.nr RRRRRR DD-le edasi 0,5 kilogrammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit, mille eest DD pidi D. Proninile ja A. Ušakovile tasuma 3000 eurot; - selliselt andsid A. Ušakov, D. Pronin ja D. Kudinov ühiselt ja kooskõlastatult 18.10.2018 läbi peidiku QQ-le edasi 993 grammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit. Isikute ühine ja kooskõlastatud tegevus seisnes selles, et peale seda, kui QQ avaldas D. Kudinovile soovi osta üks kilogramm metamfetamiini, näitas D. Kudinov vastavalt eelnevale omavahelisele kokkuleppele A. Ušakovi ja D. Proniniga 18.10.2018 kella 17.57 paiku Tallinnas, XXX asuva kinnistu läheduses QQ-le ette peidukoha, kust viimane samal õhtul kella 22.00 paiku pidi kätte saama ühe kilogrammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit. 18.10.2018 kella 21.37 paiku peitsid A. Ušakov ja D. Pronin, vastavalt eelnevale kokkuleppele D. Kudinoviga, eelpool nimetatud peidukohta ühe kilogrammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit. Nimetatud peidukohas teostati 18.10.2018 kell 22.00 sündmuskoha vaatlus, mille käigus leiti ja võeti põõsastes oleva pooliku tuhaploki alt ära vaakumpakend, mille sees oli soonkinnisega kilekott, milles oli 993 grammi rohekasvalkjat pulbrilist ainet, mis sisaldab 184 grammi puhast metamfetamiini. Nimetatud aine eest maksis QQ D. Kudinovile 4300 eurot; - selliselt peitsid A. Ušakov ja D. Pronin, vastavalt eelnevale kokkuleppele D. Kudinoviga, eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal Tallinnas, XXX asuva kinnistu läheduses põõsastes oleva pooliku tuhaploki alla metamfetamiini sisaldavat pulbrit. Nimetatud peidukohas teostati 31.10.2018 kell 10.23 sündmuskoha vaatlus, mille käigus leiti ja võeti põõsastes oleva pooliku tuhaploki alt ära vaakumpakend, mille sees oli soonkinnisega kilekott, milles oli 982 grammi rohekasvalkjat pulbrilist ainet, mis sisaldab 189 grammi puhast metamfetamiini. 1.
  3. Dmitry Pronin on antud kohtu alla süüdistatavana selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud kuriteo, käitles ühiselt ja kooskõlastatult 5 koos Aleksandr Uškovi ja Dmitri Kudinoviga suures koguses, so vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilist ainet metamfetamiini. Nimelt omandasid A. Ušakov ja D. Pronin ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult mitte vähem kui 7500 grammi narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat pulbrit, mida nad andsid üheselt ja kooskõlastatult edasi eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele: - selliselt andsid A. Ušakov ja D. Pronin ajavahemikul juuni-juuli 2018 - 08.10.2018 vähemalt viiel korral ühe kilo kaupa ja ühel korral poole kilo kaupa metamfetamiini sisaldavat pulbrit edasi DD-le; - sealhulgas andsid nad ühiselt ja kooskõlastatult juuni-juuli 2018 Tallinnas, Harku järve juures DD-le käest kätte ühe kilo metamfetamiini sisaldavat pulbrit, mille eest DD pidi neile tasuma 5000 eurot; - ühiselt ja kooskõlastatult andsid nad alates juuni-juuli 2018 - 13.09.2018 läbi peidiku DD-le vähemalt neljal korral edasi ühe kilo kaupa metamfetamiini sisaldavat pulbrit, mille iga kilo eest pidi DD pidi neile tasuma 5000 eurot. Peidik asus Tallinn-Peterburi maanteel, Maardu järvest edasi sõites paremat kätt jääva tupiktänava otsas asuvates põõsastes oleva valge plastmassist tüki all. Viimati andsid nad läbi nimetatud peidiku DD-le ühe kilogrammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit edasi 13.09.2018 hommikul. Nimetatud pulbrist osa hoidis DD enda valduses kuni kinnipidamiseni 13.09.2018 kell 22:00 ning mille käigus leiti tema valdusest kokku 132,83 grammi rohekasvalkjat pulbrit, mis sisaldas 26,36 grammi puhast metamfetamiini; - sealhulgas andis D. Pronin A. Ušakovi teadmisel ja heakskiidul 08.10.2018 õhtusel ajal, s.o. hiljem kui 18:17 Maardus, Veeru tänava juures A. Ušakovi kasutuses olevas sõiduautos Mercedes Benz reg.nr RRRRRR DD-le edasi 0,5 kilogrammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit, mille eest DD pidi D. Proninile ja A. Ušakovile tasuma 3000 eurot; - selliselt andsid A. Ušakov, D. Pronin ja D. Kudinov ühiselt ja kooskõlastatult 18.10.2018 läbi peidiku QQ-le edasi 993 grammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit. Isikute ühine ja kooskõlastatud tegevus seisnes selles, et peale seda, kui QQ avaldas D. Kudinovile soovi osta üks kilogramm metamfetamiini, näitas D. Kudinov vastavalt eelnevale omavahelisele kokkuleppele A. Ušakovi ja D. Proniniga 18.10.2018 kella 17.57 paiku Tallinnas, XXX asuva kinnistu läheduses QQ-le ette peidukoha, kust viimane samal õhtul kella 22.00 paiku pidi kätte saama ühe kilogrammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit. 18.10.2018 kella 21.37 paiku peitsid A. Ušakov ja D. Pronin, vastavalt eelnevale kokkuleppele D. Kudinoviga, eelpool nimetatud peidukohta ühe kilogrammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit. Nimetatud peidukohas teostati 18.10.2018 kell 22.00 sündmuskoha vaatlus, mille käigus leiti ja võeti põõsastes oleva pooliku tuhaploki alt ära vaakumpakend, mille sees oli soonkinnisega kilekott, milles oli 993 grammi rohekasvalkjat pulbrilist ainet, mis sisaldab 184 grammi puhast metamfetamiini. Nimetatud aine eest maksis QQ D. Kudinovile 4300 eurot; - selliselt peitsid A. Ušakov ja D. Pronin, vastavalt eelnevale kokkuleppele D. Kudinoviga, eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal Tallinnas, XXX asuva kinnistu läheduses põõsastes oleva pooliku tuhaploki alla metamfetamiini sisaldavat pulbrit. Nimetatud peidukohas teostati 31.10.2018 kell 10.23 sündmuskoha vaatlus, mille käigus leiti ja võeti põõsastes oleva pooliku tuhaploki alt ära vaakumpakend, mille sees oli soonkinnisega kilekott, milles oli 982 grammi rohekasvalkjat pulbrilist ainet, mis sisaldab 189 grammi puhast metamfetamiin
  3. Maakohtu otsus: 6 2.
  4. Harju Maakohtu
  5. jaanuari 2020 otsusega üldmenetluses tunnistati Dmitri Kudinov süüdi

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ja karistati vangistusega 9 aastat 6 kuud, süüdi

§ 424

lg 1 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud.

§ 64

lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõisteti liitkaristuseks vangistus 10 aastat.

§ 65

lg 2 ja § 76 lg 8 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 18.06.2012 otsusega mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o vangistus 2 aastat 2 kuud 19 päeva ja mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks vangistus 12 aastat 2 kuud 19 päeva.

§ 68

lg 1 alusel arvestati eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud liitkaristuse ära kandmist arvestada alates D. Kudinovi kahtlustatavana kinnipidamisest 06.11.2018. Tõkend vahistamine jäeti muutmata.

§ 50lg 1 p 1 ja § 424 lg 3 alusel võeti lisakaristusena D.

Kudinovilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. 2.2. Aleksandr Ušakov tunnistati süüdi

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ja karistati vangistusega 9 aastat.

§ 65

lg 2 ja § 74 lg 5 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 8.03.2018 otsusega mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o vangistus 2 aastat 11 kuud 28 päeva ja mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks vangistus 11 aastat 11 kuud 28 päeva.

§ 68

lg 1 alusel arvestati eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud liitkaristuse ära kandmist arvestada alates A. Ušakovi kahtlustatavana kinnipidamisest 06.11.2018. Tõkend vahistamine jäeti muutmata. 2.3. Dmitry Pronin tunnistati süüdi

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ja karistati vangistusega 9 aastat 6 kuud.

§ 65

lg 2 ja § 74 lg 5 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 27.08.2018 otsusega mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o vangistus 3 aastat 11 kuud 28 päeva ja mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks vangistus 13 aastat 5 kuud 28 päeva.

§ 68

lg 1 alusel arvestati eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud liitkaristuse ära kandmist arvestada alates D. Pronini kahtlustatavana kinnipidamisest 06.11.2018. Tõkend vahistamine jäeti muutmata.

§ 54lg 1 alusel kohaldati Vene Föderatsiooni kodaniku D.

Pronini suhtes lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist koos Eesti Vabariiki sissesõidukeeluga 10 aastaks. 2.4. Konfiskeerimise tagamiseks arestitud vara: 2.4.1.

§ 832lg 1 ja § 184 lg 5 p 2 alusel konfiskeerida D.

Kudinovi vara: D. Kudinovilt 6.11.2018 kahtlustatavana kinnipidamisel leitud ja ära võetud sularaha 680 eurot ja tema elukohas XXX, Tallinnas 06.11.2018 teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud televiisor LG 65UJ63 (turuväärtusega 769,99 eurot). 2.4.2.

§ 831lg 1 ja § 184 lg 5 p 2 alusel konfiskeerida A.

Ušakovi vara: A. Ušakovilt 6.11.2018 kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud pihuarvuti Huawei P9 lite imeikoodidega: 1 866386038965659, 2 866386038975864 (turuväärtusega 110 eurot). 2.4.3.

§ 832

lg 1, § 832 lg 2 p 1 ja § 184 lg 5 p 2 alusel konfiskeerida kolmandale isikule YY-le kuuluv vara: A. Ušakovi ja YY ühises elukohas MMM, Tallinnas 6.11.2018 teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud valget värvi söögilaud (väärtusega 399 eurot), neli halli värvi söögitooli (väärtusega 239,96 eurot), valge raami ja halli istumisosaga diivan (väärtusega 679 eurot), televiisor Samsung UE55MU6292UXXH koos puldiga (väärtusega 499 eurot) ja valget värvi kummut (väärtusega 149 eurot); 7 A. Ušakovi kasutuses olnud ja YY nimele registreeritud sõiduautost Mercedes-Benz S 320 CDI reg.nr RRRRRR 6.11.2018 teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud sularaha 300 eurot; A. Ušakovi kasutuses olnud ja YY nimele registreeritud sõiduauto Mercedes-Benz S 320 CDI reg.nr RRRRRR VIN: XXXXXXXXXXXXXXXXX (turuväärtusega 16 950 eurot). 2.4.4.

§ 832lg 1 ja § 84 alusel kohaldada A.

Ušakovi suhtes konfiskeerimise asendamist kuriteoga saadud varale 39 391 euro ulatuses, millest arvata maha A. Ušakovilt ja YY-lt konfiskeeritud vara väärtus kogusummas 19 325,96 eurot ja Harju Maakohtu 8.03.2018 otsusega

§ 832

lg 1 ja § 84 alusel kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks A. Ušakovilt riigi kasuks välja mõistetud 10 000 eurot, mõistes A. Ušakovilt kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks riigi kasuks välja 10 065,04 eurot. 2.4.5. Harju Maakohtu 12.12.2018 määrusega kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks kolmanda isiku YY omandis olevale korteriomandile registriosa numbriga XXXXXXX (katastritunnus XXX) asukohaga MMM, Tallinn seatud kohtulik hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks 10 000 euro ulatuses jätta kuni nõude kohase täitmiseni muutmata. 2.4.6.

§ 831lg 1 ja § 184 lg 5 p 2 alusel konfiskeerida D.

Pronini vara: D Proninilt 06.11.2018 kahtlustatavana kinnipidamisel leitud ja ära võetud ning tema kasutuses olnud sõiduki BMW reg.nr RRRRRR läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud nutitelefon Samsung SM-G930F imei-koodiga 356457090607203/01 (väärtusega 269 eurot), nutiseade Samsung SM-G950F (väärtusega 379 eurot) ja kollasest metallist kaelakett kaaluga 119,9 grammi (võimaliku minimaalse väärtusega 2 262,51 eurot); 6.11.2018 kahtlustatavana kinnipidamisel leitud ja ära võetud sularaha 65 eurot ja tema elukoha Ringi 64a/1-8, Maardus läbiotsimisel leitud ja ära võetud sularaha 1490 eurot, s.o kokku sularaha 1555 eurot. 2.4.

  1. Kohus lahendas ka asitõenditega seonduvad küsimused. 2.4.
  2. Menetluskuludena mõisteti D. Kudinovilt välja riigi tuludesse kokku 5727 eurot, s.h sundraha 1460 eurot; joobe tuvastamisega tekkinud kulu 183 eurot, narkootilise aine ekspertiisi nr 18E-AN1146 teostamise kulust osa, s.o 56 eurot; narkootilise aine ekspertiisi nr 18E-AN1155 teostamise kulust osa, s.o 56 eurot; narkootilise aine ekspertiisi nr 18E-AN1222 teostamise kulust osa, s.o 28 eurot; narkootilise aine ekspertiisi nr 18E-AN1268 teostamise kulust osa, s.o 28 eurot; narkootilise aine ekspertiisi nr 18E-AN1320 teostamise kulust osa, s.o 56 eurot; narkootilise aine ekspertiisi nr 18E-AN1081 teostamise kulust osa, s.o 140 eurot; narkootilise aine ekspertiisi nr 19E-AN0233 teostamise kulust osa, s.o 168 eurot; määratud kaitsjale T. Pildile kohtueelses menetluses makstud tasu 120 eurot, K. Suvalovale makstud tasust summas 840 eurot osa tasust, s.o menetlustoimingutel osalemise eest makstud tasu 810 eurot ja kohtumenetluses K. Suvalovale makstud tasu 2622 eurot, s.o kokku kaitsjale makstud tasu 3552 eurot. Määratud kaitsjale menetlustoimingutele sõitmiseks hüvitatud sõidukulu 30 eurot jäeti riigi kanda. Menetluskulu tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul; A. Ušakovilt mõisteti välja riigi tuludesse kokku 2082 eurot, s.h sundraha 1460 eurot; narkootilise aine ekspertiisi nr 18E-AN1146 teostamise kulust osa, s.o 56 eurot; narkootilise aine ekspertiisi nr 18E-AN1155 teostamise kulust osa, s.o 56 eurot; narkootilise aine ekspertiisi nr 18E-AN1222 teostamise kulust osa, s.o 28 eurot; narkootilise aine ekspertiisi nr 18E-AN1268 teostamise kulust osa, s.o 28 eurot; narkootilise aine ekspertiisi nr 18E-AN1320 8 teostamise kulust osa, s.o 56 eurot; narkootilise aine ekspertiisi nr 18E-AN1081 teostamise kulust osa, s.o 140 eurot; narkootilise aine ekspertiisi nr 19E-AN0233 teostamise kulust 504 osa, s.o 168 eurot ja määratud kaitsjale A. Neilandile kohtueelses menetluses makstud tasu 90 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul ning D. Proninilt mõisteti välja riigi tuludesse kokku 4414,80 eurot, s.h sundraha 1460 eurot; narkootilise aine ekspertiisi nr 18E-AN1146 teostamise kulust osa, s.o 56 eurot; narkootilise aine ekspertiisi nr 18E-AN1155 teostamise kulust osa, s.o 56 eurot; narkootilise aine ekspertiisi nr 18E-AN1222 teostamise kulust osa, s.o 28 eurot; narkootilise aine ekspertiisi nr 18E-AN1268 teostamise kulust osa, s.o 28 eurot; narkootilise aine ekspertiisi nr 18E-AN1320 teostamise kulust osa, s.o 56 eurot; narkootilise aine ekspertiisi nr 18E-AN1081 teostamise kulust osa, s.o 140 eurot; narkootilise aine ekspertiisi nr 19E-AN0233 teostamise kulust osa, s.o 168 eurot ning määratud kaitsja N. Lausmaale kohtumenetluses makstud tasu 2422,80 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. DNA ekspertiisi nr 18E-GE0969 kulu 1482 eurot, DNA ekspertiisi nr 19E-GE0064 kulu 114 eurot, DNA ekspertiisi nr 18E-GE1093 kulu 285 eurot ja DNA ekspertiisi nr 18E-GE1143 kulu 456 eurot, s.o kokku 2337 eurot, jäeti KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.
  3. Maakohus asus otsuses seisukohale, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kõikides kuritegude episoodides on kohtule esitatud ja kohtuistungil hinnatud tõenditega usaldusväärselt tõendamist leidnud. Süüdistatavatelt nende kinnipidamisel ära võetud ja arestitud vara, m.h ka YY ja A. Ušakovi ühises kasutuses olnud sõiduautost leitud sularaha ning elukohast ära võetud kriminaaltulu kahtlusega vara ning A. Ušakovi kasutuses olnud ja YY nimele registreeritud sõiduauto Mercedes-Benz S 320 CDI reg.nr RRRRRR tuleb konfiskeerida kui süüteoga saadud vara

§ 832lg 1 ja 832 lg 2 p 1 alusel ja anda riigi omandisse.

A. Ušakovi suhtes tuleb kohaldada konfiskeerimise asendamist kuriteoga saadud varale 39 391 euro ulatuses, millest tuleb arvata maha süüdistatavalt ja YY-lt konfiskeeritud vara väärtus kogusummas 19 325,96 eurot ning Harju Maakohtu 8.03.2018 otsusega kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks A. Ušakovilt riigi kasuks välja mõistetud 10 000 eurot ning mõista A. Ušakovilt kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks riigi kasuks välja 10 065,04 eurot.

  1. Apellatsioonid: Maakohtu otsusele esitasid ringkonnakohtule apellatsioonid prokurör, kolmanda isiku YY esindaja V. Sadekov, süüdistatav A. Ušakov, süüdistatava D. Kudinovi kaitsja K. Suvalova, süüdistatava A. Ušakovi kaitsja V. Sadekov ja süüdistatava D. Pronini kaitsja N. Lausmaa. 4.
  2. Prokurör ei nõustu maakohtu otsustusega A. Ušakovilt

§ 832

lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud summa suuruse osas. Tuvastatud asjaolude kohaselt oli A. Ušakovi leibkonnal eelduslikult kuriteoga saadud vara kogusummaks 68 716,96 eurot, kuid kohus konfiskeeris reaalset vara 19 325,96 euro ulatuses, võttes arvesse, et Harju Maakohtu 8.03.2018 otsusega esitati A. Ušakovile

§ 832

lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamise nõue summas 10 000 eurot, vähendades seega väljamõistatavat summat kokku 29 325,96 euro võrra. Kohus ei ole põhjendanud, miks

§ 832lg 1 ja § 84 alusel A.

Ušakovilt väljamõistmisele kuuluv summa ei ole prokuröri poolt taotletud 39 391 eurot, vaid sellest arvestati maha 29 325,96 eurot ning seeläbi vähendati väljamõistmisele 9 kuuluvat summat 10 650 eurole. Prokurör palub selles osas teha otsuses täpsustus ja mõista A. Ušakovilt riigi kasuks välja 39 391 eurot. 4.

  1. Kolmanda isiku YY esindaja V. Sadekov vaidlustab otsuse YY vara konfiskeerimise osas, leides, et vara oli omandatud legaalse sissetuleku arvelt. Kohtul ei olnud piisavalt alust YY ütlusi mitte usaldusväärseteks lugeda. Kõik YY sissetulekud on tõendatud. A. Ušakovi poolt 10 000 euro panemine YY pangakontole ei ole seotud väidetava kriminaaltuluga. Enne teistkordset pangalt laenu taotlemist pani A. Ušakov oma auto panti ning see raha kanti läbi A. Ušakovi YY arvele. Tehing tehti juhuks, kui pank peaks soovima 20%-st suuremat sissemaksu. Et pangale piisas ainult 20-st %-st, võttis YY A. Ušakovi palvel 7000 eurot sularahas välja ning andis A. Ušakovile. Kohus ei arvestanud asjaoluga, et YY müüs maha enda sõiduauto BMW ja sai selle eest 5000 eurot, mida kasutas hiljem MB RRRRRR ostmiseks 7000 euro eest enda nimele. Auto ostis ta enda, mitte A. Ušakovi või muude kriminaalsete vahendite arvelt. Isalt 2017 saadud 11 800 euro sees oli ka vanemate poolne kingitus, isale varasemalt kantud väikesed summad oli YY teinud selleks, et mitte raha ära kulutada. Uurimise ajal koostatud kahe aasta sissetulekuid kajastav tabel hõlmab YY ja A. Ušakovi kooselust pikemat perioodi ja YY isiklike sissetulekute periood pole kuidagi A. Ušakoviga seotud. Kaitsja palub tühistada otsus kolmanda isiku vara konfiskeerimise osas. 4.
  2. Süüdistatav A. Ušakov leiab apellatsioonis, et kohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõiguse norme, suhtus eelarvamuslikult tema ütlustesse ja andis tõenditele eksliku ühekülgse hinnangu; rikkus tema õigust tõhusa kaitse teostamiseks, andes eelise süüdistuse poolele, mida kinnitavad kohtuistungite protokollid. Apellant esitab enda selgituse temale 18.10.2018 ja 31.10.2018 episoodide kohta ja kirjeldab jälitusprotokollides kajastatut, leiab, et neid on fabritseeritud. Nn moodus operandi ei oma temaga mingit seost, tema 31.10.2018 sündmuskohal ei olnud. Ei nõustu narkootilise aine ekspertiisidega 18E-AN 1320 ja 19E-AN 0233, sest „tõenäoliselt“ ei tähenda 100%-list kindlust ja palub tõlgendada vaieldavad momendid enda kasuks. Palub pöörata tähelepanu, et 18.10.2018 ega 31.10.2018 leitud narkootilistel ainetel ei leitud tema DNA-d ega sõrmejälgi. Kohus leidis ekslikult, et ta käitles narkootilisi aineid kokkuleppel D.Kudinovi ja D.Proniniga. DD andis kohtuistungil temalt 2018 aasta augusti alguses 1 kg amfetamiini saamise kohta käest kätte ja 13.09.2018 avastatud narkootikumidega valeütlusi. Kirjeldab 08.10.2018 DD ja D.Proniniga toimunud kohtumise asjaolusid ja leiab, et 08.10.2018 salvestis on fabritseeritud, redigeeritud ja kokku monteeritud. Tema ei ole kunagi DD-ga narkootikumide asjus suhelnud. Palub tühistada otsus tahvelarvuti Huawei konfiskeerimise osas ja tagastada talle telefon, mille ostis järelmaksuga. Kirjeldab arestitud auto MB S320, reg.nr HHHHHH ostu ja müügi asjaolusid. Väidab, et mööbel osteti haigekassa ülekantud 1867 euro arvelt ja teleri Samsung ostis tema vend N enda vahenditest. Väljendab nördimust, et alaealiselt lapselt võetakse ära tema vara (33%), mis on omavoli. YY on arusaadavalt 10000 euro päritolu selgitanud. Palub ennast täielikult õigeks mõista. 4.
  3. Süüdistatava D. Kudinovi kaitsja K. Suvalova vaidlustab otsuse materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Kaitsja palub süüdimõistev otsus tühistada ja 1) D. Kudinov 2.10.2018 ja 31.10.2018 episoodides õigeks mõista, 2) mõista D. Kudinovile kergem karistus nii

§ 184

lg 2 p 1, 2 kui § 424 lg 1 järgi, 3) juhul kui süüdistuse maht jääb samaks, vähendada mõistetud karistust, 4) lugeda liitkaristuse mõistmisel kergem karistus raskemaga kaetuks, 5) jätta lisakaristus kohaldamata või 10 vähendada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise aega, 6) vabastada televiisor aresti alt ja tagastada see omanikule OO-le ning 7) võimaldada D. Kudinovil tasuda apellatsioonimenetluse kulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kaitsja leiab, et puuduvad tõendid D. Kudinovi poolt 2.10.2018 ja 31.10.2018 episoodide toimepanemises ja 18.10.2018 episoodis kaassüüdistatavatega grupis toimepanemises ning kohus, mõistes D. Kudinovi süüdi, rikkus süütuse presumptsiooni. Mille alusel luges kohus tuvastatuks, et nii 30.09.2018 kui 2.10.2018 pani D. Kudinov marihuaana samasse peidikusse, jääb arusaamatuks, sest peidiku asukoha täpsed koordinaadid puuduvad. 30.09.2018 episoodis ei olnud aine politseiametnike juuresolekul ära võetud, tugineti üksnes QQ ütlustele. Puuduvad tõendid, et QQ tellitud marihuaana oli D. Kudinovi valduses. D. Kudinov oli üksnes vahendaja rollis, mistõttu tema poolt narkoaine käsutamine ei ole tuvastatud. Süüdistatava DNA-d pole leitud ja marihuaana THC sisaldus mõlemas episoodis ei ole identne. Viited modus operandi põhimõttele ei ole asjakohased. Tõenditest ei nähtu, kust saadi teada, et 2.10.2018 asub marihuaana teatud kohas. Peale 30.09.2018 ja 18.10.2018 episoode ei ole D. Kudinovi seotus narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega tõendatud. Usaldusväärselt ei ole tuvastatud, et 18.10.2018 ja 31.10.2018 leitud aine asus täpselt samas peidikus. Nagu 2.10.2018 episoodi puhul jääb arusaamatuks, kust said politseinikud ainete peidikusse panemisest teada. Kui süüdistatav või keegi teine oleks seotud 31.10.2018 leitud aine peidikusse panemisega, oleks see QQ suhtes tehtud jälitustoimingutega fikseeritud. D. Kudinovi viibimine pärast aine peidikust äravõtmist eemal ei tõenda tema seotust selle ainega. Alus D. Kudinovi ütluste väljajätmiseks tõendite kogumist puudus. 18.10.2018 ja 31.10.2018 episoodides D. Kudinovi kaastäideviimine põhineb oletustel ega tugine asjas kogutud tõenditele. Elades ühes kortermajas, ei olnud süüdistatavate suhtlemisel mingit seost narkootiliste ainete grupis käitlemisega, seletused kokkusaamise põhjuste ja D. Proninilt leitud raha päritolu kohta on eluliselt usutavad. D. Kudinovi ja A. Ušakovi ütlustest selgub, miks nad käisid 18.10.2018 sündmuskohal, kuid samas nähtub, et A. Ušakovile mõeldud marihuaana ei asunud samas peidikus, kuhu oli pandud metamfetamiin QQ jaoks, vaid suitsupakis, mida polnud peidetud. Kohtu põhjendused 18.10.2018 aine peidikusse pannud isiku kohta ei ole usaldusväärsed ja puudub alus D. Kudinovi ütluste tõendite hulgast väljajätmiseks. D. Kudinov viis QQ eksitusse, kuna ei usaldanud teda. Süüdistatavate ütlused D. Kudinovi poolt D. Pronini käest rehvide soetamise kohta on eluliselt usutavad, kohtu väited neid ütlusi kahtluse alla ei sea ega lükka neid ümber. D. Pronin selgitas kohtus, miks ta avaldas kohtueelses menetluses teisi asjaolusid, samas olid D. Kudinovi ütlused D. Proninile raha üleandmise kohta järjekindlad. Kohus ei ole analüüsinud kaitsja väiteid kuriteo matkimise kohta. Puuduvad tõendid, et QQ on enne 2018 septembrit D. Kudinovilt või tema kaudu narkootilisi aineid soetanud ja D. Kudinovi kihutas kuritegu toime panema matkija, kes tekitas temas soovi aidata QQ-l saada narkootilisi aineid, mille eest teenis D. Kudinov kokku vaid 550 eurot. Et 30.09.2018 ja 18.10.2018 episoodides oli tegemist kuriteo matkimisega, tuleks D. Kudinovi tegevus kvalifitseerida kuriteokatsena, kuna tema ise mingil viisil narkootikume ei käsitlenud ja kergendada mõistetud karistust. 11 D.Kudinovile mõistetud karistus on liiga karm ega vasta tema süü suurusele. D. Kudinov ise füüsiliselt aineid ei puutunud vaid vahendas ainult infot. D. Kudinovilt ei ole ära võetud märkimisväärseid rahasummasid ega kalleid esemeid, mis viitaksid narkootikumide müügist ebaseadusliku tulu teenimisele. Kohus ei arvestanud D. Kudinovi poolt süü tunnistamist ja kahetsust, kuna D. Kudinov tunnistas oma süüd vaid osades episoodides. Peale 2016 vangistusest vabanemist ei ole D. Kudinov uusi kuritegusid toime pannud. Süüdistataval oli vabaduses töö- ja elukoht ja eakad vanemad ning juhul, kui mõistetud karistus jääb muutmata, ei saa isik enam neid vabaduses näha.

§ 424

lg 1 järgi mõistetud karistus ei ole proportsionaalne ja lisakaristuse kohaldamine põhjendamata. D. Kudinov on oma süüd tunnistanud ning kahetsenud. Kohus on põhjendamatult jätnud arvestamata karistust kergendavad asjaolud. Mõistetud karistuse määr eest ei vasta otsuses toodud põhjendustele ega kohtu järeldustele. Mõistetud karistust tuleb kergendada ning määrata oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra, nagu kohus otsuse põhjendavas osas leidis. Lisakaristuse kohaldamine koormab D. Kudinovit ebamõistlikult, kuna mõistetud põhi- ja lisakaristus ületavad kogumis tema süü suurust. Juhtimisõiguse olemasolu on D. Kudinovile vajalik resotsialiseerumise eesmärgil, et tal oleks võimalik pärast pikaajalist vangistust tööd leida ja asuda õiguskuulekale teele. 4.5. Süüdistatava A. Ušakovi kaitsja V. Sadekov leiab, et maakohus andis tõenditele vale hinnangu, kohaldas materiaalõigust vääralt ja tõlgendas tekkinud kahtlused süüdistatava kahjuks. Apellandi hinnangul rajaneb kohtuotsus A. Ušakovi ütluste hindamisel peamiselt elulise usutavuse argumendile, kaudsetele tõenditele, ebausaldusväärse isiku ütlustele ning juurde mõtlemisele, millised ei tõenda A. Ušakovi süüd temale esitatud süüdistuses. Kaitsja hinnangul ei saa tunnistajate DD ja QQ ütlusi tõenditena käsitleda, sest mõlemad tunnistajad on sisuliselt huvitatud isikud, kes panid toime kuriteod ja andsid ristküsitluse käigus korduvalt ebajärjepidevaid ning vastuolulisi ütlusi. Kohus pidanuks A. Ušakovi järjepidevate ja asjas kogutud tõenditega riimuvate ütlustega arvestama, mitte jätma neid tõendikogumist välja põhjendusega, et need on eluliselt mitteusutavad. 18.10.2018 oli A. Ušakov koos D. Kudinoviga peidiku juures seetõttu, et soovis saada isiklikuks tarbeks paar grammi marihuaanat, mida oli D. Kudinovilt küsinud umbes kaks päeva varem. D. Kudinovi ütlustega on tõendatud, et samal päeval kui QQ jaoks pandi peidikussse amfetamiini, pandi ka A. Ušakovi jaoks marihuaana teise kohta, mille asukohta D. Kudinov A. Ušakovile ei öelnud. A. Ušakovi jaoks mõeldud marihuaana ja QQ jaoks mõeldud amfetamiini peidikute asukoht ei olnud samad, A. Ušakov pidi ise sama päeva õhtul marihuaanale järgi minema. Süüdistatav ei ole seotud peidikusse pandud amfetamiiniga ega selle peidikuga. A. Ušakov sõitis peale D. Kudinovi poolt peidiku koha näitamist Maardusse, võttis sõbra käest auto, et viia talverehvid korterist garaaži ning sõita ka marihuaana järgi. Helistas D. Proninile, et viia VW Passat Raadiku tänavale. Enne kell 21:35 jõudsid A. Ušakov ja D. Pronin Rae valda, Venekülla, väljusid kahekesi sõidukist, läksid kivi juurde, kust A. Ušakov võttis narkootikumid ning seejärel sõitsid nad tema juurde koju. Kohtu väide, et just A. Ušakov näitas D. Kudinovile peidiku asukohta, on ka ebaloogiline ja tegemist on juurde mõtlemisega. Puuduvad tõendid, et D. Kudinov ei kohtunud 18.10.2018 teise isikuga, kes talle peidiku asukohta näitas. Samas tähendas kohtumine A. Ušakoviga üksnes seda, et just D. Kudinov näitas A. Ušakovile teise peidiku asukoha, kust viimane saab sealt 2 grammi 12 marihuaanat võtta. Ei ole loogiline, et A. Ušakov näitas D. Kudinovile narkootilise aine asukohta samuti sellel põhjusel, et nad üldse ei lähenenud peidiku juurde, vaid viibisid sellest ca 10m kaugusel. Kui A. Ušakov tõepoolest tahtis näidata D. Kudinovile narkootilise aine asukohta, siis tõenäoliselt astuks ta lähemale ja näitaks otseselt, kus midagi asuma hakkab, kuna tegemist on narkootilise aine suurema kogusega (993 grammi metamfetamiini). D. Kudinovi kinnitusel näitas teine isik talle peidiku asukoha ning pani sinna narkootilisi aineid, samuti nähtub D. Kudinovi ütlustest, et narkootilised aineid olid juba peidikus sel hetkel, kui ta teise peidiku asukohta A. Ušakovile näitas. See on ka loogiline, kuna peidikusse olid pandud narkootilised ained kahe erineva isiku jaoks, kes erineval ajal seda võtma pidi. 18.10.2018 läks A. Ušakov koos D. Proniniga teise peidiku juurde ainult selleks, et D. Kudinoviga eelnevalt kokkulepitult võtta peidikust 2 grammi marihuaanat. On eluliselt usutav, et inimene, kellel on katseaeg, kellel on ka väike laps ja naine, kardab ega taha mingit kokkupuutumist narkootikumitega. A. Ušakov ei olnud isikuks, kes 18.10.2018 peidikusse amfetamiini pani. Kaitsja hinnangul puudub alus A. Ušakovi selles episoodis süüdi mõista. DD-ga seotud episoodis ei ole tunnistaja ÄÄ ütlused A. Ušakovi poolt DD-le raha andmise kohta jalgrataste eest ebausaldusväärsed. A. Ušakov koos D. Proniniga kohtus DD-ga 8.10.2018, et saada tagasi võlg 800 eurot. Kui DD hakkas rääkima narkootikumidest, palus A. Ušakov ennast koju viia. D. Pronini poolt ecstasy tablettide ostuga A. Ušakov seotud ei ole. 22.10.2018 kohtumisel Balti jaamas DD A. Ušakovile raha ei toonud ja provotseeris teda narkootilisi aineid käitlema. Jälitustoimingute protokollides kajastatud A. Ušakovi ja DD vahelised vestlused on äärmiselt segased, nendest ei tulene, et DD peab narkootiliste ainetega seoses midagi võtma ja käitlema. DD loob kunstlikult mulje, et ta peab A. Ušakovile raha tagastama mitte jalgrataste, vaid narkootilise aine eest. DD vastuolulistest ütlustest ega jälitusprotokollides kajastatust ei saa kuidagi järeldada, et A. Ušakov pani toime talle inkrimineritud kuriteod. DD kui uimastisõltlase ütlused on ebausaldusväärsed ja tuleb tõendikogumist välja jätta. Kaitsja palub mõista A. Ušakov süüdistuses

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi õigeks või alternatiivselt mõistetud karistust pehmendada.

4.6. Süüdistatava D. Pronini kaitsja N. Lausmaa leiab enda apellatsioonis, et D. Pronini süü temale esitatud süüdistuses ei ole täielikult tõendamist leidnud. D. Pronini süüdimõistmine 18.10.2018 ja 31.10.2018 narkootikumide peidikusse peitmise episoodides põhineb eranditult kaudsetel tõenditel, mis on omavahel osaliselt vastuolus. D. Pronini ja A. Ušakovi selgitusi, et 18.10.2018 tulid nad peidiku juurde selleks, et võtta sealt A. Ušakovi tarbeks peidetud narkootikumid, ei ole ümber lükatud. 31.10.2018 liikusid D. Pronin ja D. Kudinov küll peidiku piirkonnas, kuid 16.44 paiku olid narkootikumid peidikust juba välja võetud. Seega ei tõendada jälitusprotokoll D. Kudinovi ja D. Pronini poolt narkootikumide peitmist sellesse peidikusse. Muid tõendeid D. Pronini puutumuse kohta 31.10.2018 episoodi kohtulikul uurimisel kogutud ei ole. 18.10.2018 ja 31.10.2018 leitud narkootikumipaki sisu keemilise koostise sarnasus ei ole küllaldane järeldamaks, et narkootikumi paigutas peidikusse D. Pronin. Politsei poolt ära võetud narkootilised ained võisid küll olla hangitud ühest ja samast allikast, kuid samas ei ole eluliselt usutav, et nende valmistaja võis olla levitanud neid üksnes süüdistatavate vahendusel. Ei ole välistatud, et peidikusse paigutatud narkootiliste ainete levitajaks oli hoopis teine isik, kes oli need saanud sarnase ainega kauplevalt varustajalt. 13 Ühegi otsese tõendiga ei ole ümber lükatud D. Pronini väide, et tema elukohast ära võetud rahatähed oli ta saanud D. Kudinovilt mingi muu võlgnevuse katteks. Kuivõrd D. Kudinov on kinnitanud, et episoodides QQ-ga tegutses ta eraldiseisvalt, mitte koos A. Ušakovi ja D. Proniniga ja maksis D. Proninile oma võla QQ-lt saadud rahatähtedega, tuleb D. Pronini süüs viidatud episoodides tekkinud kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks ja süüdistatav 18.10.2018 ja 31.10.2018 episoodides süütõendite puudumise tõttu õigeks mõista. Tunnistaja DD ütlused ei ole usaldusväärsed, need on kallutatud ja suunatud enda vastutusest vabastamisele narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest, mis kuriteo matkimisega nõustumisel on DD-l ka korda on läinud. Kohus on alusetult leidnud, et vastuolud DD ütlustes ei ole olulised ega mõjuta nende usaldusväärsust. DD ütlused tuleb tõendite kogumist nende vastuolulise ja ebausutavuse tõttu tervikuna välja jätta. Ülejäänud kohtulikul uurimisel kogutud tõendid on oma olemuselt ebaselged, mistõttu nende põhjal D. Pronini süüdimõistmiseks korduvas narkootikumide käitlemises isikute grupis suures koguses puudub piisav alus. Kaitsja palub D. Pronin seetõttu

§ 184lg 2 p 1 (narkootikumide käitlemine grupis) järgi õigeks mõista.

Et D. Pronin tundmatult isikult DD-le üleandmiseks „Eztasy“ tablettide hankimist tunnistab, on tema tegu võimalik kvalifitseerida

§ 184

lg 2 p 2 järgi, arvestades eelnevat kohtulikku karistust samaliigilise süüteo eest. Kuivõrd tegemist oli ühe episoodiga, on temale mõistetud karistus liiga karm. D. Pronini süü võrreldes teiste kohtu alla antud isikutega, ei ole oluliselt suurem, lisaks on tema suhtes kohaldatud lisakaristusena väljasaatmine Eesti Vabariigist pärast karistuse kandmiselt vabastamist. Ka seda tulnuks reaalse vangistuse pikkuse määramisel arvestada ning sellest lähtuvalt mõistetud reaalse vangistuse määra vähendada. Kokkuvõtvalt palub kaitsja maakohtu otsus osaliselt tühistada ja uue otsusega D. Pronin osaliselt õigeks mõista, kvalifitseerida tema poolt toimepandud süütegu ümber

§ 184lg 2 p 2 järgi ning mõista talle kergem karistus.

Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus: 5. Ringkonnakohtu istungil jäid apellandid enda apellatsioonide juurde. Süüdistatavad toetasid kaitsjate apellatsioone. Kolmas isik toetas enda esindaja apellatsiooni. Prokurör palus jätta kolmanda isiku esindaja, süüdistatava A. Ušakovi ja süüdistatavate kaitsjate apellatsioonid rahuldamata ning maakohtu otsuse süüdistatavate süüdi tunnistamise, neile mõistetud karistusmäärade ja

§ 832

lg 1 ja § 184 lg 5 p 2 alusel süüdistatavate arestitud vara konfiskeerimise osas, samuti

§ 832

lg 1, § 832 lg 2 p 1 ja § 184 lg 5 p 2 alusel kolmanda isiku arestitud vara konfiskeerimise ja korteriomandile seatud kohtuliku hüpoteegi muutmata jätmise osas muutmata. Prokurör palus otsust täpsustada ja mõista A. Ušakovilt kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks riigi kasuks välja 39 391 eurot. Kohtukolleegiumi põhjendus ja seisukohad: 6. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsioonides esitatud argumentidega ning kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised, tuli alljärgnevatele järeldustele. Vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus kohaldas süüdistatava A. Ušakovi suhtes

§ 832

lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamist kuriteoga saadud varale 14 summas 39 391 eurot ja mõistis A. Ušakovilt riigi kasuks välja kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks 10 065,04 eurot. Ülejäänud osas on kohtuotsus põhjendatud ja seaduslik ning apellatsioonides esitatud argumendid selle tühistamiseks ega muutmiseks apellantide soovitud viisil alust ei anna. Asjaolu, et kolmanda isiku A. YY esindaja, süüdistatav A. Ušakov ega süüdistatavate kaitsjad ei nõustu maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ja tõendite analüüsist ning nende hindamisest tehtud järeldustega, ei tähenda, et maakohus oleks tõendeid hinnanud ebapiisavalt või rikkunud in dubio pro reo põhimõtet, jättes kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused süüdistatavate süüdiolekus nende kasuks tõlgendamata. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus kriminaalasjas tuvastatud tehiolude pinnalt andnud süüdistatavate käitumisele õige karistusõigusliku hinnangu. Maakohus on seejuures põhjalikult ja veenvalt põhjendanud ka omapoolset tõendite eelistust ja nimelt seda, miks kohus eelistab tunnistajate QQ ja DD ütlusi süüdistatavate ütlustele. Siinjuures osundab kohtukolleegium kohtupraktikas kinnistunud tõendite hindamise põhinõudele, mille kohaselt kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (vt nt RKKKo 3-1-1-77-05). Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole sellised vead maakohtu vaidlustatud otsuses aga tuvastatavad. Maakohus on hinnanud põhjalikult kõiki kogutud tõendeid kogumis, neid omavaheliselt kõrvutanud ning usaldusväärselt lükanud ümber nii süüdistatavate kaitseversioonid toimunust kui ka neid toetavad kaitsjate väited. Maakohus on kohtukolleegiumi arvates olnud tõendite hindamisel ja enda siseveendumuse kujunemise kajastamisel enam kui põhjalik. 7. Kohtukolleegium nõustub prokuröri apellatsioonis esitatuga, et maakohus, mõistes A. Ušakovilt kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks riigi kasuks välja 10 065,04 eurot, on riigi kasuks välja mõistetava rahasumma suuruse osas eksinud. Samas on maakohus, tulenevalt kohtuistungil hinnatud A. Ušakovi (kd II, tl 160-162) ja tema elukaaslase YY (kd II, tl 163-168) varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollidest, aga õigesti tuvastanud, et ajavahemikul 01.01.2016 – 7.11.2018 esines A. Ušakovil eelduslikult kuriteoga saadud varasid vähemalt 175 euro ulatuses ja YY-l teadmata allikatest pärit sissetulekuid ja/või eelduslikult kuriteoga saadud varasid kokku vähemalt 68 541,96 euro ulatuses, millest tulenevalt esines A. Ušakovi leibkonna legaalse sissetuleku ja varalise seisundi vahel erinevus vähemalt 68 541,96 euro ulatuses. YY pangakontole alates 01.01.2016 03.2018 igakuiselt üle kantud 400 eurot ja 5.05.2017 saadud madalapalgaliste toetus 2016 eest, nagu maakohus leidis, viitab antud perioodil põhjendatult YY teatud majanduslikele raskustele. Kuigi A. Ušakov ja YY hakkasid koos elama alates 2017 septembrist, ei ole YY esindaja seisukoht sellele eelnenud perioodi A. Ušakovi ja YY ühise sissetuleku arvestuse asjakohatusest, tulenevalt YY varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollist, õige. Tuvastades erinevuse isikute legaalse sissetuleku ja varalise seisundi vahel ja hinnates A. Ušakovi ja YY ütluste usaldusväärsust kolmanda isiku pangakontole kantud rahasummade pärinemisest legaalsetest vahenditest, asus maakohus kohtukolleegiumi hinnangul põhjendatult seisukohale, et vara vähemalt 68 541,96 euro ulatuses, on saadud A. Ušakovi poolt teenitud 15 kriminaaltulu arvel ja YY on isikuks, kellele kuuluva vara konfiskeerimine

§ 832lg 1, § 832 lg 2 p 1 ja § 184 lg 5 p 2 on põhjendatud.

Lugenud tõendatuks A. Ušakovi leibkonnal eelduslikult kuriteoga saadud varade esinemise summas 68 716,96 eurot ja põhjendatuks kohaldada

§ 832lg 1 ja § 84 alusel A.

Ušakovi suhtes konfiskeerimise asendamist kuriteoga saadud varale summas 39 391 eurot, on maakohus aga A. Ušakovilt kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks riigi kasuks välja mõistnud lõppkokkuvõttes 10 065,04 eurot. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus 29.10.2019 kohtuistungil (kd IV, tl 149-159) prokuröri esitatud taotlusest A. Ušakovi leibkonnal tuvastatud kriminaaltulu konfiskeerimise asendamiseks, teinud ilmselgelt ebaõige järelduse, millest tulenevalt vähendanud alusetult A. Ušakovilt konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetavat summat 29 325,96 euro võrra. Konfiskeerides

§-de 832 lg 1 ja § 184 lg 5 p 2 alusel A. Ušakovi vara (otsuse p.20) ning

§-de 832 lg 1, § 832 lg 2 p 1 ja § 184 lg 5 p 2 alusel kolmandale isikule YY-le kuuluva vara (otsuse p-d. 21, 22 ja 23) kokku 19 325,96 euro väärtuses ning jättes kuni nõude kohase täitmiseni muutmata kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks kolmanda isiku YY omandis olevale korteriomandile (asukohaga MMM, Tallinn) seatud kohtuliku hüpoteegi Eesti Vabariigi kasuks 10 000 euro ulatuses (otsuse p.25) ja arvestades, et A. Ušakovilt on Harju Maakohtu 08.03.2018 otsusega (kd II, tl 147-151)

§ 832

lg 1 ja § 84 alusel kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks riigi kasuks välja mõistetud 10 000 eurot, pidanuks maakohus A. Ušakovilt laiendatud konfiskeerimise asendamiseks riigi kasuks välja mõistma 39 391 eurot (kriminaaltulu 68 716,96 eurot - konfiskeeritav vara + kohtulik hüpoteek summas 29 325,96 eurot), mitte aga väljamõistetavat summat konfiskeeritava vara väärtuse 29 325,96 euro võrra vähendama. Selles osas tuleb maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega mõista A. Ušakovilt

§ 832

lg 1 ja § 84 alusel kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks riigi kasuks välja 39 391 eurot. 8. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et A. Ušakovi ja tema elukaaslase YY varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollidest tulenevalt on vara on saadud A. Ušakovi poolt teenitud kriminaaltulu arvel, mistõttu on YY isikuks, kellele kuuluva vara konfiskeerimine

§ 832lg 1, § 832 lg 2 p 1 ja § 184 lg 5 p 2 on põhjendatud.

YY menetlusse kaasamist kolmanda isikuna YY esindaja vaidlustanud ei ole. Vastupidiselt maakohtu poolt tuvastatule, mille kohaselt tuleneb uuritud tõenditest üheselt, et YY-l ja A. Ušakovil puuduvad sellised legaalsed sissetulekud, mis võimaldaksid omandada sellises väärtuses vara ning tagaks seejuures ka igapäevaseks toimetulekuks vajalikud vahendid, leiab esindaja, et kõik YY sissetulekud olid legaalsed ning kohtul ei olnud piisavalt alust tema ütlusi mitte usaldada ega vara

§-de 832 lg 1, § 832 lg 2 p 1 ja § 184 lg 5 p 2 alusel konfiskeerida. Kohtukolleegium YY sissetulekute päritolu seaduslikkuse osas kaitsja seisukohaga nõustuda ei saa. Nimelt nähtub maakohtus uuritud tõenditest, et Ö UÜ puhul ei ole tegemist suurt kasumit tootva ettevõttega ning et YY nimele registreeritud sõiduauto Mercedes-Benz S 320 CDI, reg.nr RRRRRR omanik on alates 04.09.2017 mitmel korral vahetunud, mistõttu on alust arvata, et YY on vaid sõiduki registrijärgne omanik. Et YY pangakontodel sõiduki ostule viitavad tehingud ja sellise hinnaga sõiduki ostmiseks rahalised vahendid puudusid, kuid 15.02.2018 sõlmis A. Ušakov sõiduki müügilepingu oma endise abikaasaga (II kd, tl 176), võttes samal päeval M OÜ-st 7000 eurot laenu ning peale krediidisumma ennetähtaegset tagastamist vormistati sõiduki omanikuks YY (II kd tl 180-181), leidis maakohus põhjendatult, et tegemist oli näiliku sõiduki müügilepinguga, millega ei kaasnenud YY-le mingeid rahalisi 16 kohustusi ja sõiduauto Mercedes-Benz S 320 CDI, reg.nr RRRRRR kuulus tegelikult A. Ušakovile. YY pangakontol ei kajastu ka deklareeritud ühekordne sissetulek OÜ-lt E. Maakohtus hinnatud tõenditest nähtub üheselt seegi, et enne 8.10.2018 YY poolt korteri ostmist puudusid tema pangakontol piisavad rahalised vahendid korteri eest sissemaksu tasumiseks, kuid 19.09.2018 kanti tema pangakontole sularahas 1350 eurot ning 20.09.2018 A. Ušakovi poolt neljas osas kokku 10 000 eurot, mille päritolu on teadmata, sest A. Ušakovi nimele ei olnud registreeritud ühtegi vara, tema pangakontol on kohtutäiturite nõuded ning tema kasutuses olnud varad olid vormistatud YY nimele. Tuvastatud on, et kui YY sai teada, et pangale piisab korteri eest sissemaksuks ainult 20-st %-ist, võttis ta A. Ušakovi palvel enda pangakontolt välja 7000 eurot, mille andis A. Ušakovile. Kuigi vaidlus puudub selles, et YY oli ajavahemikul 07.04.2016 - 18.05.2017 teinud väiksemates summades ülekandeid oma isa arvele kokku 5620 eurot, siis nähtub uuritud tõenditest, et 26.05.2017 ja 30.05.2017 on tema pangakontole tagasi kantud peaaegu kahekordne summa, s.o 11 800 eurot. YY selgitus, et tema pangakontole tagasi kantud raha oli vähesel määral ka vanemate poolne kingitus, on kohtukolleegiumi hinnangul aga tõendamata ja seega paljasõnaline. Uuritud tõenditest nähtub veel sedagi, et tegelikult ei esitanud YY 2017 aastal pangale laenutaotlust (III kd tl 195), mis andis maakohtule piisava aluse kahelda tema ütluste usaldusväärsuses. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtuga selles, et narkootilise aine edasimüügi eest saadud kriminaaltuluga rahastas A. Ušakov nii YY nimele ostetud kinnistu ostu-müügi tehingut kui ka korterisse soetatud mööbli ostmist, mistõttu on A. Ušakovi ja YY kriminaaltuluna saadud vahendid ära kulutatud või segunenud muu varaga ja seega leidis maakohus õigesti, et YY on isikuks, kellele kuuluva vara konfiskeerimine

§ 832lg 1, § 832 lg 2 p 1 ja § 184 lg 5 p 2 alusel on põhjendatud.

Esindaja apellatsioonis esitatud põhjendused YY rahaliste vahendite päritolu ja vara kohta olid maakohtule teada ja maakohus on neid kõiki otsuse tegemisel juba arvesse võtnud ning andnud neile õige juriidilise hinnangu. Kohtukolleegiumil puudub alus neid tõendeid teisiti hinnata. Tulenevalt YY esindaja apellatsioonist puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks YY vara konfiskeerimist puudutavas osas. 9. Ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas on Riigikohtu praktikas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti nii vaidlustatud otsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks, D. Kudinovi, A. Ušakovi ja D. Pronini käitumisele antud juriidilise hinnangu muutmiseks ega süüdistatavate

§ 184lg 2 p 1 ja 2 järgi esitatud süüdistuse järgi õigeksmõistmiseks.

Maakohtu siseveendumuse kujunemine ja arutluskäik on kohtuotsuse lugejale jälgitav ja kohus on arusaadavalt põhjendanud, miks ta süüdistatavad neile esitatud süüdistustes süüdi tunnistab ja selliselt karistab. Kohtukolleegiumil puudub alus neid tõendeid teisiti hinnata. Nõustudes vaidlustatud otsuses esitatud põhjenduste ja järeldustega, ei pea kohtukolleegium neid tulenevalt Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-92-11 p-s 15.1 märgitust ja KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatud õigusest vajalikuks korrata. Apellatsioonidega seonduvalt märgib kohtukolleegium üksnes järgmist. 10. Kohtuotsuse tegemisel saab tugineda vaid usaldusväärsetele tõenditele. Sisuliselt ei ole süüdistatava A. Ušakovi ega süüdistatavate kaitsjate apellatsioonides esitatud uusi, maakohtule mitte teadaolevaid asjaolusid ning apellandid kordavad sisuliselt samu väiteid, milliseid nad 17 esitasid juba maakohtu istungil ning millele on maakohus vaidlustatud otsuses detailselt oma hinnangu andnud. Nii süüdistatav A. Ušakov kui süüdistatavate kaitsjad leiavad jätkuvalt, et tunnistajate DD ja QQ ütlused ei ole usaldusväärsed ja kohus pidanuks need nende vastuolulise ja ebausutavuse tõttu tõendite kogumist tervikuna välja jätma ning süüdistatavate ütlused lugema usaldusväärseteks. Tõendi usaldusväärseks tunnistamisel on kohtul võimalik hinnata, kas tunnistaja ütlused on järjepidevad või sisaldavad vastuolusid, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlusi muudetakse ristküsitluse käigus, kas ütlused on vastuolus teiste isikuliste ja kirjalike tõenditega ning kas ütlused on eluliselt usutavad. Et ringkonnakohtul on õigus tuvastada faktilisi asjaolusid ja hinnata tõendeid samasuguses ulatuses nagu esimese astme kohtul, siis apellatsioonidest tulenevalt on kohtukolleegiumil õigus anda tunnistajate ütlustele omapoolne hinnang ka nendes vastuolu esinemise ja selgituse usutavuse aspektist lähtuvalt. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et DD ja QQ ütlused on usaldusväärsed ja eluliselt usutavad, riimuvad teiste kogutud tõenditega ja moodustavad ühtse terviku, millised annavad aluse asuda tõsikindlale järeldusele, et süüdistatavad teenisid elatist või täiendavat elatist narkootiliste ainete müügiga, s.o panid toime kuriteo

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi.

Kohtuistungi protokollist (kd IV, 82-89) nähtuvalt on A. Ušakovi kaitsja vastuolu tõttu tunnistaja QQ ütlustes taotlenud kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist D. Kudinovile 1 kg amfetamiini eest tunnistaja poolt makstud hinna osas. Vastavalt kohtuistungi protokollile on kaitsja hinnanud vastuoluna asjaolu, et QQ on kohtueelses menetluses rääkinud hinnast 4600 eurot, kuid kohtuistungil prokurörile vastates hinnast 4300 eurot 1 kg amfetamiini eest. Kohtuolleegium nendib, et maakohus ei ole otsuses tunnistaja QQ ütluste usaldusväärsuse analüüsis pidanud vajalikuks eraldi avaldatud osas vastuolu esinemist käsitada, küll aga tuleneb kohtuotsusest, et kohus on lugenud D. Kudinovi süü hindamisel tunnistaja QQ poolt ristküsitlemisel antud ütlused tervikuna usaldusväärseks tõendiks. QQ on kohtuistungil selgitanud, et 1 kg amfetamiini müügi eest pidi tema saama 300 eurot ja D. Kudinov 300 eurot. Kohtukolleegium leiab, et eeltoodu ei anna alust tuvastada sellist vastuolu tunnistaja poolt erinevatel menetlusstaadiumitel antud ütlustes, mis annaks aluse tema kui tõendiallika usaldusväärsuses kahelda ning ütluste täielikuks või ka osaliseks tõendikogumist väljajätmiseks. Kohtuistungi protokollist nähtub, et QQ on oma kohtueelsel uurimisel antud ütlusi täpsustanud ning kohtuliku uurimise käigus ei ole vaatamata süüdistatava A. Ušakovi kaitsja taotlusele neis ristküsitlemise käigus antud ütlustega vastuolusid tuvastatud. Kohtukolleegium leiab, et tunnistaja QQ ütlustega tõendina arvestamisel ei ole maakohus kohtuotsuse tegemisel kriminaalmenetlusõiguse vastu eksinud. Ka tunnistaja DD ütluste usaldusväärsusele hinnangu andmisel on kohus kohtukolleegiumi hinnangul igakülgselt ja erapooletult vaaginud kõiki selle süüstava tõendi hindamisel tekkinud kahtlusi ning leidnud põhjendatult, et vastuolud DD ütlustes ei ole olulised ega mõjuta nende usaldusväärsust. Kohtuistungil DD antud ütlustest nähtub, et narkootiline aine anti talle üle mitmel korral, mistõttu ta ei pruugi täpselt mäletada, milliseid ütlusi ta kohtueelsel menetlusel andis, kuid ütlusi andis ta ühel korral ja kuivõrd tegemist oli ühe ja sama asjaga, oli tegemist lihtsalt mingite täiendustega. Süüdistatava A. Ušakovi kaitsja taotlusel kohtuistungil avaldatud tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste osas, mille kohaselt andsid A. Ušakov ja D. Pronin ühe kilogrammi amfetamiini kohe tema kätte, on DD selgitanud, et ilmselt ajas uurija midagi sassi ja tegelikkuses oli asi nii nagu ta räägib kohtuistungil. Seega tuleneb vaidlustatud kohtuotsusest, et maakohus on süüdistatavate süü hindamisel lugenud ka tunnistaja DD poolt 18 tema ristküsitlemisel antud ütlused, erinevalt A. Ušakovi ja tema kaitsja ning D. Prononi kaitsja apellatsiooni seisukohtadest, tervikuna usaldusväärseks tõendiks, millega kohtukolleegium nõustub.

  1. Käesolevas kriminaalasja kogutud tõenditest nähtuvalt suudeti just jälitustoimingutega talletatud teabest tulenevalt tuvastada D. Kudinov kui isik, kes käitles suures koguses, s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses marihuaanat ning D. Kudinov, A. Ušakov ja D. Pronin kui isikud, kes ühiselt ja kooskõlastatult käitlesid suures koguses, s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses metamfetamiini. Jälitustoimingutega kogutud tõendite seaduslikkust apellandid vaidlustanud ei ole.
  2. Kuigi D. Kudinov tunnistab ennast talle etteheidetavates kuritoepisoodides süüdi osaliselt, s.o 7.04.2018 mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises ja 30.09.2018 QQ-le Harjumaal, Jõelähtme vallas, Rebala külas Loovälja teel asuva „70“ kiirusepiirangu liiklusmärgi läheduses asuva peidiku ettenäitamises, A. Ušakov ennast süüdi ei tunnista ja D. Pronin möönab osaliselt oma süüd selles, et ta kavatses realiseerida narkootikume DD kaudu, nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga selles, et jälitustoimingute protokollides kajastatust (kd I, lk 26-45, 5865, 95-132 ja 134-181) ja jälitustoimingutesse kaasatud isikute ütlustest nähtub üheselt, et süüdistatavate kaitseversioonid neile etteheidetavate narkootiliste ainete käitlemise kõikides episoodides on omavahel kokku lepitud, mis koos teiste tõenditega on aga eluliselt ebausutavad, mistõttu tuleb need tõendikogumist välja jätta ning lahendada süüküsimus teiste kogutud tõendite pinnalt. Nii esitatud apellatsioonide väidete kui maakohtu otsuses sisalduva väga põhjaliku tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Ka on Riigikohus
  3. oktoobri 2000 otsuses nr 3-11-85-00 märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav ja kohtu põhjendused peavad olema veenvad. Maakohtu otsusest nähtub, et D. Kudinovi, A. Ušakovi ja D. Pronini süüditunnistamisel tegi maakohus kindlaks, et teod, mille toimepanemises süüdistatavaid süüstatakse, on toime pandud ja need sisaldavad kuriteokoosseisu, mis on ette nähtud

§ 184lg 2 p-des 1 ja 2.

Samuti tuvastas kohus õigesti, et puuduvad teo õigusvastasust välistavad asjaolud ja süüdistatavad on nende kuritegude toimepanemises süüdi. Vaidlus puudub selles, et D. Kudinov pani toime

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo.

Eeltoodu tõttu on süüdistatavate süüditunnistamiseni viinud mõttekäigu kujunemine kohtuotsuse pinnalt jälgitav.

  1. Seadmata kahtluse alla jälitustoimingutega talletatud teabe seaduslikkuse, leiab süüdistatava A. Ušakovi kaitsja, et kohus on teinud nendest ebaõige järelduse. Kaitsja hinnangul ei kinnita tunnistaja DD ütlused ega Shnelli tiigi ääres ja Balti jaama lähedal A. Ušakovi ja D. Proniniga toimunud kohtumised mingil viisil versiooni narkootilise aine käitlemist A. Ušakovi osavõtul, sest DD ja A. Ušakovi pealtkuulamise salvestistest puuduvad paljud fragmendid, mõned neist on arusaamatud ja äärmiselt segased. Sarnast seisukohta jagas kaitsja ka ringkonnakohtus. Kohtukolleegiumi hinnangul ei tulene kaitsja aga seisukoht, et DDl oli kavatsus provotseerida A. Ušakovi narkoainet käitlema aga süüdistuses kirjeldatud asjaoludest ega vähenda A. Ušakovi süüd. Tuvastatud on, et DD ja A. Ušakov suhtlesid 19 pidevalt ka telefoni teel ja DD kinnipidamisel tema juurest leitud amfetamiin pärines süüdistatavatelt A. Ušakovilt ja D. Proninilt (kd I, tl 88-90). Vaidlus puudub ka selles, et DD, A. Ušakovi ja D. Pronini kohtumisel Schnelli tiigi juures huvitab A. Ušakovi ja D. Proninit DD vahelejäämisega seonduv ning nad on vihased öeldes, et „nemad panustavad ja on nüüd miinuses“. Samuti tuleneb nendevahelisest vestlusest üheselt, et DD töötas enda väitel terve suve probleemideta, kuid A. Ušakov ega D. Pronin ei tundu sellega rahul olevat. Nii A. Ušakov kui D. Pronin selgitavad samas DD-le, et vahelejäämisest oleks pidanud ta neid teavitama ja rääkima nii nagu oli ning selgitavad, et „tulevad praegu vastu, kuid see on viimane kord“ ning „kui mingi jama on, tuleb vastust anda“. Samas tunnevad nii A. Ušakov kui D. Pronin jätkuvalt huvi, kas DD „tahab kohe täna“ ning arutavad rahasummade üle. Narkoäriga tegelevate isikute vahel on tavaline, et omavahelistes vestlustes narkootikumidest otsesõnu ei räägita, kuivõrd nende pealtkuulamisel võidakse neid seostada narkoainete käitlemisega. Nii tunnistaja DD ütlused kohtuistungil kui tema ja A. Ušakovi ning D. Pronini omavahel suhtlemise viis tõendavad seega üheselt, et jutt mingisugustest kogustest ja suurest kasumi teenimisest viitab selgelt narkoärile, mitte kahe jalgratta müümata jätmisele ja nende eest makstud raha saamata jäämisele, nagu maakohus õigesti leidis. Ka oli DD-le uue telefoni kõnekaardi ostmine vajalik eelkõige A. Ušakovile ja D. Proninile endale, et DD ei saaks pealt kuulata ja tema telefoninumber oleks teada vaid neile. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu tõdemusega sellest, et A. Ušakovi ütlused DD-lt jalgrataste ostmisest ja D. Pronini ütlused DD-le laenu andmise kohta ei haaku kohtuistungil hinnatud tõenditega, on ebausutavad ja antud soovist pääseda vastutusest rahvatervisevastase süüteo toimepanemise eest eelmise kohtuotsusega analoogse teo toimepanemise eest mõistetud karistuse kandmise ajal.
  2. Tulenevalt apellantide taotlustest süüdistatavatele mõistetud karistuste kergendamiseks märgib kohtukolleegium järgmist. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus lubatav juhul, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt temale mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Taotlustest lähtudes kohtukolleegium, hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis, leiab, et maakohtu otsus süüdistatavatele mõistetud karistuse liigi ja määra osas on seaduslik, kooskõlas kogutud tõenditega ning süü suurusega ning küllaldaselt motiveeritud.

§ 56

lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ja ennekõike peab isik vastutama toimepandud teo eest. Riigikohus on karistuse mõistmise osas märkinud, et

§-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (RKKKo nr 3-1-1-14-07). Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Hinnates apellatsioonide põhjendatust süüdistatavatele mõistetud karistuse määra osas, leiab kohtukolleegium, et maakohtu otsus vastab ülaltoodud nõuetele täiel määral ja maakohus on süüdistatavatele karistuse mõistmisel kõigi

§-s 56 kirjeldatud asjaoludega arvestanud. Karistusregistri andemetest nähtuvalt (kd I, tl 206-211; kd II, tl 109-118 ja 145-146) on D. Kudinovil kaks, A. Ušakovil ja D. Proninil viis kehtivat kriminaalkaristust, mh on neid 20 karistatud samamoodi narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest vastavalt 7 ja 3 aasta pikkuse vangistusega, mille kandmiselt vabanes D. Kudinov 28.09.2016 tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 4.01.2019 kriminaalhooldaja järelevalve alla, A. Ušakov vabastati tingimisi käitumiskontrolliga 3 aasta pikkuse katseajaga kuni 7.03.2021 ja D. Proninile 27.08.2018 mõistetud liitkaristus jäeti

§ 74

alusel tingimisi täitmisele pööramata 4 aasta pikkuse katseajaga kuni 26.08.2022. Et süüdistatavad peeti kinni eelmise otsusega mõistetud katseajal seoses käesoleva kriminaalasja menetlusesemeks oleva kuriteo toimepanemisega, leidis maakohus põhjendatult, et ei ära kantud vangistus, kriminaalhooldus ega tingimuslik karistus ei olnud piisavad sundimaks süüdistatavaid õiguskuulekusele ega loobuma suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslikust käitlemisest, mistõttu tuleb süüdistatavatele mõista karistus, mis peab andma ühiskonnale selge signaali, et rahvatervisevastase süüteo toimepanemisele järgneb range karistus. Apellatsioonides osundatu, mille kohaselt on D. Kudinovile

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi mõistetud karistus liiga karm ega vasta tema süü suurusele,

§ 424

lg 1 järgi mõistetud karistus ei ole proportsionaalne ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamine põhjendamata, A. Ušakovile ja D. Proninile mõistetud karistused liiga karmid, kusjuures D. Proninile tulnuks reaalse vangistuse pikkuse määramisel arvestada ka kohaldatud lisakaristust, ei ole tulenevalt süüdistatavate isikutest ja nende süü suurusest arvestatav. Arvestada tuleb siinjuures seda, et õigeks ei saa pidada olukorda, kus iga järgmise kohtuotsusega karistatakse isikut kuritegude eest, mis on toime pandud lühikese aja möödudes eelmisest kohtuotsusest või karistuse reaalsest ärakandmisest kergemalt, kui seda oli tehtud eelmise otsusega. Selle põhimõttega on nõustunud ka Riigikohus, kes on otsuses nr 3-1-1-5813 märkinud, et samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Korduvalt kuritegusid toimepannud isikute karistustundlikkus on enamasti väga väike, mistõttu on põhjendatud pigem raskema karistuse mõistmine. Kohtukolleegium leiabki, et süüdistatavatele mõistetud karistuste kergendamiseks alus puudub ning ka apellatsioonide põhjendused ei ole arvestatavad ega saa kaasa tuua seadusliku kohtuotsuse tühistamist mõistetud karistusmäärade osas. Maakohus on otsuses piisavalt põhjendanud, miks ta peab ainuvõimalikuks süüdistatavate karistamist prokuröri poolt taotletavast mõnevõrra erineva vangistuse määraga ja seda, miks ta leiab, et mõistetud vangistus tuleb süüdistatavatel reaalselt ära kanda. Karistusmäära valikul on maakohus lähtunud kohtupraktikas väljakujunenud põhimõtetest (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-99-06 ja nr 3-1-1-77-11). Lisakaristuse kohaldamine liiklusalaseid süütegusid toime pannud isiku suhtes annab teadmise, et liikluses ohtlik juht kõrvaldatakse teatud ajaks liiklusest, mis omakorda peaks suurendada teiste liiklejate turvatunnet. D. Kudinovile mõistetud lisakaristuse määr, arvestades ohtu, mida narkojoobes juht võib tekitada liikluses nii endale kui teistele kaasliiklejatele ja nende varale, jääb alla

§ 50

lg 1 p-s 1 ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra ega ole kohtukolleegiumi arvates D. Kudinovit ebamõistlikult koormav ega tema süü suurust ületav. Mõistetud karistuse kandmiselt vabanemisel on isikul soovi korral enda mootorsõiduki juhtimisõigus taastada. D. Proninile kui Venemaa kodanikule

§ 54

lg 1 kohaselt mõistetud lisakaristus ei riku tema õigust perekonnaelule, kuivõrd püsivaid perekondlikke sidemeid temal Eesti Vabariigis tuvastatud ei ole. Olles karistatud rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest, samuti ka 21 muude kuritegude toimepanemise eest, s.h korduvalt isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest Eesti Vabariigis, iseloomustab see D. Proninit kui isikut, kellele on omane õigusvastane käitumine ja tema väljasaatmine kodakondsusriiki maksimaalseks tähtajaks välistab võimaluse Eesti Vabariigis uute kuritegude toimepanemiseks. Erinevalt süüdistatava kaitsja seisukohast, ei anna lisakaristusena kohaldatud riigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga maksimaalseks tähtajaks alust D. Proninile mõistetud reaalse vangistuse määra vähendamiseks. Et süüdistatavad panid neile inkrimineeritud narkootikumide käitlemisega seotud süüteod toime katseajal, rikkudes sellega eelmise karistuse täitmisele pööramata jätmise kõige olulisemat tingimust ning jättes lisaks sellele täitmata neile käitumiskontrolli ajaks pandud kohustused, on neile liitkaristuste mõistmine vastavalt

§ 65

lg-s 2 ja

§ 76lg-s 8 sätestatule seaduslik.

15. Kohtukolleegium soostub maakohtu põhjendustega süüdistatavatelt 6.11.2018 nende kahtlustatavatena kinnipidamisel leitud ja ära võetud vara

§ 832

lg 1 ja § 184 lg 5 p 2 alusel konfiskeerimise osas.

§ 832

lg 1 kohaselt võib kohus teatud täiendavate eelduste esinemisel kohaldada laiendatud konfiskeerimist, kui on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Sama sätte 2. lause sätestab seejuures nn pööratud tõendamiskoormise (vt ka RKKKo 3-1-1-73-10, p 9.2), mille kohaselt ei kohaldata konfiskeerimist varale, mille suhtes isik tõendab, et see on omandatud õiguspäraselt. Osundatud lahendis märgib Riigikohus täiendavalt sedagi, et laiendatud konfiskeerimist kohaldades võib võtta aluseks isiku kuritegeliku eluviisi ning ei ole vaja tõendada vara pärinemist konkreetsest kuriteost (p 9.1).

§ 184

lg 5 p 2 kohaselt võib kohus

§-s 184 sätestatud kuriteo eest kohaldada kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt

§-s 832 sätestatule. Osundatud arusaamadest lähtudes on maakohus ka toiminud.

  1. Seoses kriminaalmenetluse kulude kindlaksmääramisega apellatsioonimenetluses märgib kohtukolleegium järgmist. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses menetluskulud. KrMS § 180 lg 11 kohaselt menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. Süüdistatava D. Kudinovi riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat K. Suvalova on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kliendiga nõupidamisele ja istungiks ettevalmistumisele 46 minutit (42 eurot), istungiks ettevalmistumisele 60 minutit (54 eurot) ja kohtuistungil osalemisele 16.06.2020 10:00-12:00 120 minutit (108 eurot), mille eest taotleb kaitsja tasu kokku 244,80 eurot (s.h käibemaks 40,80 eurot). Süüdistatava D. Pronini riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat N. Lausmaa on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsuse ja selle motiividega tutvumisele ja analüüsile 60 minutit (54 eurot), apellatsioonkaebuse koostamisele 240 minutit (216 eurot) ja kohtuistungil osalemisele 16.06.2020 10:00-11:00 60 minutit (54 eurot), mille eest taotleb kaitsja tasu kokku 388,80 eurot (s.h käibemaks 64,80 eurot). Kohtukolleegium peab kaitsjate K. Suvalova ja N. Lausmaa taotlustes märgitud toiminguid riigi õigusabi osutamiseks vajalikeks ja nõuetekohasteks ning nende tegemisele kulunud aega 22 põhjendatuks. Tasu suurus on kooskõlas Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korraga (RT I, 29.07.2016,5). Samas osundab kohtukolleegium, et korra §-st 1 tulenevalt määrab kohus riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu kindlaks
  2. peatükis ette nähtud tasumäärade alusel ning tasu arvestatakse ühe minuti täpsusega ümardatuna järgmise täiseuroni. Korra § 6 lg 5 näeb ette, et määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise kriminaalasja kohtuistungil on 27 eurot iga poole tunni kohta. Kohtuistung ringkonnakohtus kestis 16.06.2020 10:04-12:50:47, seega tuleb määratud kaitsjatele K. Suvalovale ja N. Lausmaale hüvitada tasu ka vastavalt kohtuistungil osalemisele tegelikult kulunud aja eest, mis ületab nende taotlustes märgitud kaitsjatasu suuruse. Tulenevalt eeltoodust tuleb täiendavalt hüvitada K. Suvalovale tasu kohtuistungil osalemise aja 48 minuti eest 43,20 eurot ja N. Lausmaale 108 minuti eest 97,20 eurot. Seega kuulub apellatsioonimenetluses K. Suvalovale välja maksmisele kaitsjatasu kokku 288 eurot (s.h käibemaks (57,60 eurot) ja N. Lausmaale kaitsjatasu kokku 486 eurot (s.h käibemaks 97.20 eurot). Et kohtukolleegium tühistab prokuröri apellatsiooni alusel maakohtu otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse ehk teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, jäävad süüdistatava D. Kudinovi määratud kaitsjal K. Suvaloval ja D. Pronini määratud kaitsjal N. Lausmaal apellatsioonimenetluses tekkinud kulud KrMS § 185 lg-st 1 ja 2 tulenevalt riigi kanda. Kolmanda isiku YY esindaja ja süüdistatava A. Ušakovi valitud kaitsja V. Sadekov ei ole apellatsioonimenetluses taotlenud makstud tasu hüvitamist.
  3. Ülaltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2, 3, § 339 lg 2, § 340 lg 4 p 5 tühistab kohtukolleegium Harju Maakohtu
  4. jaanuari 2020 otsuse osas, millega maakohus kohaldas süüdistatava A. Ušakovi suhtes

§ 832

lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamist kuriteoga saadud varale summas 39 391 eurot ja mõistis A. Ušakovilt riigi kasuks välja kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks 10 065,04 eurot. Kohtukolleegium teeb tühistatud osas prokuröri apellatsiooni alusel uue otsuse, millega mõistab

§ 832lg 1 ja § 84 alusel A.

Ušakovilt kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks riigi kasuks välja 39 391 eurot. Muus osas jätab maakohtu otsuse muutmata. Prokuröri apellatsiooni rahuldab täielikult, kolmanda isiku YY esindaja, süüdistatava A. Ušakovi ning süüdistatavate D. Kudinovi, A. Ušakovi ja D. Pronini kaitsjate apellatsioonid jätab rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 23

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.