KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 6. jaanuar 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-2421 Tsiviilasi Vi

) § 33 lg 5 kohaselt avalduse rahuldamata. Registriosakond keeldus osakapitali suurendamise kannet tegemast, kuna leidis, et osa eest tasumine ei saa toimuda lepingujärgse tasunõude tasaarvestamisega (

§ 140lg 3).

Registriosakonna hinnangul suurendatakse osakapitali osaliselt mitterahalise sissemaksega, s.o osanike otsuse p 3.6 kohaselt nõuete tasaarvestamisega. Ühisosanikud BP ja SP tasuvad suurendatava osa eest osaliselt 40 000 eurose nõudega, mis tuleneb SP ja avaldaja 20. detsembril 2018 sõlmitud töövõtulepingust. Osanik SS tasub suurendatava osa eest osaliselt 10 000 eurose nõudega, mis tuleneb töövõtulepingust avaldaja vastu.

§ 194

alusel kohaldatakse osakapitali suurendamisel

§ 140

sätestatut, kui

1. peatüki
2. jaost ei tulene teisiti.

§ 140lg 3 kohaselt ei või osa eest tasuda töövõtulepingust tuleneva nõudega.

Kuna 50 000 euro ulatuses ei ole osade eest tasutud lubatud viisil, siis ei ole tõendatud, et kogu osakapital ja ülekurss on täielikult sisse makstud. Kuna mitterahaline sissemakse ei ole terves ulatuses avaldajale üle antud, siis on kandeavaldus esitatud enne seaduses sätestatud tähtaega. MÄÄRUSKAEBUS

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Maakohtu
2. jaanuari
3. a määruse nr Ä 10195845/16 tühistada ja teha äriregistrisse taotletud kanded. Avalduse kohaselt järeldas registriosakond ebaõigesti, et avaldaja on sõlminud konsultantidega töölepingud töölepingu seaduse (TLS) tähenduses. TLS § 1 lg 4 kohaselt ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Konsultatsioonilepingutes olid pooled kokku leppinud, et konsultandid täidavad konkreetselt määratletud tähtajalist ülesannet, nad saavad vabalt valida teenuse osutamise aja ning avaldaja ja konsultantide vahel puudub alluvussuhe. SP-ga sõlmitud konsultatsioonilepingu alalõigus „kehtivusaeg“ on pooled kokku leppinud, et konsultatsioonileping ei loo ega sea ühelgi juhul sisse konsultandi ja tööandja vahelist töösuhet ega muud sarnast püsivat suhet. Lisaks esitasid konsultandid osutatud teenuste eest avaldajale arveid, mis on iseloomulik teenuse osutamisele, mitte töösuhtele. Konsultatsioonilepingute alusel ei saanud konsultantidel tekkida avaldaja vastu töötasunõuet, vaid tegemist on majandustegevuses tekkinud nõuetega, millega saab tasuda osakapitali suurendamise käigus väljalastava osa eest vastavalt

§-le 1941 ja sellele ei laiene

§ 140lg-s 3 sätestatud töötasunõude tasaarvestamise piirang.

Osade eest on tasutud lubatud viisil ning kogu osakapital ja ülekurss on sisse makstud, mistõttu puudub takistus kande tegemiseks äriregistrisse. MENETLUSE EDASINE KÄIK

1. Registriosakond lahendamiseks. edastas
2. veebruaril 2020 asja materjalid Harju Maakohtule
3. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas
4. veebruaril 2020 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata registriosakonnale kandeavalduse uueks lahendamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
6. Asja lahendamisel on määrav küsimus, kas osaühingu osakapitali suurendamisel on osa eest tasumisel nõuete tasaarvestamine lubatud.

§ 194

järgi kohaldatakse osakapitali suurendamisel

§-s 140, §-des 141–143, § 144 lg-s 2 ning § 520 lg-tes 2, 4 ja 5 sätestatut, kui

1. peatüki
2. jaost ei tulene teisiti. Registriosakond on õigesti leidnud, et osaühingu asutamisel ei tohi

§ 140

lg 3 kohaselt osa eest tasutavat summat tasaarvestada nõuetega asutatava osaühingu vastu. Ringkonnakohus leiab aga, et osakapitali suurendamisel

§ 140lg 3 ei kohaldu.

Nimelt on

§ 1941

osakapitali suurendamisel erisäte

§ 140

lg 3 suhtes.

§ 1941

kohaselt võib osakapitali suurendamisel uute osade või osade suurendatavate osade eest tasumisel osanike otsusel tasaarvestada osaniku või osa omandava isiku nõude osaühingu vastu, kui see ei kahjusta osaühingu ega tema võlausaldajate huve. Nõuet tuleb hinnata nagu mitterahalist sissemakset. Seega on osakapitali suurendamisel lubatud kasutada tasaarvestust eeldusel, et on täidetud

§ 1941nõuded.

8. Avaldaja on registriosakonnale esitanud avalduse osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks ning on avaldusele lisanud

§ 196lg 1 teises lauses nimetatud dokumendid.

Lisaks on osakapitali suurendamise avaldus esitatud äriregistrisse kandmiseks kuue kuu jooksul osakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest (

§ 196lg 3). Avaldaja on 2

§ 1921p 4).

Nimelt suurendatakse koosoleku protokolli p 3.6 kohaselt osakapitali rahaliste sissemaksetega või nõuete tasaarvestamisega, kui osanikel või uutel investoritel on avaldaja vastu nõudeid, mida tasaarvestatakse. Avaldaja on esitanud registriosakonnale kinnitamiseks ka osaühingu põhikirja uue redaktsiooni, mille p 2.2 kohaselt võivad sissemaksed ühingu osakapitali olla nii rahalised kui ka mitterahalised. Sama põhikirja punkti kohaselt hindab mitterahalise sissemakse väärtust ühingu juhatus, kes koostab selle kohta kirjaliku hindamisakti. Avaldaja on esitanud registriosakonnale ka mitterahaliste sissemaksete kohta hindamisaktid ja tasaarvestuslepingud (

§ 196

lg 1 p 6) ning osakapitali rahaliste sissemaksete kohta krediidiasutuse teatised (

§ 196lg 1 p 4).

1. Ringkonnakohtul puudub alus asuda seisukohale, et mittevaralise sissemaksete väärtusi oleks hinnatud ebaõigesti või, et nõuete tasaarvestamine kahjustaks osaühingu või tema võlausaldajate huve.
2. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus määruskaebuse väidetega, et osade eest on tasutud lubatud viisil, s.o osaliselt on kasutatud sissemaksetena ka tasaarvestust, ning osakapital ja ülekurss on sisse makstud. Seega tuleb registriosakonna määrus tühistada ja asi tuleb saata registriosakonnale kandeavalduse uueks lahendamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
3. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 2 alusel avaldaja kanda. Avaldaja võib TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist.
4. Kuna määruskaebus rahuldatakse ja asi saadetakse kande tegemise otsustamiseks registriosakonnale, ei saa TsMS § 599 ja § 696 lg 3 kohaselt määruse peale määruskaebust esitada. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin / allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa / allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav 3