lg 2 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Priit Tõnisson Süüdistatav Ruslan Šemelev elukoht XXX, isikukood 37703053710, määratlemata kodakondsus, XXX, emakeel - XXX, ei tööta. Varasem karistatus: varem kriminaalkorras 3-l korral karistatud, viimati: - 04.04.2013 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
, § 266 lg 2 p 2, § 121, § 329 järgi,
lg 1, § 65 lg 2, § 69 lg 7, § 68 lg 1 alusel vangistusega 2 aastat 2 kuud ja 21 päeva. Karistus on täidetud 02.03.2016. Tõkendit pole kohaldatud. Kaitsja Vandeadvokaat Tatjana Massalina Kohtuistungi toimumise aeg 02.06.2020 RESOLUTSIOON Tunnistada Ruslan Šemelev süüdi
MS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada 1 1-20-2790 Ruslan Šemelev vangistusega 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud. Arvata
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 05.02.2020, s.o 1 (üks) päev, karistusaja hulka ja mõista Ruslan Šemelevile lõplikult ärakandmisele 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus Ruslan Šemelevile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Ruslan Šemelevi vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu Ruslan Šemelev ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse.
lg 3, § 424 lg 4 p 2 alusel mõista lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2 (kaheks) aastaks. Selgitada Ruslan Šemelevile, et ta on tulenevalt liiklusseaduse §-st 127 kohustatud viie tööpäeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha.
55 lg 1 sätestab, et
§-des 49 kuni 52² sätestatud lisakaristuse mõistmisel koos aresti või vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega või kohtuvälise menetleja otsusega määratud tähtajale.
järgi kolmel korral ja viimati Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.04.2013 otsusega süüdi tunnistatud, juhtis taas 05.02.2020 kella 01.00 paiku XXX asuva maja juures sõiduautot Opel Vectra, registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes. Alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,93 mg/l kohta. Sellise käitumisega rikkus Ruslan Šemelev liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Ruslan Šemelev toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ehk
II Kohtuistung Süüdistatav Ruslan Šemelev seletas, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistas ennast süüdi täelikult. Ruslan Šemelev nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Prokurör leidis, et Ruslan Šemelevi süü on tõendatud kriminaaltoimiku materjalidega. Prokuratuur on seisukohal, et süüdistus on põhjendatud. Prokurör palub tunnistada Ruslan Šemelevi süüdi
R. Šemelevil on 3 kehtivat joobes juhtimise kriminaalkaristust: alustati tingimisi käitumiskontrolliga vangistusest, siis kohaldati ÜKT-d ja lõpuks reaalset vangistust. R. Šemelev ei suutnud kumbagi katseaega nõuetekohaselt läbida vaid pani mõlemate jooksul toime uue kuriteo. R. Šemelevi suhtes on ära kasutatud kõik leebemad variandid ning tema suhtes tuleb kohaldada täies mahus reaalset vangistust. Samuti on prokurauur seisukohal, et lisakaristusena tuleb R. Šemelevilt ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus 2 aastaks.
alusel tuleb mõista Ruslan Šemelevilt välja konfiskeerimise asendamiseks 400 eurot. Prokurör palus välja mõista süüdistatavalt menetluskulud täies mahus. Kaitsja leiab, et käesoleval hetkel on otstarbekas uuesti uskuda R. Šemelevi sõnadesse ja võttes arvesse seda, et tema nõustus ÜKT kohaldamisega asendada vangistus ÜKT-ga. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas 3 1-20-2790 Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 233 lg 1 kohaselt lahendab kohus lühimenetluses kriminaalasja tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata, kriminaaltoimiku materjali põhjal. KrMS § 237 lg 5 kohaselt võib süüdistatav taotleda enda ülekuulamist kohtus. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kuulanud ära süüdistatava seisukoha süü tunnistamise küsimuses ning uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Ruslan Šemelevi süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises
Kohtuistungil on avaldatud: - tunnistaja T L ütlused /tl 1-3/. Tõendab asjaolu, et politseipatrull peatas 05.02.2020 kella 01.00 paiku Narva linnas Hariduse tänaval liiklusjärelevalvet tehes mootorsõiduki Opel Vectra, registreerimismärgiga XXX. Kontrolli käigus selgus, et sõiduki juhiks oli Ruslan Šemelev, kellel tuvastati alkoholijoove. Alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,93 mg/l; - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos mõõtmistulemusega /tl 5-8/. Tõendab asjaolu, et 05.02.2020 alkoholisisaldus Ruslan Šemelev’i väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,93 mg/l; - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus /tl 11/. Tõendab asjaolu, et Ruslan Šemelev kõrvaldati 05.02.2020 kell 01.11 mootorsõiduki juhtimiselt, kuna ta juhtis mootorsõidukit olles alkoholijoobes; - sõiduki teisaldamise akt /tl 12/. Tõendab asjaolu, et Opel Vectra, registreerimismärgiga XXX, teisaldati hoiukohta, kuna selle juht oli alkoholijoobes; - kahtlustatava Ruslan Šemelev’i kinnipidamise protokoll /tl 13-20/. Tõendab asjaolu, et Ruslan Šemelev peeti 05.02.2020 kell 01.11 kinni, kuna ta juhtis mootorsõidukit; - kahtlustatava Ruslan Šemelev’i ülekuulamise protokoll /tl 21-26/. Tõendab asjaolu, et Ruslan Šemelev juhtis 05.02.2020 mootorsõidukit joobeseisundis; - karistusregistri väljatrükk /tl 73-76/. Tõendab asjaolu, et Ruslan Šemelev’il on 3 kehtivat kriminaalkaristust ning kõigi karistuste aluseks on muu hulgas joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine. Samuti on Ruslan Šemelev’il 4 kehtivat väärteokaristust.
Koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, materiaalse ja blanketse kuriteokoosseisuga. Viimane tähendab, et koosseisu sisustamiseks tuleb pöörduda nende õigusaktide poole, mis kehtestavad koosseisus loetletud sõidukite liiklus- ja käitumisnõuded. Koosseisu blanketsuse tõttu tuleb nii süüdistuses kui kohtuotsuses eelnimetatud õigusaktide sätetele viidates kohustuslikult ära näidata, milliste liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete eiramist süüdlasele ette heidetakse. 4 1-20-2790 LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise käitumisega rikkus R. Šemelev liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholijoove joobeseisund. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad sättes nimetatud sõidukite juhtimise käigus liiklus- või käitusnõuete rikkumises. Süüteo subjektiks saab olla vaid sõiduki juht, s.o isik, kes faktiliselt juhib sõidukit. R. Šemelev`i süüdistatakse korduvas mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises. Kohus on käesolevas asjas seisukohal, et kogutud on piisavalt tõendeid selle kohta, et süüdistuses välja toodud juhtum leidis süüdistuses kirjeldatud viisil aset. R. Šemelev tunnistab süüdistuses esitatud teo toimepanemist. Tunnistaja T L andis ütlusi, et politseipatrull peatas 05.02.2020 kella 01.00 paiku Narva linnas Hariduse tänaval liiklusjärelevalvet tehes mootorsõiduki Opel Vectra, registreerimismärgiga XXX. Kontrolli käigus selgus, et sõiduki juhiks oli Ruslan Šemelev, kellel tuvastati alkoholijoove. Alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,93 mg/l. Joobe tuvastamist kinnitab ka tõendusliku alkomeetri protokoll koos mõõtmistulemusega, mille kohaselt oli alkoholi sisaldus R. Šemelevi väljahingatavas õhus vähemalt 0,93 mg/l kohta. Asjaolu, et R. Šemelev kõrvaldati autoroolist ja peeti kinni alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise tõttu ning, et auto teisaldati samal põhjusel hoiukohta tõendavad sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, R. Šemelevi kahtlustavana kinnipidamise protokoll ja sõiduki teisaldamise akt. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud, et R. Šemelev juhtis 05.02.2020 autot olles alkoholijoobes. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab käsitletav süütegu tahtust (
Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Seega peab süüdlane teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis.
lg 3 alusel isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu ning tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et süüdistatav Ruslan Šemelev pani ülalnimetatud kuriteod toime otsese tahtlusega. Seega esinevad süüdistatava Ruslan Šemelevi käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. IV Kohtu seisukoht karistuse osas
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 alusel võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist 5 1-20-2790 põhistama. Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Karistust raskendavaid asjaolusid
Kergendavaks asjaoluks on
Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et Ruslan Šemelev on varem nii kriminaalkui ka väärteokorras karistatud.
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse kuni neljaaastase vangistusega. Tuginedes Riigikohtu praktikale tuleb karistuse kaalumisel algpunktiks võtta karistusraamistiku keskmine määr ehk käeoleval juhul 2 aasta pikkune vangistus, seejärel tuleb arvesse võtta isiku süü suurust. Antud juhul rääkides teo suurusest tuleb lähtuda esmalt R. Šemelevi joobe suurusest. Arvestades, et tegemist on kriminaalse joobe alamääraga suhteliselt lähedase näiduga tuleb jääda seisukohale, et R. Šemelevi teo suurus on joobesuurusest tulenevalt alla keskmise määra. Samuti on karistust kergendavaks asjaoluks R. Šemelevi puhtsüdamlik ülestunnistus. R. Šemelevil on hetkel 3 kehtivat kriminaalkaristust. 07.03.2008 mõisteti R. Šemelev`ile joobes juhtimise ja karistuse kandmisest kõrvalehoidmise eest 8 kuu pikkune vangistus, mis jäeti täitmisele pööramata 1 aasta ja 6 kuu pikkuse käitumiskontrolliga katseajaga. 05.09.2011.a. otsusega mõisteti R. Šemelevile katseajal joobes juhtimise eest 1 aasta ja 4 kuu pikkune vangistus, mida suurendati eelmise kohtuotsuse ärakandmata karistuse osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust, mis asendati ÜKT-ga. Kohtuotsusega võeti R. Šemelevilt ära ka mootorsõiduki juhtimisõigus 2 aastaks. 04.04.2013.a otsusega mõisteti R. Šemelev ÜKT tegemise tähtajal muude kuritegudega koos süüdi ka joobes juhtimises ning mõisteti talle selle eest 8 kuu pikkune vangistus, mida muude süütegude eest mõistetud karistustega ning eelmiste kohtuotsustest veel ärakandmata karistustega liideti ja ta sai liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud ja 21 päeva vangistust, R. Šemelev vabanes vanglast 02.03.
Šemelev`ilt mootorsõiduki juhtimise õiguse ära 2 aastaks. Kuna isik, kes juhib mootorsõiduki alkoholijoobes, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks, siis on mootorsõiduk käsitletav süüteo toimepanemise vahendina. Kuriteo toimepanemise vahendiks oli sõiduauto Opel Vectra, registreerimismärgiga XXX, mis teo hetkel kuulus Ruslan Šemelev’ile /tl 27-28/. Ruslan Šemelev müüs sõiduauto 07.02.2020 heausksele kolmandale isikule V K. /tl 32-36 ja 37-44/. R. Šemelev müüs teo toimepanemise ajal talle kuuluva kuriteo toimepanemise vahendi ehk sõiduauto Opel Vectra reg. nr. XXX 07.02 ehk 2 päeva pärast kuriteo toimepanemist heausksele kolmandale isikule V K, kuna auto on võõrandatud ning seda ei ole võimalik konfiskeerida tuleb R. Šemelevilt
alusel välja mõista summa, mis vastab võõrandatud auto väärtusele.
kohaselt kohus võib välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Kui seaduse või tehinguga pole ette nähtud teisiti, loetakse osa tegelikuks väärtuseks ehk turuväärtuseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 kohaselt selle harilikku väärtust. Kriminaalkolleegium selgitas, et eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Seega on harilik väärtus hind, mille eest on konkreetset eset tavapäraselt võimalik müüa. Sõiduki teisaldamise akti kohaselt Opel Vectra, registreerimismärgiga XXX, teisaldati hoiukohta, kuna selle juht oli alkoholijoobes. R. Šemelev pidi auto ise teise politsei hoiukohta transportima ning ta oli teadlik sellest, et politsei ei andnud talle autot tagasi, kuid ta osutas selle siiski pahatahtlikult ära müüa. Samuti auto müügihind ei peegelda selle turuväärtust, kuna R. Šemelev`ile anti politsei poolt paar päeva auto transportimiseks teise hoiukohta ning sellest tulenevalt oli R. Šemelev`il auto müümisega kiire ja ta müüs auto ära alla turuhinna. Väljamõistetav rahasumma peab vastama konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Üldjuhul loetakse eseme väärtuseks harilik väärtus ehk kohalik keskmine müügihind /turuhind/. Olgugi, et auto ostja ütluste kohaselt oli müüdud auto hinnaks 250 eurot, viitab toimikus olev autode müügikuulutuste otsing et müüdud auto turuväärtus on vähemalt 400 eurot. Seega tuleb R. Šemelevilt teo toimepanemise vahendi võõrandamisega seoses välja mõista 400 eurot.
MS § 126 lg 3 p 1,2,4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Asitõendite osas tuleb väljavõte tõendusliku alkomeetri kasutamise tulemusega jätta kriminaalasja materjalide juurde. 7 1-20-2790 VI. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasu. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel kuulub Ruslan Šemelevilt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 876 eurot, milline summa vastab 1,5 kuupalga alammäärale. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kuulub Ruslan Šemelevilt väljamõistmisele ka määratud kaitsjale Tatjana Massalinale väljamakstav tasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest summas 157,20 eurot eurot ja tasu kohtumenetluses osutatud õigusabi eest summas 178,80 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades käesoleva kriminaalmenetluse kulude suurust ning asjaolu, et menetleja eesmärk isikult menetluskulude väljamõistmisel ei ole seada isikut raskesse materiaalsesse olukorda, peab kohus põhjendatuks KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osa menetluskuludest riigi kanda ning anda süüdistatavale õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS §-dest 233, 238, 311, 313, 315. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.