← Eesti

2-18-11152/47

Obsah (7)§ 657§ 654§ 232§ 376§ 175§ 171§ 177

Tsiviilasi nr: 2-18-11152 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2020. a,

§ 657lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

Kolleegiumi hinnangul on vaidlustatud otsus põhjendatud ning maakohus pole otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ega eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ning tulenevalt

§ 654lg-st 6 neid ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

  1. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas osanike teine, s.o
  2. märtsi 2017 koosolek on käsitatav korduskoosolekuna ÄS § 171 lg 6 mõttes ning kas sellest tulenevalt kohalduvad sellel koosolekul hääletamisele ja otsuste vastuvõtmisele leebemad reeglid. Selleks, et teist koosolekut saaks käsitada korduskoosolekuna ÄS § 171 lg 6 mõttes, peab esmane koosolek olema kogunenud, kuid selle läbiviimine ebaõnnestunud kvoorumi puudumise tõttu. 4

(7)Tsiviilasi nr: 2-18-11152
  1. Osanikud võtavad otsuseid vastu koosolekul või ÄS §-s 173 sätestatud viisil. Seaduses sätestatud juhtudel võivad osanikud otsuseid vastu võtta ainult osanike koosolekul. Osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Praegusel juhul puudub vaidlus selles, et esmane koosolek kutsuti kokku
  2. märtsiks 2017 kell 15.
  3. Kokkulepitud ajal ilmusid kokkulepitud kohta nii hageja kui kostja. Selles küsimuses puudub samuti erimeel. Vaidlus on küsimuses, kas koosolekul saavutati ÄS § 170 lg-s 2 sätestatud kvoorum ning kas koosolek muutus otsustusvõimeliseks ilma kvoorumi formaalse kirjaliku fikseerimiseta ÄS § 171 lg-s 4 sätestatud kujul. Ka selles puudub vaidlus, et kirjalikult koosolekul osalejaid
  4. märtsil 2017 kell 15.00 ei märgitud üles ning et mõlemad osalejad lahkusid, kui neil ebaõnnestus koosoleku juhataja valimine.
  5. Kostja hinnangul on kvoorum kokkulepe, mille koosolekul osalejad saavutavad. Kokkulepe väljendub kostja hinnangul ÄS § 171 lg-s 4 sätestatud dokumendi koostamises. Kolleegium kostja arusaamaga ei nõustu.
  6. Kvoorum on juriidilise isiku koosolekul osalevate või esindatud liikmete või häälte arv, mis on vajalik selleks, et koosolekut saaks lugeda otsustusvõimeliseks. Juriidilise isiku üldkoosoleku kvooruminõuded võivad olla ette nähtud seaduses, samuti võivad kvooruminõuded tuleneda juriidilise isiku põhikirjast. Vaidlusaluse koosoleku toimumise ajal kehtinud kostja põhikirja p 3.2 sätestas, et koosolek on otsustusvõimeline, kui osaleb üle poole esindatud häältest (I kd, tl 20). Seega ei näinud kostja põhikiri ette suurema esindatuse nõuet kui sätestab ÄS § 170 lg
  7. Selles osas vaidlus puudub. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostjal on kaks osanikku. Tsiviilasja materjalidest nähtub ning pooled pole vaidlustanud asjaolu, et nii hageja kui kostja ilmusid kokkulepitud ajal kokkulepitud kohta
  8. märtsil 2017 ning alustasid üldkoosolekut koosoleku juhataja valimisega (I kd, tl 93-94). Seega olid mõlemad osanikud kokkulepitud ajal kokkulepitud kohas eesmärgiga alustada koosolekuga. Neid asjaolusid pole pooled maakohtus vaidlustanud.
  9. Vaidlustamata asjaolusid hinnates on maakohus kolleegiumi hinnangul jõudnud õigele järeldusele, et
  10. märtsil 2017 kell 15.00 olid koosoleku kvoorumi nõuded ÄS § 170 lg 2 mõttes täidetud. Mõlemad osanikud olid kohal ning soovisid koosolekul osaleda ja seda isegi juhatada (I kd, tl 93-94). Tegemist ei olnud koosolekule juhuslikult sattunud isikutega. Nagu kostja apellatsioonkaebuses korrektselt märgib, on osanike koosoleku kokkukutsumist ja läbiviimist reguleerivate sätete eesmärk tagada otsuste vastuvõtmine ka sõltumata pahatahtlikest osanikest. Seega on äriseadustiku nende sätete mõttega kooskõlas tõlgendus, mille kohaselt määratakse kvoorum koosoleku alguses, kui on teada, kes on koosolekule ilmunud ja soovib sellel osaleda.
  11. Kolleegiumi hinnangul ei mõjuta ÄS § 171 lg-s 4 sätestatud dokumendi koostamata jätmine kvooruminõuete täitmist, kuid raskendab vaidluse korral selle tõendamist. Seda eriti olukorras, kus osanikke on palju. Praegusel juhul on kvoorumi olemasolu tõendatud helisalvestise ja poolte poolt esitatud vaidlustamata asjaoludega.

§ 232

lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Ühelgi tõendil ei ole kohtu 5

(7)Tsiviilasi nr: 2-18-11152 jaoks ette kindlaksmääratud jõudu (

§ 232lg 2).

Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks asjas esitatud ja kogutud tõendeid vääralt hinnanud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna kolleegiumi hinnangul alust maakohtu otsuses märgitust teistsugusele järeldusele jõudmiseks.

  1. Maakohtu viide õiguskirjandusele ei kujuta ette menetlusõiguse normi olulist rikkumist ega anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Menetlusökonoomilistel kaalutlustel ja arvestades, et õiguskirjandus pole õiguse allikaks, jätab ringkonnakohus tähelepanuta kirjanduses toodud seisukohti kritiseerivad apellatsioonkaebuse väited.
  2. Kolleegium ei nõustu kaebaja arvamusega, et hageja muutis
  3. oktoobri 2018 menetlusdokumendiga oma hagi. Tegemist polnud hagi muutmisega

§ 376lg 1 mõttes, sest 4.

oktoobri 2018 menetlusdokumendis hageja täiendas või parandas õiguslikke väiteid, ilma et oleks muutnud hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. See on eelmenetluse kestel lubatud ega kujuta endast hagi muutmist

§ 376lg 1 mõttes.

Maakohus pidanuks kostja vastuväidetele vastama, kuid selline eksimus ei anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust.

  1. Apellatsioonkaebus jääb eespool märgitud põhjustel rahuldamata. Kolleegium käsitleb järgnevalt kostja alternatiivset taotlust tühistada maakohtu otsus kostjalt väljamõistetud menetluskulude osas.
  2. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

§ 175

lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 09.03.2016 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1182-15, p 14). Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule kolleegiumi arvates praegusel juhul ette heita ei saa. Kaebus ei sisalda ringkonnakohtu hinnangul ka põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Menetluskulude jaotus 29. Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

30. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

§ 175lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja lepinguline esindaja on esitanud

  1. septembril 2020 menetluskulude nimekirja. Sellest nähtuvalt on hagejale osutatud apellatsioonimenetluses õigusabi kogusummas 1 914.01 eurot tunnihinnaga 116 eurot, millele lisandub käibemaks. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal kulunud apellatsioonkaebusega tutvumiseks 1 tund; apellatsioonkaebuse vastuse koostamiseks 3 tundi 15 minutit; kassatsioonkaebusele vastamiseks 1 tund 50 minutit; hagi tagamise taotluse ja seisukoha koostamiseks 4 tundi ja 21 minutit; hagi tagamise taotluse ja seisukoha esitamiseks 1 tund ja 15 minutit; kohtumäärusega ja kohtunõudega tutvumiseks
  2. septembril 1 tund ja 3 minutit, menetluskulude nimekirja koostamiseks 1 tund. Kokku kulus esindajal 13 tundi ja 44 minutit. 6

(7)Tsiviilasi nr: 2-18-11152
  1. Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu. Kostja hinnangul on hageja esindajal kulunud ebamõistlikult palju aega kohtumääruse ja kohtunõudega tutvumiseks. Kassatsioonkaebusele vastamise kulu pole põhjendatud, sest menetluses pole kassatsioonkaebusele vastust esitatud.
  2. Hageja esitas
  3. septembril 2020 seisukoha, milles selgitab, et menetluskulude nimekirjas on ekslikult viidatud kassatsioonkaebusele vastuse koostamisele. Esindaja kinnitusel on 1 tund ja 50 minutit kulunud
  4. juulil 2019 apellatsioonkaebusele vastamiseks. 33.

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtupraktikas on lähtutud kõrgema tasumäära põhjendatuse hindamisel mh sellest, kas tegemist on advokaadiga või mitte. Hageja esindaja on advokaat. Kohtu hinnangul on esindaja tunnitasumäär 139.20 (koos käibemaksuga) põhjendatud. Järgnevalt hindab kohus esindamisele kulunud aja põhjendatust.

  1. Hageja esindajal on kulunud apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja apellatsioonkaebusele vastamiseks kokku 6 tundi ja 5 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb lugeda apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks kulunud põhjendatud ajakuluks kokku 4 tundi 30 minutit. Apellatsioonkaebus ja hageja vastus sellele ei ole niivõrd mahukas ja keerukas, et suuremat ajakulu saaks lugeda põhjendatuks ja hüvitamisele kuuluvaks.
  2. Hagi tagamise taotluse esitamisega seonduv ajakulu (kokku 5 tundi ja 36 minutit) ei kuulu hüvitamisele, sest hageja selline taotlus jäi ringkonnakohtu
  3. septembri 2020 määrusega rahuldamata.
  4. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud
  5. septembri 2020 määrusega tutvumiseks,
  6. septembri 2020 kohtunõudega tutvumiseks ja menetluskulude nimekirja koostamiseks kokku 2 tundi ja 3 minutit. Ringkonnakohus loeb põhjendatud ajakuluks kokku 30 minutit. Ringkonnakohtu
  7. septembri 2020 määrusega seonduv ajakulu ei ole eelmises punktis märgitud põhjusel hüvitatav. Kohtu
  8. septembri 2020 viimase sõna kiri on informatiivse sisuga ja sellega tutvumiseks ei kulu eelduslikult rohkem kui mõni minut. Menetluskulude nimekirja koostamine peaks olema mõistlikult võimalik 25-30 minutiga.
  9. Eelnevat arvestades on hageja esindaja põhjendatud ajakulu kokku 5 tundi (tasu kokku 696 eurot, sh käibemaks), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal

§ 177

lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. 38. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel

§-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.