Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus kohaldas õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ning tuginedes
Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Praeguses asjas taandus vaidlus sellele, kas poolte vahel oli sõlmitud suuline leping õigusteenuse osutamiseks, sh ka kohtus esindamiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et varasemalt osundas hageja Oilstreet OÜ-le õigusteenust seoses selle pankrotimenetlusega tsiviilasi 2-1510190 (leping dlk 181-182). Hageja tugineb sisuliselt sellele, et pärast äriühingu pankroti väljakuulutamist sõlmis hageja kostjaga suulise lepingu, mille sisuks oli kostja esindamine seoses äriühingu pankrotimenetlusega (õigusteenus hõlmas ka kohtuväliseid toiminguid). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole oma väiteid tõendanud, kuigi
lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja väited Oilstreet OÜ pankroti väljakuulutamise kohta ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, sest pelgalt faktist, et kuulutati välja äriühingu pankrot, ei saa tuletada, et hageja ja kostja sõlmisid suulise õigusabi osutamise lepingu. Seadusest ei tulene, et võlgniku pankroti väljakuulutamisega lõpeksid kõik võlgniku sõlmitud lepingud (Riigikohtu 22.11.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-16 p 12). Hageja ei ole menetluses ise tuginenud asjaolule, et tema leping äriühinguga oleks lõppenud või seda oleks muudetud. Pankroti väljakuulutamine ei loo ega lõpeta lepinguid ja seetõttu ei ole hageja väited Oilstreet OÜ pankroti väljakuulutamise osas asjakohased lepingu sõlmimise fakti tuvastamisel. VÕS § 9 lg 1 näeb ette, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Olukorras, kus hageja viitas lepingu olemasolule, tuli hagejal ka tõendada, et kostja andis nõustumuse sellise lepingu sõlmimiseks. 4 Sellist nõustumuse olemasolu hageja ei tõendanud. Väljastatud arve ei ole nõude alus (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 14 neljas lõige), st hageja poolt arvele märgitud kostja nimi ei tõenda pooltevahelise lepingu olemasolu. Õigusteenuse saaja kui võlgniku kohustusi võis VÕS § 78 lg 1 järgi täita kostja kolmanda isikuna, mistõttu ei oma tähtsust, kes tasus hageja väljastatuid arveid. Ringkonnakohtus nõustub maakohtuga, et ka hageja poolt 03.07.2019 menetlusdokumendis esitatud kirjavahetus (dlk 133,140,151, 156-177) ei tõenda, et hageja ja kostja kui füüsiline isik oleksid sõlminud õigusteenuse osutamiseks lepingu. Ka õigusbüroo töötaja 17.11.2015 saadetud e-kiri ei ole selleks piisav tõend (dlk 133-139). Maakohus hindas hageja poolte esitatud kirjavahetust ja jõudis selle pinnalt õigele järeldusele. Kohtule esitatud tõendite ja asjaolude pinnalt ei saa välistada, et hageja ja kostja vahel võisidki teatud suulised kokkulepped eksisteerida, kuid muude kokkulepete tuvastamiseks puudus kohtul alus. Selliste kokkulepete olemasolu, nagu väidab hageja olemas olevat, pole maakohus tuvastatud. Hageja tõi esile, et asjaolu, et kohtuistungi protokollist nähtus, et hageja esindas kostjat kui äriühingu juhatuse liiget, ei tähenda seda, et hageja oleks esindanud äriühingut. Maakohus leidis, et hageja oleks saanud tõendada kaudsete tõenditega (näiteks tsiviilasjas antud kirjalik või suuline volitus), et ta esindas kostjat. Maakohus tuvastas, et hageja osales 01.10.2015 tsiviilasja nr 2-15-10190 istungil kui Oilstreet OÜ lepinguline esindaja (protokoll dlk 153155). Ka 04.09.2015 ja 30.10.2015 määrustest (dlk 117-121, 123-131) tsiviilasjas nr 2-1510190 ei nähtu, et hageja oleks esindanud kostjat. Menetlusosalistel on õigus ise otsustada oma esindusõiguse üle. Seega oli poolte õigus avaldada kohtule asjakohased andmed esindusõiguse kohta. Tulenevalt
Juhul kui esindusõigus oli ebaõigesti tuvastatud või selle märkimisel tekkis viga, siis tulnuks see probleem lahendada tsiviilasja nr 2-15-10190 käigus. Maakohus ei tuvastanud, et pooltevaheline leping pidi olema sõlmitud kirjalikus vormis. Maakohus pidas ebausutavaks, et mõistlik majandus- ja kutsetegevuses õigusteenust osutav isik läheks kedagi kohtusse esindama ilma kirjaliku lepinguta ning seetõttu ei olnud eluliselt usutavad hageja väited lepingu olemasolu kohta kostjaga. Hageja ei ole toonud apellatsioonkaebuses selliseid asjaolusid, mis lükkaksid maakohtu seisukoha ümber. 7. Hageja vaidlustab menetluskulude jaotuse ja menetluskulude tema kanda jätmise. Hageja leiab, et maakohus oleks pidanud jätma kõik menetluskulud poolte endi kanda, kuna tegelikkuses osutas hageja teenust, kuid tal jäi tasu selle eest saamata. Ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse selle väitega ei nõustu.
lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Viidatud sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 4 lubab erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda (Riigikohtu 26.01.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega. Ringkonnakohus ei näe põhjust muuta maakohtus kantud menetluskulude jaotust. Maakohus jättis õigesti kulud kaotaja poole kanda
Menetluskulud 8. Tulenevalt
lg-s 1 sätestatust jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse rahuldamata jäämise tõttu hageja kanda. 9. Juhindudes
lg-st 1, määrab ringkonnakohus järgnevalt menetluskulude jaotuse alusel kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse. 5 Kostja kulud olid lepingulise esindaja tasu 585 eurot 4,5 tunni eest tunnihinnaga 130 eurot (apellatsioonkaebusega tutvumine ja seisukoha kujundamine 30 minutit ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 4 tundi). Lepingulise esindaja tasule lisandus 20% käibemaks ja seega olid esindajakulud kokku 702 eurot (tasu 585 eurot + käibemaks 117 eurot). Tunnitasu suurust sai lugeda põhjendatuks, kuna tegemist oli spetsiifilise õigusvaidlusega. Hageja leidis, et kostja põhjendatud kulu ringkonnakohtus oli 480 eurot (esindaja tasu 4 tunni eest hinnaga 100 eurot tunnis (nagu leidis ka maakohus), millele lisandus käibemaks 20%). Ringkonnakohus, vaadanud läbi kostja menetluskulude nimekirja, määrab
lg 1 ja § 175 lg 1 alusel kindlaks, et kostja lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud kokku 3,5 tunni ulatuses arvestades apellatsioonkaebuse ja kostja vastuse sisu. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb
lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Arvestades tsiviilasja mahukust ja keerukust saab mitteadvokaadist esindajakulusid pidada põhjendatuks käesolevas kohtuasjas 100 eurot tunnis (käibemaksuta) - tegemist oli vähemahuka vaidlusega, milles hageja nõudis lepingu täitmist suulise õigusabiteenuse lepingu alusel. Lahendatav vaidlus polnud spetsiifiline ega tavapärasest keerukam. Kohus mõistab menetluskulud 420 eurot (3,5 tundi x 100 eurot + 20% käibemaks) hagejalt kostja kasuks välja. 10. Menetluskulude jaotust ja rahalist kindlaksmääramist on võimalik vaidlustada
(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.