Obsah (9)

§ 468§ 444§ 448§ 162§ 174§ 138§ 139§ 144§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2020.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-116487 Tsiv

§ 468lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja D M kanda.
2. Rahuldada hageja Aktsiaselts Tallink Takso menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
3. Välja mõista kostjalt D M hageja Aktsiaselts Tallink Takso kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 325 eurot. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. Isik ei pea kasutama viitenumbrit, kui ta tasub riigilõivu enne toimingu tegemise taotlemist. Maksete tegemisel tuleb märkida selgituse lahtrisse täpne toimingu nimetus, mille eest riigilõivu tasutakse. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue xxxx OÜ (registrikood xxxx, kustutatud) ja kostja 09.04.2018.a sõlmitud „Paketilepingust 1 Paarispakett nr. 295“ (edaspidi leping) tulenevate kohustuste täitmata jätmisest. Leping lõpetati xxxx OÜ ja kostja 05.12.2018.a kokkuleppega. 24.03.2020.a ühinesid xxxx OÜ ja hageja, ühinemisega läksid kõik ühendatava äriühingu varad, sh õigused ja nõuded üle ühendavale äriühingule ehk hagejale. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud postkasti jätmisega aadressil xxxx. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, et ta soovib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga juhindudes

§ 448lg-st 41.

Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist järgmiselt: mõista D Milt Aktsiaseltsi Tallink Takso kasuks välja põhivõlgnevustelt arvestatud viivis kindla summana kohtuotsuse tegemise päeva seisuga arvestatuna põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates põhivõlgnevuse (arve) sissenõutavaks muutumisest kuni kohtuotsuse tegemise päevani. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue põhjendatud seadusjärgse viivisenõude osas järgmiselt: - Põhinõue 828,24 eurot; periood 21.12.2018-28.10.2020; viivis summas 122,93 eurot. - Põhinõue 850,06 eurot; periood 21.12.2018-28.10.2020; viivis summas 126,17 eurot. - Põhinõue 484,06 eurot; periood 21.12.2018-28.10.2020; viivis summas 71,84 eurot. - Põhinõue 811,59 eurot; periood 21.12.2018-28.10.2020; viivis summas 120,46 eurot. - Põhinõue 37,11 eurot; periood 21.12.2018-28.10.2020; viivis summas 5,51 eurot. - Põhinõue 250 eurot; periood 27.12.2018-28.10.2020; viivis summas 36,78 eurot. - Põhinõue 44,01 eurot; periood 21.01.2019-28.10.2020; viivis summas 6,23 eurot. Kokku on hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue seisuga 28.10.2020.a kostja vastu 489,82 eurot. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks 325 eurot, mis sisaldab riigilõivu.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

§ 139

lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kulutusega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna 900 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik