§ kokkuleppemenetluses kiirmenetluse korras Süüdistatav 424 lg 2 järgi Sulev Jürisson Isikukood või sünniaeg: 36508250018 Elu- või asukoht: X Kodakondsus: X Haridus: X Emakeel: X Töökoht või õppeasutus: X Kontaktandmed: X Karistatus: kaks kehtivat kriminaalkaristust: 1) Tartu Maakohtu 12.01.2015 otsusega
Eelvangistuses viibitud 3 päev arvati karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks määrati 2 kuud ja 27 päeva vangistust, milline jäeti tingimisi
lg 1,3 alusel 3 aastase katseajaga täitmisele pööramata.
Katseaeg 12.01.2015 kuni 11.01.2018. 2) Pärnu Maakohtu 01.02.2018 otsusega
lg 2 järgi 9 kuud vangistust.
Eelvangistuses viibitud 3 päeva arvati karistusaja hulka ja kandmisele kuulus 11 kuud ja 24 päeva vangistust, milline asendati
Töö tegemise tähtaeg 1 aasta ja 6 kuud ja sellel ajal kohustus järgida
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid, lg 2 p 2 järgi mitte tarvitada alkoholi Lk 1 / 4 1-20-9430 ja lg 2 p 8 järgi osalema sotsiaalprogrammis.
Karistus täidetud 07.03.
lg 2 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1, 2, 3 pöörata koheselt kandmisele 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.12.2020-22.12.2020, s.o 2 (kaks) päeva ning seeläbi koheselt täitmisele pööratava vangistuse pikkus on 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Koheselt kandmisele kuuluva vangistuse kandmisele ilmuda Sulev Jürissonil kutse peale. Vabastada Sulev Jürisson kohtuotsuse kuulutamisel kahtlustatavana kinnipidamiselt.
lg 1, 2, 3 alusel jätta 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust täitmisele pööramata, juhul kui Sulev Jürisson ei pane 2 (kaks) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, mille kohaselt Sulev Jürisson on kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: X; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel määrata lisakohustuseks mitte tarvitada alkoholi.
lg 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest ning käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist, seejuures kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.
lg 4 p 2 ja § 50 lg 3 ja alusel võtta Sulev Jürissonilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Lisakaristuse kohaldamise algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest, sealjuures
Liiklusseaduse § 127 kohaselt on Sulev Jürisson kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul Lk 2 / 4 1-20-9430 kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, juhtis 21.12.2020 kella 21.22 ajal X vallas X alevis X juures mootorsõidukit Ford Focus Turnier registreerimismärgiga X, olles ise alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et mõõtes tõendusliku alkomeetriga Intoxilyzer 8000 Instrument Initialization seerianumbriga X oli tema poolt ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 0,77 mg/l kohta, milline on alkoholijoobeks Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 järgi. Lk 3 / 4 1-20-9430 Seega Sulev Jürisson, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, pani toime
MAAKOHTU SEISUKOHT Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Eeltoodu ja KrMS § 2565 lg 1 p 2 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
lg 1 kohaselt
§-s 50 sätestatud lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Kohus selgitab, et
järgi lisakaristusaja hulka ei arvata aega, mil isik kannab reaalselt vangistust (Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne lk 166). KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetult menetluskuludena riigi tuludesse välja mõista sundraha 438 eurot, s.o. vähendatult KrMS § 2565 lg 2 alusel ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja kohtueelses menetluses osalemise eest 150,60 eurot, kokku 588,60 eurot. Vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb võimaldada menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. Tõkendit ei ole kohaldatud. Süüdimõistetu tuleb vabastada kahtlustatavana kinnipidamiselt kohtuotsuse kuulutamisel. Koheselt kandmisele kuuluva vangistuse kandmisele tuleb süüdimõistetul ilmuda kutse peale. Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Tsiviilhagi või avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik Lk 4 / 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.