← Eesti

2-14-58436/81

Obsah (19)§ 153§ 104§ 175§ 173§ 171§ 164§ 11§ 150§ 146§ 170§ 158§ 172§ 163§ 162§ 66§ 65§ 651§ 165§ 169

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 8. detsember 2020, Tartu kohtumaja Tsiviilasi V. K. (pankrotis) pankrotimenetlus Tsiviilasja number 2-14-58436 Mene

§ 153

lg 1 p 2): Võlausaldaja tunnustatud Võlausaldaja Väljamaks Jaotis nõude osa, mille ulatuses pankroti(%) võlausaldaja ei ole raha saanud menetluses (EUR) (EUR) 1 2 3 4 Riigi Tugiteenuste Keskus SVEA Finance AS1 Abi Kapital Grupp OÜ Maksu- ja Tolliamet Kokku 77,31 0,33 672,68 20 774,24 72,63 88,67 0,31 179 225,76 627,37 2 504,53 10,69 21 604,23 23 428,71 100 202 130,04 Võlgnik esitas vastuväite SVEA Finance AS1 nõudele terves ulatuses 28.07.2015 nõuete kaitsmise koosolekul. Kui võlausaldaja soovib, et määrusel, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, oleks täitedokumendi tähendus, võib võlausaldaja esitada võlgniku vastu hagi nõude tunnustamiseks.

§ 104

lg 2 järgi on võlgniku vastu nõude tunnustamiseks esitatud nõude aegumistähtaeg kolm aastat arvates nõuete kaitsmise koosolekust, kus võlgnik nõudele vastuväite esitas.

  1. Vabastada pankrotihaldur Karin Antsov pankrotihalduri kohustustest V. K. (pankrotis) pankrotimenetluses.
  2. Määrata pankrotihaldur Karin Antsovi tasu suuruseks 4972,55 eurot, mis sisaldab seaduses ettenähtud makse, ning tasaarvestada see pankrotihalduri esialgse tasuga summas 4972,55 eurot, mis sisaldab seaduses ettenähtud makse. Lõpparuande kinnitamisel täiendavat tasu pankrotihaldurile väljamaksmisele ei kuulu.
  3. Algatada V. K. (isikukood XXX ) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (

§ 175lg 1, lg 11).

6. Jätta kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ning kohustada V. K. t (isikukood XXX ; elukoht XXX; e-post XXX) ennast täitma usaldusisiku kohustusi. 7. Usaldusisikul (V. K.

  1. l)kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arvelduskontole, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 15. detsembril) vastavalt kohtu kinnitatud jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele. 8. Usaldusisikul (V. K.
  2. l)esitada kord kuue

(6)kuu jooksul kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt selgitust võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmed võlausaldaja nõude katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajale väljamaksete tegemise kohta. Aruandele lisada võlgniku arvelduskontode väljavõtted. Aruanded tuleb esitada iga aasta 2. jaanuaril ja 2. juulil. Esimene aruanne esitada hiljemalt 2. juulil 2021, järgnev 2. jaanuar 2022, jne. 9. Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-te 1 ja 2 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2020 2 584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum (

  1. aastal 221,36 eurot). Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta (
  2. a 194,67 eurot). Kui V. K. sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg 12 ja 13 alusel lähtudes kuni 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. TMS § 131 lg 1 p-de 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
  3. Määrus saata pankrotihaldurile, võlgnikule ja Tartu Maakohtu registriosakonnale. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele.
  4. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
  5. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

Asjaolud Tartu Maakohtu 05.02.2015 määrusega kuulutati välja V. K. pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Karin Antsov. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 23.02.

  1. Pankrotimenetluses esitatud nõuded kaitsti nõuete kaitsmise koosolekul 28.07.2015 ja 19.04.
  2. Pankrotihaldur Karin Antsov esitas 30.10.2019 kohtule taotluse jaotusettepaneku kinnitamiseks. Kohus kinnitas jaotusettepaneku 06.12.2019 määrusega. Pankrotihaldur Karin Antsov esitas kohtule 26.11.2020 kinnitamiseks lõpparuande ja taotlused: 1) kinnitada lõpparuanne V. K. (pankrotis) pankrotimenetluses ja lõpetada V. K. (pankrotis) pankrotimenetlus; 2) vabastada pankrotimenetluse lõpetamisel Karin Antsov V. K. (pankrotis) pankrotihalduri kohustuste täitmisest; 3) määrata pankrotihaldur Karin Antsovi lõplikuks tasuks 4972,55 eurot (sh maksud) ning tasaarvestada pankrotihalduri esialgne tasu 4972,55 eurot (sh maksud) pankrotihalduri lõpliku tasuga; 4) algatada V. K. (isikukood XXX ) kohustustest vabastamise menetlus; 5) jätta kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik nimetamata ja määrata, et usaldusisiku kohustusi täidab V. K. (isikukood XXX ; elukoht XXX; e-post XXX). 3 ARUANNE
  3. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta V. K. pankrotivarasse on laekunud pankrotivara müügist 35 076,48 eurot alljärgnevalt E. S. OÜ osaluse müük 190,00 eurot XXX ½ kaasomandi osa müük 26 000,00 eurot XXX ⅛ kaasomandi osa müük 1 000,00 eurot XXX kinnistu müük (½ osa) 7 166,48 eurot I. OÜ osaluse müük 720,00 eurot
  4. Andmed

§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta 2.

  1. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad. 2.
  2. Võlausaldaja Svea Finance AS on tasunud 06.11.2014

§ 11

lg 1 alusel deposiidina ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 600 eurot.

§ 150

lg 1 p 6 kohaselt on tegemist pankrotimenetluse kuluga.

§ 11

lg 2 sätestab, et deposiidina selleks ettenähtud kontole tasutud raha tagastatakse makse teinud isikule vastavalt

§ 146lg 1 p-s 4 ja § 150 lg 1 p-s 6 sätestatule.

Kuna võlgniku pankrotimenetluses on rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks, kuulub võlausaldaja taotlusel ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 06.11.2014 deposiidina tasutud 600 eurot võlausaldajale tagastamisele, milleks võlausaldajal tuleb esitada kohtule vastav avaldus. 2.

  1. Tartu Maakohtu 22.10.2015 kohtumäärusega on määratud kindlaks pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Svea Finance AS menetluskulude rahaline suurus kokku summas 4175 eurot, sh pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulud 3875 eurot. Menetluskulud on välja makstud pankrotivarast. 2.
  2. Massikohustusi on kantud summas 818,84 eurot - pangateenustasu 0,86 eurot - maksud ajutise pankrotihalduri tasult 636 eurot - notari tasu ühisvara jagamisel (1/2 tasust) 123,84 eurot - riigilõiv ühisvara jagamisel (1/2 riigilõivust) 58,14 eurot 2.
  3. Tartu Maakohtu 05.02.2015 kohtumäärusega on välja mõistetud ajutise pankrotihalduri kulud 48,30 eurot ja ajutise halduri tasu 1200 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 396 eurot. Pankrotivara arvelt on välja makstud ajutise halduri kulud 48,30 eurot ja ajutise halduri tasu 960 eurot (neto). Ajutise halduri tasult arvestatud ja makstud maksud on kajastatud massikohustustes. 2.
  4. Pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud pankrotimenetluses on kokku summas 672 eurot (büroo haldamise kulud). Büroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, kasutamise kulud (sh ruumide kasutus, bürootarbed, telefoni kasutus, transpordikulud seoses vara ülevaatamisega, üldkoosolekute läbiviimisega, notari juures käimine) (periood veebruar 2015 – oktoober 2019, kokku 56 kuud, arvestusega 12 eurot/kuu (sh käibemaks 2 eurot), kokku 672 eurot. Pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud on kinnitatud Tartu Maakohtu 06.12.2019 kohtumäärusega ning täiendavate kulude kinnitamist pankrotihaldur ei taotle.
  5. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Teises järgus (muud tähtaegselt esitatud) tunnustatud võlausaldajate nõuded. Võlausaldaja 1 2 Riigi Tugiteenuste Keskus SVEA Finance AS Tunnustatud nõude suurus 749,99 EUR 0,33 % Väljamaks pankrotimenetluses 77,31 EUR 200 000,00 EUR 88,67 % 20 774,24 EUR 4 Jaotis 3 4 Abi Kapital Grupp OÜ Maksu- ja Tolliamet Kokku 700,00 EUR 0,31 % 72,63 EUR 24 108,76 EUR 225 558,75 EUR 10,69 % 100 % 2504,53 EUR 23 428,71 EUR
  6. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta V. K. pankrotimenetluses on ühisvara jagamise tulemusena võõrandatud kinnistu XXX. Kinnistu ja sellega seotud laenukohustus kuulus V. K. ja Annely Kutkina ühisvarasse. Kinnistu võõrandamise tulemusena on kaetud laenukohustus Swedbank AS ees ning üle jäänud summana on V. K. pankrotivarasse laekunud 7166,48 eurot, mis kuulub jagamisele teise järgu võlausaldajate vahel.
  7. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta V. K. pankrotimenetluses puudub müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saada olev vara.
  8. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotihalduri tegevus pankrotivara valitsemisel ja pankrotimenetluse läbiviimisel on olnud järgmine: - võlgniku ja võlausaldajatega suhtlemine - võlausaldajate teavitamine pankroti väljakuulutamisest ja nõuete esitamisest - üldkoosolekute ettevalmistamine, läbiviimine ja protokollide koostamine - võlanõuete kontroll - ühisvara jagamise ning vara müügi korraldamine - jaotusettepaneku koostamine ja kohtule esitamine - kohtuga suhtlemine pankrotimenetluse läbiviimisega seotud küsimustes (taotluste, ettekande jms esitamine kohtule)
  9. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille osas võlausaldaja ei ole raha saanud Võlausaldaja Võlausaldaja Väljamaks Jaotis Arvelduskonto number, tunnustatud pankroti(%) saaja, selgitus, nõude osa, mille menetluses viitenumber ulatuses (EUR) võlausaldaja ei ole raha saanud (EUR) 1 Riigi 77,31 0,33 672,68 EUR Saaja: Rahandusministeerium Tugiteenuste Konto: Keskus EE891010220034796011 SEB pank EE932200221023778606 Swedbank Selgitus: V. K. , väljamaks jaotuse alusel Viitenumber: 2800049874 5 2 SVEA Finance AS 20 774,24 88,67 179 225,76 EUR 3 Abi Kapital Grupp OÜ 72,63 0,31 627,37 EUR 4 Maksu- ja Tolliamet 2504,53 10,69 21 604,23 EUR Kokku 23 428,71 100 202 130,04 EUR Saaja: Svea Finance AS Konto: XXX Selgitus: V. K. , väljamaks jaotise alusel Saaja: Abi Kapial Grupp OÜ Konto: XXX Saaja: Maksu- ja Tolliamet Konto: EE351010052031000004 SEB pank EE522200221013264447 Swedbank Selgitus: V. K. , väljamaks jaotise alusel
  10. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada V. K. pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid ning pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada.
  11. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused V. K. pankrotimenetluses on välja mõistetud pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Svea Finance AS kasuks menetluskulud summas 4175 eurot. Pankrotihalduri vajalikud kulud on 672 eurot ja ajutise halduri vajalikud kulud 48,30 eurot.
  12. Maksejõuetuse põhjus Pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks üle jõu käivate kohustuste võtmine eelkõige käenduskohustuste näol, samuti kohustused võlgniku muust tegevusest äriühingutes, mille tulemusena on esitatud nõue võlgniku vastu.
  13. Füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine

§ 170

lõike 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. V. K. (pankrotis) on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks.

§ 171

lõike 1 ja § 172 lõike 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158

lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel ning juhul kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Vastavalt

§ 172

lõikele 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 6 03.03.2020 on toimunud võlausaldajate üldkoosolek V. K. (pankrotis) pankrotimenetluses. V. K. on avaldanud pankrotihaldurile, et ta on valmis ise täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotihaldur on selgitanud võlgnikule, et tal peab olema eraldi pangaarve, kuhu ta saab igakuiselt raha kõrvale panna selleks, et kohtu määratud ajaks (tavaliselt kord aastas) teha võlausaldajatele väljamakseid ja esitama kohtule aruande oma tegevuse kohta ning oma pangakonto väljavõtted. Pankrotihaldur on esitanud võlausaldajatele tutvumiseks lõpparuande ja palunud võlausaldajate seisukohta usaldusisiku osas. Enne üldkoosolekut on Maksu- ja Tolliameti esindaja teavitanud, et võlausaldaja nõustub, et usaldusisiku kohustusi täidab V. K. ise. Teised võlausaldajad ei ole teisi ettepanekuid teinud. Väljaandes Ametlikud Teadaanded on avaldatud teade andmetega, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda ning asjaolu, et vastuväiteid võib esitada 10 päeva jooksul teate ilmumisest Tartu Maakohtule vastavalt

§ 163lõikele 2.

Kohtu põhjendused Pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotiseaduse (

) § 163 lg 1 ja 2 kohaselt avaldab haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgituse, et lõpparuandele võivad võlausaldajad kohtule esitada vastuväite 10 päeva jooksul teate avaldamisest. Halduri lõpparuande kinnitamise taotlusest nähtuvalt on seaduses ettenähtud teade lõpparuande kohta avaldatud 26.11.2020 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväidete esitamise tähtaeg on möödunud 07.12.2020 ja vastuväiteid ei ole kohtule esitatud. Lõpparuanne vastab

§ 162lg-s 2 sätestatule.

Neil asjaoludel kohus leiab, et lõpparuanne V. K. (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu, vaid üle jõu käivate kohustuste võtmine.

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus täitedokumendiks.

§ 66

lg 3 kohaselt võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud on kinnitatud Tartu Maakohtu 06.12.2019 määrusega.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Pankrotihaldur taotleb lõpliku tasu määramist summas 4972,55 eurot, mis sisaldab seaduses ettenähtud makse. Tartu Maakohtu 06.12.2019 määrusega määrati pankrotihaldurile esialgne tasu summas 4972,55 eurot, mis sisaldas seaduses ettenähtud makse. 7 Pankrotivarasse on laekunud 35 076,48 eurot.

§ 651

lg 1 alusel on pankrotihalduri tasu alammääras pankrotivaralt suurusega 32 001 – 64 000 eurot on summas 4665 eurot. Halduri tasu pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt on 307,55 eurot (10% 3075,48 eurost). Seega on pankrotihalduri tasu alammääras kokku summas 4972,55 eurot. Kohus peab põhjendatuks määrata Karin Antsovi lõplikuks tasuks 4972,55 eurot, mis sisaldab seadus ettenähtud makse. Pankrotihalduri tasu tasaarvestada 06.12.2019 määrusega määratud pankrotihalduri esialgse tasuga.

§ 165lg 3 alusel tuleb Karin Antsov vabastada pankrotihalduri kohustusest V.

K. pankrotimenetluses. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. V. K. (pankrotis) pankrotimenetluses toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek 23.02.

  1. V. K. esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks 23.02.
  2. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides.

Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks rikkunud

§ 173

toodud kohustusi.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Pankrotimenetluses ei ole ükski võlausaldaja vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada V. K. kohustustest vabastamise menetluse.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173

lg-tes 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad ei ole esitanud usaldusisiku kandidaati. Maksu- ja Tolliameti esindaja on teavitanud, et võlausaldaja nõustub, et usaldusisiku kohustusi täidab V. K. ise. Teised võlausaldajad ei ole teisi ettepanekuid teinud. V. K. on andnud 03.03.2020 toimunud üldkoosolekul nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et V. K. on võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid, mistõttu jätab kohus V. K. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ja kohustab V. K. t ennast täitma usaldusisiku kohustusi. V. K. l tuleb kohtule esitada aruandeid, mis sisaldavad teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid. Aruanded tuleb esitada kaks korda aastas, iga aasta 2. juulil ja 2. jaanuaril. Esimene aruanne tuleb esitada hiljemalt 2. juuliks 2021, järgnev 2. jaanuariks 2022, jne. 8

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 järgi peab

§ 173lõikes 3 nimetatud tulust (V.

K. töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata. TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui V. K. sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes kuni 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.