Obsah (9)

§ 633§ 178§ 5§ 230§ 231§ 445§ 173§ 163§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Narva kohtumaja Kohtunik Angelina Abol Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2020, Narva Tsiviilasja number 2-20-8926 Tsiviilasi A K hagi J V va

§ 633

lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul, kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja jooksul sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200.00 eurot (

§ 178lg 1 ja 2).

Asjaolud ja hageja nõue A K (hageja) esitas 18.06.2020 Viru Maakohtule hagi J V (kostja) vastu elatise nõudes. Hagiavaldusest nähtub, et hageja on kostja täisealine laps. Hageja sai täisealiseks 04.06.

1. Hageja jätkab õpinguid kooli XX. klassis. Alates mai 2018 tasus kostja hagejale elatist 250.00 eurot kuus, hageja täisealiseks saamisest alates tasub kostja hagejale elatist 160.00 eurot kuus. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras kuus kuni tema koolis õpingute lõpetamiseni. Hageja palub elatise kanda tema arveldusarvele XXX Swedbank AS-is. Kostja vastuväited Kostja on korduvalt pöördunud hageja poole sooviga sõlmida kompromiss, kuid hageja on läbirääkimistest keeldunud. Hageja ei ole miinimumsummas elatise nõuet tõendanud ega põhjendanud. Kostja on XX-aastane mees, kelle emakeeleks on vene keel, teised keeleoskused kostjal puuduvad. Kostjal on keskeriharidus, kostja on tekstiiliseadmete meister. Sellises vanus ja selliste oskustega isikul nagu kostja ning arvestades ka üleüldist majanduslikku olukorda, on tasuva töö leidmine väga raske. Käesoleval ajal töötab kostja poole kohaga B L OÜ-s, tema töötasuks on 260.28 eurot kuus. Suvel teeb kostja mitteametlikke töid suvilates. Kostja elab koos elukaaslasega, kes aitab kulusid kanda. Kostja vältimatud igakuised kulud on järgmised: toidukulu 220.00 eurot, kommunaalkulud 60.00-100.00 eurot, internet ja telefon 20.00 eurot, võlgnevuse tasumine 150.00 eurot, elatis 160.00 eurot, riided ja jalatsid 30.00 eurot, hügieenitarbed 15.00 eurot, ravimid 30.00 eurot, transport 50.00 eurot. Kokku summas 755.00 eurot. 2 Kostja leiab, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka hageja ema ülalpidamiskohustusega ja toetusega, mida tasub hagejale riik. Kostja on nõus tasuma hagejale elatist summas 160.00 eurot kuus, kuu
2. kuupäevaks. Kostja on ka nõus sellises summas sõlmima hagejaga kompromissi. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Kohtuistungil teatas kostja, et otsib tasuvat tööd, kuid see ei õnnestu. Kostja teeb juhutöid ning tema sissetulekuks on ca 600.00 eurot kuus. Hageja ei ole oma vajadusi tõendanud ning osaliselt on ka hageja märgitud vajadused liialdatud (nt 70.00 eurot kuus koolitarvetele, arenguks ja meelelahutuseks 80.00/ 160.00 eurot kuus ning riietele 75.00 eurot kuus). Tuleb arvestada reaalsete perekonna sissetulekutega. Hageja täiendavad seisukohad Kostja ei ole mõjuvaid põhjuseid temalt elatise alla miinimummäära väljamõistmiseks välja toonud. Peale täisealiseks saamist ei ole hageja vajadused vähenenud. Kostja varjab oma tegelikku sissetulekut ning omab mitteametlikku sissetulekut, kuna ei ole usutav, et kostja töötab nii madala palga eest. Hageja kulutused kuus on järgmised: eluasemekulud 60.00 eurot, toit 200.00 eurot, riided ja jalatsid 75.00 eurot, TV, telefon ja internet 25.00 eurot, kulutused kooliks ettevalmistamisel 70.00 eurot, hügieenitarbed 40.00 eurot, areng ja meelelahutus 80.00/ 160.00 eurot, transport 20.00 eurot. Pool hageja kulutustest peab tasuma kostja. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 292.00 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni tema kooli lõpetamiseni 31.07.
3. Hageja on valmis sõlmima kompromissi selliselt, et kostja tasub temale elatist 232.00 eurot kuus. Kohtuistungil teatas hageja, et ta on nõus elatisega summas 230.00 eurot kuus. Hageja õpib XXX ega saa seetõttu töötada ning teenida endale ülalpidamist. Hageja valmistub ka õpinguteks kõrgkoolis. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud poolte seisukohtade ning tõenditega ning kuulanud pooled ära, on seisukohal, et hagi on osaliselt põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 5

lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 esimesele lausele on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 2 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, keskvõi kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohus selgitab, et erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks 3 vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Täisealisele lapsele elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda seega PKS § 99 lg 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise väljamõistmiseks PKS § 97 p 2 alusel tuleb hagejal seega tõendada kulusid ja esitada kohtule kuludokumendid. Kohtul tuleb ka muu hulgas tuvastada, kas täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ning seejärel kontrollida, kas temalt ei saa mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist. Seega hagi rahuldamiseks tuleb kohtul kõigepealt tuvastada, kas hageja vastab PKS § 97 p 2 nõuetele, seejärel tuvastada, millised on hageja vajadused ja varaline seis ning seejärel vastata küsimusele, kas kostja on võimeline maksma hagejale elatist nõutud summas. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja on kostja täisealine laps. Hageja sai täisealiseks 04.06.

1. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja õpib 2020/2021 õppeaastal N K XX. klassis (dtl 9, 36). Kuivõrd hageja õpib täiskoormusega N K XX. klassis ning lisaks valmistub kõrgkooli sisseastumiseks, peab kohus nõustuma hagejaga, et praegusel ajal töö leidmine, mis võimaldaks täiskoormusega õppimise kõrvalt ka töötada, on tema jaoks oluliselt raskendatud. Seega loeb kohus tuvastatuks, et hageja ei saa täiskoormusega õppimise tõttu endale vajalikku ülalpidamist ise tagada, s.o hageja on abivajav õppiv laps, kes vajab vanemate toetust. Hageja esitatud kulude nimekirjast nähtub, et tema kulutused kuus on kokku summas ca 584.00 eurot (dtl 43). Hageja esitas enda kulutuste tõendamiseks KÜ G arved (06.04.2020 ja 05.02.2020), muid tõendeid hageja oma kulutuste tõendamiseks esitanud ei ole. Kohus on teinud päringuid vararegistritesse hageja majandusliku seisundi kontrollimiseks ning tuvastas, et hagejale osalusi äriühingutes, sõidukeid ega kinnisvara ei kuulu. Kostja leiab, et hageja ei ole oma kulutusi tõendanud ning hageja kulutused on ka osaliselt liialdatud. Kuigi hageja ei ole ka kohtu hinnangul oma vajadusi tõendanud, ei tähenda see, et hagejal kulutusi ei ole või et neid ei peaks igakuiselt kandma. On iseenesest mõistetav, et inimene peab kusagil elama ning paratamatult kaasnevad sellega kulud üüri-, elektri-, veetarbimisega jms seonduvalt. Hageja peab ka igapäevaselt sööma, riietuma jne, ka sellega kaasnevad kulud. Ei ole võimalik ega ole ka eluliselt usutav, et täiskasvanud inimesel kulud puuduvad. Samas leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et tema kulud kuus on summas 584.00 eurot ning et tegemist on vältimatute kuludega, mida ei ole võimalik vähendada. Kohus nõustub kostjaga, et hageja märgitud kulud on osaliselt liialdatud. Kohus nõustub, et XX. klaasis õppiv laps ei vaja igakuiselt 70.00 eurot koolitarvetele, ka igakuised kulutused riietele (75.00 eurot kuus) ning meelelahutusele (80.00/ 160.00 eurot kuus) on ilmselgelt liialdatud. Meelelahutuse ja riietuse kulutuste puhul peab kohtu hinnangul arvestama vanemate võimaluste ja sissetulekutega, nimetatud kulud ei ole kohtu arvates sellised, mis on eluks olulised või hädavajalikud või mida ei saaks vähendada. Hageja on ka ise kohtuistungil väitnud, et tema emal on invaliidsus ning ta saab pensioni, mistõttu ei ole ka hageja ema ilmselgelt võimeline hageja selliseid kulusid kandma. Kohus loeb seega eluliselt usutavaks ja tuvastatuks, et hagejal on kulutusi, mida ta peab enda ülalpidamisega seoses igakuiselt kandma, samas on aga hageja kulutuste suurus tõendamata. Kuna oma kulude täpset suurust ei ole hageja tõendanud, tuleb praegusel juhul kohtu hinnangul lähtuda minimaalsest elatusstandardist. PKS § 105 lg 3 järgi tuleb elatise summa määramisel silmas pidada asjaolu, et ülalpidamiskohustust täidavad mitu sama astme sugulast osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid (Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15, p 11). Lisaks ülalpidamist 4 saama õigustatud isiku vajadustele, tuleb elatisenõude ulatuse väljaselgitamiseks arvestada PKS § 102 järgi ka kostja varalist seisundit. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamise kohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Hagi rahuldamiseks tuleb kohtul seega muuhulgas tuvastada, kas kostja on võimeline hagejale elatist maksma ning millises ulatuses. Kostja oli menetluse käigus põhimõtteliselt nõus hagejale ülalpidamist andma, kuid väiksemas summas, kui hageja on palunud. Kostja on kohtule teatanud, et ta on 57-aastane, tema emakeeleks on vene keel, teised keeleoskused kostjal puuduvad. Kostjal on tekstiiliseadmete meistri keskeriharidus. Käesoleval ajal töötab ta poole kohaga B L OÜ-s, tema töötasuks on 260.28 eurot kuus. Kostja on seisukohal, et sellises vanuses ja oskustega isikul nagu tema, on tasuvama töö leidmine väga raske. Kostjale kuulub sõiduauto Volkswagen Sharan (2006 aasta) ning hoonestusõigus ja kinnistu (registriosa XXX) asukohaga XXX. Kohtu poolt tehtud päringutest nähtub, et kostja kontole tehakse erinevates summades sularaha sissemakseid (25.00, 50.00, 200.00, 500.00 eurot). Kohtule tõendina esitatud B L OÜ selgitusest nähtub, et kostja saab sularaha ca 500.00 - 800.00 eurot kuus ettevõtte kassast materjalide ja varuosade ostmiseks ning transpordikulude hüvitiseks (dtl 47). Kohus on seisukohal, et kostja selgitus, et B L OÜ-lt saadud summad kannab ta enda kontole, kuna selliselt on parem kauplustes arveldada (dtl 54), ei ole siiski kohtu hinnangul usutav, kuna kostja kontoväljavõtetest ei nähtu, et ta oleks peale sularaha sissemaksete tegemist ostnud nt ehitusmaterjale (või mistahes muid materjale) või varuosasid vms ning veel selliste summade eest. Tegemist on siiski ilmselt mistahes mitteametliku sissetulekuga, mida kostja kannab enda kontole. Samas ei olegi kostja eitanud, et ta teeb mitteametlikke töid. Kostja on teatanud, et tema sissetulekuks on ca 600.00 eurot kuus. Kohus leiab esitatud tõendite ja kostja selgituste põhjal, et kostja omab nii ametlikku (260.28 eurot) kui ka mitteametlikku sissetulekut, kokku kuni ca 750.00 eurot kuus, ning on võimeline seetõttu hagejale elatist maksma. Samas leiab kohus, et kuna hageja ei ole enda kulusid tõendanud ning arvestades kostja sissetuleku suurust, ei ole põhjendatud kostjalt elatise summas 292.00 eurot väljamõistmine. Kohus nõustub, et suurema sissetuleku teenimine on kostja vanust, haridust, puudulikku eesti keele oskust ning üldist majanduslikku olukorda arvestades, oluliselt raskendatud. Ka vaatamata sellele, et kostjale kuulub sõiduauto (2006 aasta) ning hoonestusõigus ja kinnistu (registriosa XXX), ei suurenda see kostja varanduslikku olukorda oluliselt. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, tuleb hageja igapäevaseid vajadusi hinnates lähtuda elatusmiinimumist. Alates veebruarist 2020 on elatusmiinimumi määr 221.36 eurot kuus. Kuivõrd kostja on aga nõustunud tasuma hagejale elatist summas 160.00 eurot kuus, on ta järelikult kohtu hinnangul võimeline ning soovib just sellises summas hagejale elatist maksta. Kohus mõistab seega kostjalt hageja kasuks välja elatise summas 160.00 eurot kuus. Nimetatud summale peab lisanduma hageja ema panus ning lisandub ka hagejale makstav lapsetoetus (dtl 128), mis suurendab tema rahaliste vahendite hulka veelgi. Hageja on palunud elatise välja mõista kuni tema kooli lõpetamiseni 31.07.
2. Kuivõrd kohtule ei ole täpselt teada hageja kooli lõpetamise kuupäev (s.o kas juuni 2021 või siiski 31.07.2021 nagu hageja on märkinud), tuleb elatis välja mõista kuni hageja N K lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Ülaltoodu põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise summas 160.00 eurot kuus, alates hagi esitamisest kuni hageja N K lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Tulenevalt poolte soovist ja

§ 445

lg 1 sätestatust, tuleb kohtuotsusega kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. Elatis tuleb tasuda iga kuu 15. kuupäevaks hageja arvelduskontole. 5 Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et kostja tasus hagejale 10.06.2020 – 160.00 eurot, 03.07.2020 – 160.00 eurot, 05.08.2020 – 160.00 eurot, 07.09.2020 – 160.00 eurot ja 05.10.2020 – 160.00 eurot (dtl 134-138). Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lähtudes eeltoodust ning arvestades hagi rahuldamise ulatust, samuti vaidluse sisu ning olemust, leiab kohus õiglaseks jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis pooltele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik 6