1-20-4136/20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev

1. detsember 2020 Kriminaalasja number 1-20-4136 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kriminaalasi Dmitri Jablokovi süüdistuses KarS § 4231 ja § 424 lg 2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. septembri
3. a otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Dmitri Jablokov vandeadvokaat Kaido Kooga Prokurör ringkonnaprokurör Anu Toluk Süüdistatav Dmitri Jablokov, isikukood 35909182227; elukoht: XXX; kriminaalkorras karistatud Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga ja tema kaitsja RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. septembri
6. a otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
7. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo K. Kooga kaudu 129 (ükssada kakskümmend üheksa) eurot 60 senti, sealhulgas käibemaks 21 (kakskümmend üks) eurot 60 senti, vandeadvokaat Kaido Koogale süüdistatav Dmitri Jablokovile määratud korras kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.
8. Apellatsioonimenetluses tekkinud kulud jäävad Dmitri Jablokovi kanda.
9. Süüdistataval Dmitri Jablokovil tasuda väljamõistetud menetluskulud otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. SÜÜDISTUS
10. Dmitri Jablokovi süüdistatakse KarS § 424 lg 2 ja § 4231 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. 1.
11. Dmitri Jablokovi süüdistatakse KarS § 424 lg 2 järgi selles, et tema isikuna, keda on varem karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest, viimati 11.04.2018 Viru Maakohtu otsusega KarS § 4231, § 424 lg 2 järgi, uuesti, s.o korduvalt 13.08.2019 kella 21.46 paiku Ida-Virumaal Jõhvi vallas XXX talu juures juhtis vastava kategooria juhtimisõigust omamata mootorsõidukit Mitsubishi Pajero reg nr-ga XXX juhile keelatud alkoholijoobes. Vastavalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktile nr 1163T tuvastati Dmitri Jablokovi veres alkoholisisaldus mitte vähem kui 3,66 mg/g +/- 0,07 mg/g kohta. Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja 2 p 1 kohaselt loetakse selline juht alkoholijoobes olevaks isikuks. Dmitri Jablokov põhjustas liiklusõnnetuse, sõitis teelt kraavi, millega tekitas varalist kahju nimetatud sõiduautole, millega rikkus LS § 33 lg 2 p 1, 8, § 14 lg
12. 1.
13. Samuti süüdistatakse Dmitri Jablokovi KarS § 4231 järgi selles, et tema, keda on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata Viru Maakohtu 11.04.
14. a otsusega KarS § 4231 järgi (kolme episoodi eest 19.09.2017, 25.09.2017 ja 08.11.2017), uuesti, s.o süstemaatiliselt, 13.08.2019 kella 21.46 paiku Ida-Virumaal Jõhvi vallas XXX talu juures juhtis mootorsõidukit Mitsubishi Pajero reg nr-ga XXX omamata vastava kategooria (B) mootorsõiduki juhtimisõigust. Dmitri Jablokov rikkus süstemaatiliselt liiklusseaduse § 94 lg 1 nõuet – mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. MAAKOHTU OTSUS
15. Viru Maakohus tunnistas Dmitri Jablokovi 29.09.
16. a otsusega süüdis KarS § 424 lg 2 ja § 4231 järgi ning mõistis KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 2 aastat vangistust. 2.
17. Maakohus tuvastas, et kriminaalasjas ei ole vaidlust, et süüdistatav viibis süüdistuses märgitud ajal ja kohas, s.o 13.08.2019 kella 21.46 paiku Ida-Virumaal Jõhvi vallas XXX talu juures olles sõiduauto Mitsubishi Pajero reg/nr XXX salongis. Samuti ei ole vaidlust selles, et Dmitri Jablokovil puudus 13.08.2019 kehtiv mootorsõiduki juhtimise õigus (tõendab Maanteeameti 04.10.2019 vastus) ning 13.08.2019 võetud vereproovist tuvastati tema veres etanoolisisaldus 3,66 +/- 0,07 mg/g (uuringuakt nr 1163T), millest tulenevalt oli süüdistatav alkoholijoobe seisundis. Eelnimetatud asjaolusid tunnistas Dmitri Jablokov oma ütlustes ka ise. 2.
18. Kriminaalasjas oli vaidlus selles, kas Dmitri Jablokov juhtis mootorsõidukit või mitte. Süüdistuse versiooni kohaselt oli roolis süüdistatav ning seda kinnitavad ka tunnistajate J.N. ja K.P. a ütlused. Süüdistatava ütluste järgi ei juhtinud ta sõidukit, vaid oli auto salongis reisijana eesmisel kõrvalistmel, roolis oli tema tuttav. Kui sõidukil läks rehv tühjaks, läks tuttav puksiiri järele. Dmitri Jablokov istus sel ajal ümber juhipoolsele istmele. 2 2.
19. Maakohtu hinnangul ei kinnitanud ükski tõend peale süüdistatava ütluste, et eelnimetatud õhtul juhtis sõidukit M.J. , mitte süüdistatav. Süüdistatava versioon, et ta jäi autosse, et seda valvata, ei ole loogiline. Ükski mõistlik autojuht ei usaldaks autot koos võtmetega nii tugevas alkoholijoobes isikule, nagu Dmitri Jablokov tol hetkel oli, sest on üldiselt teada, et ebakaine inimene võib käituda ebaadekvaatselt ning võib tekitada kahju varale (sõidukile). 2.
20. Süüdistatava ütlused, et sõidu ajal istus ta kõrvalistmel ja pärast istus ümber juhi kohale, ei ole eluliselt usutavad. Dmitri Jablokov kinnitas, et oli tugevas alkoholijoobes, nii et ei saanud isegi liikuda (seda kinnitab ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille järgi Dmitri Jablokov ei olnud võimeline iseseisvalt liikuma), mistõttu ei saanud autot juhtida. Samas oli ta tema ütluste järgi võimeline ümber istuma kõrvalistmelt juhi kohale, milleks ta pidi väljuma autost kõrvalistuja kohalt ja uuesti istuma auto salongi juhi kohale. Ehk ühes kohas räägib süüdistatav, et ei olnud võimeline liikuma, teises kohas aga väidab vastupidist. Samuti ei kinnita autos kohavahetust tunnistaja J.N. , kelle ütluste järgi ei väljunud keegi autost ega sisenenud sinna. Ka K.P. kinnitas, et kõrvalisi isikuid juurde ei tulnud ning juhi kohal oli meesterahvas, kes toimetati haiglasse vereproovi võtmiseks. Kinnitust ei leidnud Dmitri Jablokovi ütlused, et autol läks rehv puruks ning seetõttu pidi roolis olnud juht minema puksiiri järele. Iseenesest asjaolu, et sõiduki rehv oli tühi, vastab tõele. See nähtub sõiduki teisaldamise aktist ja 16.08.
21. a asitõendi vaatlusprotokollist. Samas kirjeldab tunnistaja J.N. , et auto jäi kraavi ja juht üritas kraavist välja sõita, mis tal ei õnnestunud (mille käigus tagumine parempoolne rehv võis saada kahjustada). J.N. ütlused riimuvad tunnistaja K.P. a ütlustega, mille järgi tehti väljakutse seoses sellega, et auto sõitis kraavi, mitte et autol on rehv puruks. Kohapeal nägi K.P. a, et auto oli tagurdanud kraavi, esiosaga tee poole, tagaosa kraavis. Seega sõiduki selles kohas peatumise põhjuseks oli mitte tühjaks läinud rehv, vaid kraavi kinni jäämine. 2.
22. Ükski tõend peale Dmitri Jablokovi ütluste ei kinnita, et sõidukis oleks viibinud veel keegi peale süüdistatava. Selles osas on Dmitri Jablokovi ütlused vastuolus tunnistaja J.N. ütlustega, kes selgelt osutab süüdistatavale, kui Jõhvi vallas XXX juures kraavis kinni jäänud Mitsubishi Pajero roolis olnud juhile. J.N. ütluste järgi oli autos vaid üks inimene, kelles ta tundis ära süüdistatava. Teisi isikuid autost ei väljunud ega sisenenud, auto roolis oli kogu aeg sama isik, s.o süüdistatav. Vahemaa tunnistaja ja sõiduki vahel ei olnud nii suur, et oleks füüsiliselt võimatu roolis olnud isiku näojooni tuvastada ja teda hiljem ära tunda. Liikumise ajal oli sõiduk tunnistajast 5-10 kuni 25-30 meetri kaugusel. Kui tunnistaja läks autole ligemale, siis umbes meeter. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on sõidukil tumendatud vaid tagumised klaasid, esiklaas ja eesmised küljeklaasid on läbipaistvad. Seega oli tunnistaja J.N. võimeline nägema salongis viibivat autojuhti ja hiljem teda ka ära tundma. Nii tunnistaja kui süüdistatav ise kinnitasid, et ei tunne üksteist, on suhelnud omavahel vaid selle juhtumiga seoses. Dmitri Jablokov ütles, et J.N. l puudub igasugune motiiv tema vastu ütlusi anda. 2.
23. Samuti esineb süüdistatava ütlustes vastuolu tema kohtueelses menetluses antud ütlustega, milles ta ei räägi midagi M.J. st, vaid ütleb, et ei mäleta, kes oli auto roolis. Süüdistatava selgitused, et on M.J. st uurijale rääkinud, kuid ülekuulamise protokolli on vale, ei ole eluliselt usutavad. Süüdistatav kinnitas, et ülekuulamise ajal oli ta kaine, ülekuulamise juures viibis tõlk, kes tõlkis temale protokolli sisu. Kui süüdistatav oleks rääkinud uurijale M.J. st, kuid protokolli jäi see kandmata, ei saanud see jääda süüdistatavale märkamatuks. Iga mõistliku kõrvaltvaataja seisukohalt on loogiline, et Dmitri Jablokov oleks taotlenud protokolli parandamist, mida ta ei teinud. Tegemist on ülimalt olulise asjaoluga. Sellele on üks mõistlik seletus: eeluurimise ajal ei rääkinud Dmitri Jablokov uurijale midagi M.J. st, vaid ütles, et ei mäleta, kes oli roolis, ning versiooniga, et roolis oli Jantšenko, tuli välja alles kohtuliku arutamise käigus. Selles osas on süüdistatava ütlused ebausaldusväärsed ja ümber lükatud tunnistajate J.N. ja K.P. a ütlustega, aga ka indikaatorvahendi kasutamise protokolli, asitõendi vaatlusprotokolliga. Ei ole alust, 3 miks J.N. peaks andma valeütlusi süüdistatava kahjuks. 2.
24. Eeltoodu alusel tuvastas maakohus, et Dmitri Jablokov juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, samuti juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Maakohtu hinnangul pani Dmitri Jablokov kuriteod toime otsese tahtlusega. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. 2.
25. Tulenevalt asjaolust, et Dmitri Jablokovi karistati Viru Maakohtu 11.04.
26. a otsusega KarS § 424 lg 2 järgi, on mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis pandud toime korduvalt ja vastab KarS § 424 lg-le
27. 2.
28. Maakohus leidis, et uuritava sündmuse ajal puudus Dmitri Jablokovil vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning teda on varem samalaadse süüteo eest karistatud. Edasi analüüsis maakohus, kas Dmitri Jablokovi puhul on tegemist süstemaatilise süüteoga. Kohus märkis, et kehtiva kohtupraktika kohaselt juhtimisõiguseta sõiduki sü stemaatilise juhtimise subsumeerimiseks on oluline, et isik oleks teo toime pannud vä hemalt kolmandat korda ning ajaline faktor ei oma tähtsust. Edasi tugines kohus Tallinna Ringkonnakohtu 4.13.2019 otsusele asjas nr 1-18-4017, punktidele 6 ja 7, mille kohaselt pole nõutav, et analoogselt §-s 199 sätestatud vargusega peaksid nimetatud kolm sõiduki juhtimise episoodi olema omavahel ka sisulises seoses (kvalitatiivne mõõde), kuriteokoosseisu tä itmiseks piisab ü ksnes selles kirjeldatud teo toimepanemise kordade arvust (kvantitatiivne mõõde). 2.
29. Maakohus tuvastas, et Dmitri Jablokovi on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest. Viru Maakohtu 11.04.
30. a otsusega karistati teda mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest KarS § 4231 järgi (kolm episoodi - 19.09.2017, 25.09.2017 ja 08.11.2017). Karistusregistrist ja kinnipeetavate isikute registrist nähtub, et Dmitri Jablokov vabanes karistuse kandmiselt 22.02.
31. Seega 13.08.2019 ehk pisut 5 kuud pärast vanglast vabanemist (mille jooksul ei olnud tal objektiivselt võimalik autorooli istuda) pani ta toime samalaadse kuriteo. Kohtu arvates moodustab süüdistatava selline kä itumine sü steemi, kus isik sooritab sü ü tegusid eelnevalt vä ljakujunenud harjumusest lä htuvalt ning teadvalt ja sihikindlalt eirab õiguskorda. Seega rikkus Dmitri Jablokov süstemaatiliselt liiklusseaduse § 94 lg 1 nõuet, et mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Süüdistatav kinnitas oma ütlustes, et juhtimisõigust tal ei ole, on vaid võimalus tulevikus juhiload taastada. Sellega on ka KarS § 4231 kuriteokoosseisu tunnused täidetud. 2.
32. Karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse, et süüdistatav kujutas endast liikluses tõsist ohtu nii iseendale kui teistele liiklejatele, sh elule, tervisele ja varale. Dmitri Jablokov ei tunnistanud eeluurimisel ega kohtus oma süüd. Karistust kergendavad või raskendavad asjaolud puuduvad. Tema süü vastab keskmisele määrale. Dmitri Jablokov on varem korduvalt karistatud. Tal on neli kehtivat kriminaalkaristust (sh kaks samalaadsete kuritegude eest ehk sõiduki joobes juhtimise eest ja sõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest) ning 10 kehtivat väärteokaristust, millest enamus, seitse, on liiklusalaste süütegude eest. Vaatamata viimasele karistusele, 9 kuu pikkusele vangistusele, mis mõisteti Viru Maakohtu 11.04.
33. a otsusega, jätkas ta viie kuu möödumisel pärast karistuse ärakandmist samalaadsete kuritegude toimepanemist. See näitab, et senised karistused ei ole teda mõjutanud ning uute analoogsete kuritegude eest tuleb mõista rangem karistus. Üldiselt on teada, et joobes juhtimine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuse korral põhjustada raskemaid tagajärgi ning antud süüteo puhul ei ole tegemist vähetähtsa õigusrikkumise liigiga. Seega esinevad süüdistatavava puhul tugevad üld- ja preventiivsed kaalutlused. 4 2.
34. Maakohus leidis, et samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Dmitri Jablokovi keskmisest suuremale süüle viitab kõrge alkoholisisaldus veres – 3,59 mg/g, ta ei olnud võimeline iseseisvalt liikuma ja enda sõnul isegi ei näinud midagi enda ees. Kuna ka peale eelmise reaalse vangistuse ärakandmist jätkas Dmitri Jablokov samalaadsete kuritegude toimepanemist, tuleb uute kuritegude eest mõista rangem karistus, mis antud juhul siiski ei ületa sanktsiooni keskmist määra. Töökoha olemasolu ei takista reaalse vangistuse mõistmist. 2.
35. Eeltoodu alusel leidis maakohus, et süüdistatavale tuleb KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 424 lg 2 järgi mõista sanktsiooni keskmisele määrale vastav karistus ehk 2 aastat vangistust. APELLATSIOONID JA EELMENETLUS RINGKONNAKOHTUS
36. Dmitri Jablokovi kaitsja esitas 12.10.2020 Tartu Ringkonnakohtule apellatsiooni, milles palub tühistada Viru Maakohtu 29.09.
37. a otsus ja mõista Dmitri Jablokov temale esitatud süüdistuses õigeks. Alternatiivselt taotles kaitsja karistuse kergendamist. 3.
38. Kaitsja leidis, et Viru Maakohtu otsus on ebaseaduslik ja põhjendamata, kuna kohtulik uurimine oli ühekülgne, kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ning mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. 3.
39. Kriminaalasjas oli põhiline vaidlus selle üle, kes juhtis 13.08.2019 Jõhvi vallas XXX külas mootorsõidukit Mitsubishi Pajero. Süüdistatava sõnul ei olnud tema roolis, kuid maakohus jõudis vastupidisele järeldusele. Maakohus luges süüdistatava ütlused ebausaldusväärseks ja tunnistaja J.N. ütlused tingimusteta usaldusväärseks. Ülejäänud tõendid, s.o tunnistaja K.P. a ütlused ja dokumentaalsed tõendid, ei ole süüdistatava ütlustega vastuolus. Kaitsja arvates on J.N. ebausaldusväärne tunnistaja, kuna tema ütlused ei ole eluliselt usutavad. Tunnistaja väitis, et ta kümnete minutite jooksul kogu aeg jälgis autot ja keegi autost ei väljunud. Samas ta vestles sel ajal sõbraga ja vastates kaitsja küsimusele, ta möönis, et vahepeal vaatas sõbra peale, helistades vaatas telefoni peale (kohtuistungi protokoll l. 6). Samuti ei ole eluliselt usutav, et tunnistaja nägi täpselt 25-30 meetri pealt autoroolis oleva isiku nägu, kusjuures auto on tagumise otsaga kraavis ja auto esiots on üleval. Tunnistaja oli veendunud, et autot juhtis kogu aeg süüdistatav ja ta andis sellest veendumusest tulenevaid ütlusi. Tunnistaja kasutas isegi ütlustes teise isiku olemasolu kohta autos väljendit „reaalselt pole võimalik“, mis ei ole ütlus asjaolude kohta, vaid järeldus. Ülejäänud kohtu vastuväited süüdistatava ütlustele ei ole asjakohased ja on ühekülgsed. Kohavahetuseks ei pidanud süüdistatav autost väljuma, ta istus autos olles juhi kõrvalistmelt juhiistmele. Auto rehv oli katki ja see on süüdistatava ütlustega kooskõlas. Rehvi purunemine oli ka arvatavasti kraavisõitmise põhjuseks. Seega tuginedes ebausaldusväärse tunnistaja ütlustele, tegi kohus ebaseadusliku ja põhjendamatu otsuse. 3.
40. Maakohus leidis, et süüdistatav rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg-s 1 sätestatud nõuet. Seda järeldust põhjendas kohus asjaoluga, et Dmitri Jablokovi karistati Viru Maakohtu 11.04.
41. a otsusega mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest KarS § 4231 järgi (kolm episoodi – 19.09.2017, 25.09.2017 ja 08.11.2017). Viimasest juhtimisõiguseta juhtimisest oli möödas
42. augustiks 2019 peaaegu 2 aastat ja isegi kui juhtimine aset leidis, ei saa seda lugeda süstemaatiliseks, isegi arvestades, et osa aega oli süüdistatav vangistuses. Seda, et Dmitri Jablokov ei ole süstemaatiline juhtimisõiguseta liikleja näitab ka see, et üle aasta aja pole ta sarnast tegu toime pannud. Seega oli Dmitri Jablokovi süüditunnistamine KarS § 4231 järgi ebaseaduslik ja põhjendamatu, kuna maakohus kohaldas valesti materiaalõigust. 5 3.
43. Kuna süüdistatav ei ole ühe aasta ja kahe kuu jooksul uusi õigusrikkumisi toime pannud, seega asunud paranemise teele, ei ole tema karistamine kaheaastase vangistusega põhjendatud.
44. Viru Maakohtu 29.09.
45. a otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatav Dmitri Jablokov. 4.
46. Dmitri Jablokov palub ringkonnakohtul vaadata asi uuesti üle, kuna kohtulikul arutamisel ei arvestatud paljusid fakte tema mitteosalemise kohta teo toimepanemisel. Auto ei sõitnud kraavi, vaid keeras, kuna auto ei olnud korras. Teelõik oli kitsas, auto sõitis mööda teed ja reegleid ei rikkunud. Ta palus kolme kohtuistungi jooksul läbi viia uurimiseksperiment. J.N. oli seltskonnaga, koos lastega ja ei saanud kogu aeg autot jälgida. Tee ääres oli kuur. Kui Dmitri Jablokov J.N. ga kohtus, ütles viimane, et uurija palvel osutas tema eeluurimisel abi, sest uurija ütles, et kellegagi midagi ei juhtu, et asi lihtsalt lõpetatakse. Enne viimast kohtuistungit nägi süüdistatav, kuidas prokurör ja J.N. vestlesid. Pärast läks J.N. juurde ja küsis selle kohta ning viimane vastas, et kui ta muudab ütlusi, pannakse ta koos Dmitri Jablokoviga kinni. J.N. l on kaks last ja ta ehmus selle peale. Lisaks on autol toonitud klaasid ja juhti ei näinud isegi J.N. , kuid tegi sellise oletuse. Uurija ütles, et kui autos oli üks inimene, siis tema ka juhtis.
47. Tartu Ringkonnakohtu 27.10.
48. a määrusega võeti apellatsioonid menetlusse ning anti apellatsioonimenetluse pooltele võimalus esitada kirjalikke seisukohti, samuti taandusi ja taotlusi, kuni 09.11.
49. Menetlusosalised täiendavaid seisukohti ei esitanud. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
50. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 29.09.
51. a otsus on põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. Apellatsioonides esitatu ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale Dmitri Jablokovi süüdimõistmises ja karistamises. Tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus seetõttu esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vastab apellantide poolt tõstatatud küsimustele.
52. Maakohus tuvastas, et kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et kuritegude toimepanemise ajal 13.08.2019 puudus Dmitri Jablokovil juhtimisõigus ning samal kuupäeval temalt võetud vereproovis oli etanoolisisaldus 3,66 +- 0,07 mg/g. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha selles, kas Dmitri Jablokov juhtis 13.08.2019 mootorsõidukit, seejärel põhjendab, miks Dmitri Jablokovi tegu vastab KarS § 4231 tunnustele ning viimaks annab hinnangu maakohtus mõistetud karistusele.
53. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on õigesti tuvastanud, et selleks isikuks, kes juhtis 13.08.2019 kella 21.46 paiku Ida-Virumaal Jõhvi vallas XXX talu juures mootorsõidukit Mitsubishi Pajero reg nr-ga XXX , oli Dmitri Jablokov ja põhjendab seda järgmiselt. 8.
54. Tunnistaja J.N. ütluste kohaselt nägi ta mootorsõiduki Mitsubishi Pajero reg. nr-ga XXX roolis 13.08.2019 süüdistatavat. Ta osundas maakohtus toimunud kohtuistungil Dmitri Jablokovile kui inimesele, keda nägi autos juhi kohal. J.N. ütluste järgi oli sama isik auto roolis nii linnapoole sõites, sealt tagasi sõites kui ka siis kui auto oli kraavis. Samuti ei näinud ta 1015 minut vältel auto kraavis oleku ajal, et keegi oleks autost väljunud. Enne politsei tulekut läks ta autole lähemale ja nägi sama isikut autoroolis. J.N. sõnade kohaselt oli läbi esiklaasi hästi isiku nägu näha. Siinkohal lükkab ringkonnakohus ümber Dmitri Jablokovi väite, nagu oleks ainult auto esiklaas toonimata. Sõiduauto Mitsubishi Pajero reg nr-ga XXX asitõendi vaatlusprotokolli fototabelist (kd 2, tl 8, 10) on näha, et lisaks esiklaasile on toonimata ka 6 esimesed küljeklaasid. Seega oli J.N. l võimalik näha nii auto sõitmise ajal kui ka auto kraavis oleku ajal, kes on auto roolis. Samuti ei lükka J.N. ütlusi ümber kaitsja sellekohane väide, et 10-15 minuti jooksul vaatas J.N. kõrvale, rääkis sõbraga ja helistas politseisse, mille jooksul ei jälginud kogu aeg kraavis olnud autot. Seda enam, et J.N. nägi Dmitri Jablokovi sõiduauto roolis ka siis, kui viimane juhtis mootorsõidukit. Arvestades seda, et auto asus J.N. asukohast kusagil 25-30 meetri kaugusel, oli auto tunnistajale hästi näha ning jälgides autot koos sõbraga, oleks üks neist märganud liikumist ja sellele tähelepanu juhtinud. Veelgi enam, puudub igasugune mõistlik selgitus, miks oleks pidanud väidetavalt autoroolis istunud M.J. minema 3 km kaugusele abi järele, kui seal samas seisid kaks inimest. 8.
55. Kohtukolleegiumi hinnangul on kaitsja väide, et Dmitri Jablokovil oli võimalik ka ilma autost väljumata istuda kõrvalistmelt juhiistmele, ümber lükatud nii tunnistaja K.P. a kui ka süüdistatava enda ütlustega. Nimelt nähtub Dmitri Jablokovi ütlustest, et ta oli tulenevalt alkoholijoobest praktiliselt liikumisvõimetu. Dmitri Jablokov vastas kaitsja küsimusele, kuidas sattus selle auto rooli muuhulgas ka: „ /…/ Mul oli selline seisund, et ei saanud isegi käia“; vastates küsimustele, kas evakuaator toodi: „selleks ajaks toimetati mind juba ära“; küsimustele, kas kohale tuli politsei: „ma juba magasin, edasisi tegevusi ei tea“, politsei kohaletuleku kohta: „ei mäleta, et kohale tuli, politsei ise räägib, et ma ei olnud võimeline“; küsimusele, kas te jäite magama: „jah“. Lisaks selgitas Dmitri Jablokov, et ei mäleta, et oleks puhunud indikaatorvahendisse, kuigi ta seda tegi. Kohtu küsimustele, mis takistas tal autot juhtimast, vastas Dmitri Jablokov, et ta ei olnud füüsiliselt võimeline autot juhtima, seda takistas tema seisund, ta oli tugevas joobes. Kui kohus küsib, kas ta oli liikumisvõimetu, vastab Dmitri Jablokov „jah, ei suutnud edasi liikuda“. Lisaks oli tal probleem nägemisega, seda joobe tõttu. K.P. a ütlused kinnitavad, et Dmitri Jablokovil oli raskusi indikaatorvahendisse puhumisega ning tema poolt koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli järgi ei olnud Dmitri Jablokov võimeline iseseisvalt liikuma. 8.
56. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et Dmitri Jablokov, kes nii tema enda kui ka tunnistaja sõnul ei olnud võimeline iseseisvalt liikuma ja kellel oli lisaks probleeme nägemisega (ei näinud enda ees midagi), suutis sellise joobeastmega (3,66 +- 0,07 mg/g) liikuda kõrvalistuja kohalt juhiistmele. Seda enam, et autosalong on üsna kitsas ning ümberpaiknemine on seal ebamugav ja keeruline tegevus. Seetõttu on ringkonnakohus veendumusel, et Dmitri Jablokovi ütlused selle kohta, et tema ei juhtinud seda sõidukit, vaid istus juhistmele pärast kraavi sõitmist, ei ole tõesed. 8.
57. Süüdistatava sõnul oli autoroolis M.J. . Seega oli nii süüdistataval kui ka tema kaitsjal võimalus taotleda eeluurimisel tema ülekuulamist. Samas ütles Dmitri Jablokov kahtlustatavana antud ütlustes, et ta ei mäleta, kes oli roolis, kuid tema ei olnud. Seetõttu ei olnud politseil ega prokuratuuril võimalik sellist väidet kontrollida. Kuna süüdistatav ega kaitsja ei ole taotlenud M.J. ülekuulamist ei kohtueelsel uurimisel ega ka kohtus, ei ole eluliselt usutav, et autoroolis oli nimetatud isik. Süüdistatav ja kaitsja peavad tagama võimaluse enda kaitseversiooni kontrollimiseks, mida aga ei tehtud. Samuti ei ole eluliselt usutav, et kaitsja ja süüdistatav ei soovi kohtule esitada tõendit, mis välistaks süüdistatava süüdi tunnistamise. Seetõttu on ringkonnakohus veendunud, et Dmitri Jablokovi ütlused selle kohta, et tegelikult juhtis sõidukit M.J. , on paljasõnalised ja ajendatud soovist pääseda kriminaalvastutusest. Dmitri Jablokovi väiteid ei toeta ükski kriminaalasjas kogutud muu tõend. Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtu seisukohaga, et ei ole usutavad Dmitri Jablokovi väited ka selle kohta, et ta mainis eeluurimisel M.J. nime, kuid ei tõlk ega uurija ei teinud sellest välja. 8.
58. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja väide tunnistaja J.N. ütluste ebausaldusväärsuse kohta täiesti alusetu. Vastupidi, tegemist on Dmitri Jablokovi jaoks võõra inimesega, kellel 7 puudub igasugune motiiv anda süüdistatava suhtes valeütlusi. Seda kinnitas kohtus ka süüdistatav ise, öeldes, et J.N. l ei ole motiivi valeütluste andmiseks. J.N. ütlused on selged ja arusaadavad, nende vahel ei ole vastuolusid ning sündmuste käik on jälgitav. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul kahtlust J.N. ütluste usaldusväärsuses. Ka ei anna alust tema ütlustes kahelda Dmitri Jablokovi väide, nagu oleks J.N. tunnistanud, et aitab vaid uurijaid ning ütluste muutmisel võidakse teda valeütluste andmise eest karistada. J.N. selgitas maakohtus istungil, et on Dmitri Jablokovi näinud pärast 13.08.2019 veel kahel korral kusagil
59. aasta juunisjuulis, kui Dmitri Jablokov käis tema hoovi peal rääkimas, et ta muudaks enda ütlusi. J.N. oli siis Dmitri Jablokovile selgitanud, et ta on enda ütlused politseile andnud ning ei saa neid ümber lükata ega midagi teistmoodi öelda (kd 1, tl 26-26 pöördel). Sellest saab järeldada, et kuigi Dmitri Jablokov soovis, et tunnistaja muudaks oma ütlusi tema kasuks, jäi tunnistaja endale kindlaks ja ei nõustunud valeütlusi andma. 8.
60. KarS § 3 lg 5 sätestab, et kui isik paneb toime teo, mis vastab nii väärteo- kui ka kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Ehk välistatud on kuriteo ja väärteo omavaheline ideaalkogum. Seetõttu hõlmab Dmitri Jablokovi süüdistus ka väärteona karistatava (LS § 223 lg 1) liiklusõnnetuse põhjustamist, mis tõi teisele isikule kaasa varalise kahju. Sõiduki teisaldamise akti (kd 2, tl 4) kohaselt ei kuulunud sõiduk Mitsubishi Pajero reg nr-ga XXX Dmitri Jablokovile. Süüdistatava kaitsja leidis, et teelt väljasõidu põhjuseks oli tõenäoliselt purunenud rehv. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et sõiduauto Mitsubishi Pajero reg nr-ga XXX parempoolne tagumine rehv oli katki, mida kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll (kd 2, fotod tl 10-11). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna olemasolevad tõendid alust asuda maakohtust erinevale seisukohale, et rehv võis katki minna kraavi sõitmise ja seal tagurdamise järel. Seda ilmestab juba ainuüksi asjaolu, et tunnistaja J.N. sõnul üritas juht tükk aega autoga kraavist välja sõita, mis näitab, et Dmitri Jablokov sõiduki juhina käitus esialgu nii nagu oleks sõiduk tehniliselt korras. Arvestades aga Dmitri Jablokovil tuvastatud kõrget alkoholisisaldust veres, on ilmne, et ta sõitis teelt välja alkoholijoobes oleku tõttu, kuna ei tulnud mootorsõiduki juhtimisega toime.
61. Tulenevalt eeltoodust, on maakohus asunud õigesti seisukohale, et Dmitri Jablokov juhtis mootorsõidukit alkoholijoobeseisundis ja vastavat juhtimisõigust omamata. Ka on maakohus õigesti leidnud, et Dmitri Jablokovi tegevus vastab KarS § 424 lg-s 2 sätestatud kuriteokoosseisule, kuna tegemist on korduva mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis.
62. Järgnevalt selgitab ringkonnakohus, miks vastab Dmitri Jablokovi tegevus KarS §-s 4231 sätestatud kuriteokoosseisule. 10.
63. KarS § 4231 näeb mh ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Riigikohus on 19.10.
64. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-75-15 punktis 7 märkinud, et kriminaalkolleegium on mitmes lahendis peatunud süstemaatilise süüteo mõistel, põhjalikumalt 20.04.
65. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-87-
66. Selles lahendis vaadeldi küll süstemaatilisust süstemaatilise varguse kontekstis, kuid kolleegiumi hinnangul on selles väljendatud seisukohad mutatis mutandis ülekantavad ka KarS §-s 4231 sätestatud süstemaatilisele juhtimisele. Sama otsuse punktis 8 leidis Riigikohtu kriminaalkolleegium, et mootorsõiduki süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimine eeldab, et isik on enam kui korduvalt, s.o vähemalt kolmel korral juhtinud sõidukit juhtimisõiguseta. 10.
67. Tõendamist on leidnud, et Dmitri Jablokov juhtis 13.08.2019 mootorsõidukit omamata selleks vastava kategooria juhtimisõigust. Varasemalt on Dmitri Jablokovi karistatud Viru Maakohtu 11.04.
68. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-2422 KarS § 4231 järgi 19.09.2017, 25.09.2017 ja 08.11.2017 mootorsõiduki juhtimise eest omamata selleks juhtimisõigust. Dmitri 8 Jablokov kandis mõistetud karistuse ära 22.02.2019, tegemist on kehtiva karistusega. Järelikult on täidetud nõue, et 13.08.2019 juhtis Dmitri Jablokov vähemalt kolmandat korda mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Samas ei nõustu Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu otsuses märgituga (viidatud on Karistusseadustiku kommenteeritud väljaandele (
69. a, lk 1015) ja Tallinna Ringkonnakohtu 04.12.
70. a otsusele nr 1-19-4017 (maakohtu otsuses ekslikult märgitud 4.13.2019 otsus asjas nr 1-18-4017)), et KarS §-s 4231 kirjeldatud kuriteo olemusest tulenevalt ei ole nõutav, et analoogselt §-s 199 sätestatud vargusega peaksid nimetatud kolm sõiduki juhtimise episoodi olema omavahel ka sisulises seoses (kvalitatiivne mõõde) ehk piisab vaid kvantitatiivsest mõõtest, s.o vähemalt kolmest korrast. Vastupidisele seisukohale on asunud ka Riigikohus kriminaalasjade nr 3-1-1-87-08 ja 3-1-1-66-13 lahendites. 10.
71. Nimelt on Riigikohus 20.06.
72. a määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-66-13 punktis 6.2 selgitanud, et kuigi mõiste süstemaatiline tähendab mingi tegevuse ühtelugu, alailma või sageli tegemist, on otsuses (viide Riigikohtu 20.04.
73. a otsusele kriminaalasjas nr 3-1-1-87-08) siiski rõhutatud, et lisaks vähemalt kolmele vargusele tuleb tuvastada ka sisuline seos nende vahel. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus seisukohale, et süstemaatiline vargus eeldab seda, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks, nt hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. (Riigikohtu 20.04.
74. a otsuse kriminaalasjas nr 3-1-1-87-08 punkt 10). 10.
75. Vaatamata eksitavale viitele, mille kohaselt piisab KarS § 4231 objektiivse koosseisu täitmiseks vaid kvantitatiivsest mõõtest, on maakohus tuvastanud, et Dmitri Jablokovi käitumine moodustab süsteemi, kus süüdistatav teadvalt ja sihikindlalt eirab õiguskorda, sooritades süütegusid eelnevalt väljakujunenud harjumusest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellise käsitluse ja põhjendustega. Dmitri Jablokovilt võeti juhtimisõigus ära Viru Maakohtu 10.03.
76. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-1906 üheks aastaks. Maanteeameti vastuskirja andmetel oli juhtimisõigus ära võetud ajavahemikuks 26.03.2014 – 25.03.2015 ning kuna Dmitri Jablokov ei ole teinud LS § 129 lg-s 2 ettenähtud liiklusteooria- ja sõidueksamit, on tema mootorsõiduki juhtimisõigus taastamata (kd 2, tl 19). Vaatamata sellele, et süüdistataval oli võimalus tulenevalt LS § 129 lg 2 teisest ja kolmandast lausest sooritada vastavad eksamid karistuse kandmise ajal (liiklusteooriaeksam) ja pärast lisakaristuse ärakandmise tähtaja lõppu (sõidueksam) ning seeläbi taastada juhtimisõigus, ta seda ei teinud. See aga ei takistanud Dmitri Jablokovil mootorsõiduki juhtimist mitme aasta vältel ilma juhtimisõiguseta. Nii käesolev tegu kui ka 11.04.
77. a otsuse aluseks olevad teod on peaasjalikult samalaadsed, va 25.09.
78. a episood. Nimelt on Dmitri Jablokovi käitumismuster sama – 19.09.2017, 08.11.2017 ja 13.08.2019 oli ta mootorsõidukit juhtides ka alkoholijoobes. Seega toob Dmitri Jablokovi poolt eelnev alkoholi tarvitamine sageli kaasa mootorsõiduki juhtimise hoolimata sellest, et tal pole juhtimisõigust. 10.
79. Kuigi süütegude vaheline ajavahemik ei ole süstemaatilisuse moodustamiseks oluline, on võimalik mh seeläbi hinnata Dmitri Jablokovi käitumise süsteemsust teatud ajavahemiku vältel. Samale seisukohale asus Riigikohus 20.06.
80. a määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-66-13 punktis 7, leides, et kohtud peavad ajalist faktorit kindlasti hindama, kuid seda tuleb teha tegude sisemise seose analüüsi juures, see ajavahemik võib toetada süütegude nn ühtset käekirja. Dmitri Jablokov juhtis mootorsõidukit juhtimisõiguseta viimati 08.11.2017, s.o 6 kuud 20 päeva enne vangistuse kandmisele asumist, ning seejärel uuesti 13.08.2019, s.o 5 kuud 22 päeva pärast vangistuse kandmiselt vabanemist. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist piisavalt lühikeste ajavahemikega, mis näitab Dmitri Jablokovi harjumuspärast käitumist sõita ilma juhtimisõiguseta. 9 10.
81. Samuti leiab ringkonnakohus, et vahepeal vangistuses viibitud aega, s.o 28.05.2018 – 22.02.2019 (kd 2, tl 25), ei saa arvestada aja hulka, mil Dmitri Jablokov ei pannud uusi samalaadseid kuritegusid toime. Vangistuses viibimise ajal ei olnud süüdistataval võimalik autorooli istuda objektiivse takistuse tõttu. Siinkohal ei olnud oluline tema enda vaba tahe ja harjumused, kuna vanglas viibides ei võimaldata kinnipeetavatele mootorsõiduki juhtimist, veelgi enam inimesele, kellel ei ole kehtivat juhtimisõigust. Seetõttu ei saa süstemaatilisuse hindamisel tugineda asjaolule, et vangistuses viibitud ajal oli Dmitri Jablokov õiguskuulekas, kuna ei juhtinud sellel perioodil mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. 10.
82. Ringkonnakohus on seisukohal, et Dmitri Jablokov on sihikindlalt eiranud õiguskorda, jätnud juhtimisõiguse taastamata, kuid on vaatamata sellele jätkanud mootorsõiduki juhtimist. Tegemist on tema harjumuspärase käitumisega, ta ei näe vajadust juhtimisõiguse omandamiseks ega probleemi asuda taas ilma juhtimisõiguseta autorooli. Kõik eelnev näitab, et Dmitri Jablokovi poolt juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine on süstemaatiline.
83. Viimaks võtab ringkonnakohus seisukoha Dmitri Jablokovile mõistetud karistuse osas. 11.
84. Maakohus on õigesti leidnud, et Dmitri Jablokovi tuleb karistada KarS § 63 lg 1 alusel, kuna ta pani toime ühe teo, mis vastab nii KarS §-le 4231 kui ka KarS § 424 lg-le
85. Sellisel juhul tuleb süüdistatavale mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Käesoleval juhul on maakohus õigesti mõistnud karistuse KarS § 424 lg 2 sanktsiooni arvestades. 11.
86. Ringkonnakohtul puuduvad etteheited Dmitri Jablokovile mõistetud karistusmäära, kahe aasta pikkuse reaalse vangistuse osas. Maakohus on vastavalt kohtupraktikale käsitlenud, kuidas ja milliseid asjaolusid arvestades kujuneb Dmitri Jablokovile mõistetud karistus. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel arvesse sanktsiooni keskmine määr, milleks KarS § 424 lg 2 sanktsiooni arvestades on kaks aastat. Nii maakohtu otsusest kui ka kriminaalasja materjalidest nähtub, et Dmitri Jablokovi karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole. Tegemist on isikuga, keda on varasemalt neljal korral kriminaalkorras karistatud. Sealhulgas on teda karistatud kolmel korral mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, üks kord mootorsõiduki ilma juhtimisõiguseta süstemaatilise juhtimise eest ning üks kord kohtuotsuse mittetäitmise eest. Ka viimasel juhul juhtis Dmitri Jablokov kahel korral mootorsõidukit olukorras, kus tal oli juhtimisõigus lisakaristusena ära võetud. Maakohtu otsuse tegemise ajal oli tal 10 kehtivat väärteokaristust (praegu seitse), millest enamik on määratud liiklusalaste süütegude toimepanemise eest. See kõik näitab, et Dmitri Jablokovi liiklusalane käitumine on pidevalt õigusnorme eirav, ta ohustab liikluses osalevate isikute elu, tervist ja vara. 11.
87. Dmitri Jablokovile ei ole varasemad karistused mingit mõju avaldanud – ta on kandnud korduvalt vangistust, viimati 8 kuud 27 päeva, ning teinud ka üldkasulikku tööd. Seega ei ole ei varasem vabaduses karistuse kandmine ega range järelevalve tingimustes vangistus mõjutanud teda asuma õiguskuuleka eluviisi juurde. Arvestades teo toimepanemise asjaolusid (alkoholijoove 3,66 +- 0,07 mg/g, korduv mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis ja ilma juhtimisõiguseta), Dmitri Jablokovi isikut, varasemaid karistusi ning karistuse mõistmise eesmärki – mõjutada süüdistatavat edaspidi uusi kuritegusid toime mitte panema ja kaitsta õiguskorra huve – on maakohtu mõistetud kahe aasta pikkune vangistus õiglane ja vastab süüdistatava süü suurusele. 10 11.
88. Ringkonnakohus möönab, et Dmitri Jablokov ei ole alates 13.08.2019 ühtegi uut süütegu toime pannud. Samas ei kaalu see asjaolu üles kõike eeltoodut. Järjepidev liiklusreeglite eiramine ning varasema vangistuse vähene mõju näitavad ringkonnakohtu hinnangul, et süüdistatavat ei ole võimalik mõjutada leebemate karistusviisidega. Ka ei ole väheoluline see, et Dmitri Jablokov ei tunnista kuritegude toimepanemist, vaid esitab tõendamata väiteid selle kohta, et tema ei juhtinud mootorsõidukit. Seega on tegemist inimesega, kes ei soovi toimepandud tegude eest võtta vastutust. Dmitri Jablokov pidi kuritegu toime pannes arvestama, et järgmine karistus ei saa olema eelnevast leebem. Seda eriti olukorras, kus tema joobeaste ja sellest tulenev ohtlikkus oli niivõrd suur.
89. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
90. septembri
91. a otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
92. Dmitri Jablokovi kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga esitas 12.10.
93. a Tartu Ringkonnakohtule kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks 30 minutit, kaitsealuse nõustamiseks ja apellatsiooni positsiooni väljatöötamiseks 30 minutit ning apellatsiooni koostamiseks 60 minutit, kokku summas 129,60 eurot, sh käibemaks 21,60 eurot. 13.
94. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja tasutaotlus põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. 13.
95. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, s.o jätab maakohtu otsuse muutmata, siis KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon esitati. Seega jäävad menetluskulud summas 129,60 eurot süüdistatav Dmitri Jablokovi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Ingeri Tamm Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 11