← Eesti

2-20-17062/11

Obsah (8)§ 102§ 33§ 31§ 27§ 171§ 35§ 150§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus Kaire Pullerits Kohtuasja number 18. detsember 2020, Rakvere kohtumaja 2-20-17062 Kohtuasi K. K. pankrotiavaldus Menetlustoiming P

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. 5. Menetluskulud jätta võlgniku K. K. kanda. 1

(6)
  1. Määrata ajutise pankrotihalduri Tiia Kalause tasu suuruseks 603 eurot (koos käibemaksuga), millest 476,40 eurot hüvitada riigi vahenditest CiviLex OÜ (registrikood 12088721) arvelduskontole nr EExxx Swedbank AS-is, ülejäänud summa 126,60 eurot jääb võlgniku kanda.
  2. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
  3. Teha käesolev määrus

§ 33

lg 1 alusel teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saata kohtumäärus pankrotihaldurile, pankrotivõlgnikule ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele määruse resolutsiooni p 6 osas täitmiseks. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud K. K. esitas 19.11.2020 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja ta on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Võlgnik palub välja kuulutada enda pankrot ning on palunud algatada enda suhtes ka kohustustest vabastamise menetluse. Viru Maakohtu 20.11.2020 kohtumäärusega võeti avaldus menetlusse, nimetati ajutine haldur ja anti haldurile tähtaeg võlgniku varade ja kohustuste ning võimaliku maksejõuetuse ja selle põhjuste kohta kohtule pankrotiseaduse (

) § 22 lg 5 sätestatud aruande esitamiseks. Ajutise halduri aruanne Pankrotihaldur esitas 10.12.2020 kohtule aruande. Esitatud aruande kohaselt elab võlgnik J. xxx, töötab X. Võlgnik on perekonnaseisult vallaline ja tal on kaks alaealist järeltulijat: R. K. (sünd. xxx) ja L. B. (sünd. xxx). Rahvastikuregistri andmetel on võlgniku elukohaks xxx, viidatud korteri omanikuks on R. T.. Võlgniku praeguse elukoha, so korteri omanikuks on L. S.. Võlgnik on esitanud 13.05.2020 sõlmitud üürilepingu, mille kohaselt 77 m2 suuruse korteriomandi üürileandjaks on R. K. FIE (registrikood: xxx). Lepingujärgne üüritasu on 350 eurot kuus, millele lisaks tasub üürnik kõik kõrvalnõuded vastavalt KÜ esitatud arvetele. Kinnistusraamatu päringu alusel tuvastas haldur, et võlgnikule ei ole eelnevalt kinnistuid kuulunud ja käesoleval hetkel võlgniku omandis kinnistuid ei ole. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid ja väikelaevu käesoleval ajal registreeritud ei ole. Ajutine haldur tuvastas, et 18.02.2020 on võlgnik võõrandanud talle kuulunud sõiduki (mahtuniversaal) Citroen Berlingo (v.l. 2003). Sõiduki uueks omanikuks on P. A.. Muud likviidset vara ei ole võlgnik esitanud. Haldurile ei ole teada, kas võlgnikule kuulub kallihinnalist vara, mille arvelt oleks võimalik pankrotimenetluses võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnikul on arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes: arvelduskonto nr EExxx Swedbank AS, mille saldo oli 4,98 eurot, arvelduskonto nr EExxx, saldo 0,00 eurot ja hoiukonto nr EExxx. 2

(6)Ajutine haldur on andnud võlgnikule nõusoleku arvelduskonto EExxx kasutamiseks seaduses ettenähtud limiidi ulatuses. Haldur analüüsis märgitud kontol viimase aasta jooksul teostatud tehinguid. Haldur leidis, et võlgnik ei oska planeerida oma tulusid ja kulusid. Peaasjalikult on kõik rahalised vahendid (töötasu, peretoetus, elatis) kasutatud ostlemiseks nii kaubanduses kui ka eraisikutega. Viimase aasta jooksul on võlgniku kontol olnud tululaekumisi 34 360 eurot, mis on keskmiselt 2863 eurot kuus. See on summa, mille arvelt mõistliku majandamise juures oleks saanud tasuda nii jooksvad maksed, igapäevased tavatarbed kui ka võlgnevusi. Kuid kontol nähtuvast on võlgnik suure osa rahalistest vahenditest mingi tulu laekumisel kohe suunanud kaubandusse või üritustesse. COOP Pangas on võlgnikul avatud arvelduskonto EExxx, mille saldo on 0,00 eurot. Teistes krediidiasutustes lepingulised seosed puuduvad. Pensionikeskuse andmetel on võlgnik liitunud kohustusliku pensionikontoga 01.08.2020. Kohustusliku pensionikonto osakud ei ole käesoleval ajal pankrotimenetluses realiseeritavad. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikule tulu deklareerinud 2019-2020 AS Hoolekandeteenused. Võlgnikule makstav tasu on enamikel kuudel olnud vähemalt kahekordse alammäära ulatuses. Lisaks on kontole laekunud ühe alaealise lapse toetus 200 eurot kuus ning võlgnikule on makstud peretoetust 138 eurot kuus. Kuivõrd TMS § 132 lg 1 ja lg 2 kohaselt oleks võlgnikul õigus edaspidi pankrotimenetluses kasutada kuni 973 eurot kuus, siis saaks edaspidi pankrotimenetluses arestida sama summa rahalisi vahendeid kui käesoleval ajal kohtutäitur. Haldur ei tuvastanud avalikest registritest võlgniku nõudeid kolmandate isikute vastu. Võlgnik ei ole pankrotiavalduses selliseid nõudeõigusi esitanud. Äriregistri andmetel ei ole võlgnik seotud ühegi äriühinguga. Seega halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikule ei kuulu realiseeritavat kinnisvara ega vallasvara. Võlgnik teenib tulu ulatuses, mis võimaldab rahaliste vahendite arestimist, mille suurus sõltub igakuisest saadavast tulust. Kohtutäiturite menetluses on käesoleval ajal täitmisel kaks nõuet, milles mõlemal juhul on sissenõudjaks B AS. B AS ees on kahe jõustunud maksekäsus tehtud kohtumääruse alusel sissenõudmisel kokku 6 645,42 eurot. Täitemenetlust on alustatud augustis 2020 ja septembris kohtulahendite nr 2-20-125653 ja 2-20-125654 alusel. Kohtutäiturite tasu ja kulud moodustavad kokku summas 938,99 eurot. Võlausaldaja on kinnitanud nõude suurust summas 6645,42 eurot. X OÜ-l on sissenõudmisel kahe algse laenuandja nõuded: X (kaks nõuet) kokku summas 4 461,97 eurot, X võlgnevus 7896,21 eurot. Seega kokku summas 12 358,18 eurot. X AS teatas, et sissenõudmisel on F laenuvõlgnevus summas 33 754,30 eurot, mille osas võlgnik on 14.08.2020 sõlminud kompromisslepingu/võlatunnistuse. X OÜ nõuab võlgniku ja X 28.10.2019 sõlmitud laenulepingust tulenevat võlgnevust summas 1 409,78 eurot. N OÜ kasuks on maksekäsu kiiremenetluses tehtud kohtumäärusega nt 2-20-141190, 13.11.2020 võlgnikult välja mõistetud kokku 4 101,22 eurot. Nõude aluseks on 21.11.2019 M Estoniaga sõlmitud laenuleping. Võlgniku esitatud võlanimekirja kohaselt on võlausaldajaks veel Inkassokeskus summas 584,00 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole võlgnikul maksuvõlga. Aruande kohaselt on kokku teadaolevaid nõudeid summas 58 852,90 eurot (arvestatud ei ole kohtutäituri tasu summas 938,99 eurot). Teadaolevad kohustused ületavad võlgnikul teadaolevaid varasid. Kuigi võlgniku esitatud võlanõuded erinevad osaliselt võlausaldajate poolt esitatud andmetest, siis ei ole maksejõuetuse seisukohalt oluline, kas nõuded võlgniku vastu on 67 753 või 58 852 eurot. Lähtudes eeltoodust, asus haldur seisukohale, et võlgniku suhtes on välja kujunenud maksejõuetus, mis ei ole ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse põhjuste osas märkis haldur, et võlgnik ja tema elukaaslane elasid selgelt üle oma võimete. Isegi viimase aasta kontot analüüsides, leidis ajutine haldur, et võlgniku finantsdistsipliin vajab suuresti korrastamist. Võlgniku tulud ei ole olnud väikesed, et selle kõrvalt veel kiirlaene võtta, kuid ilmselt on need lihtsalt ja järelemõtlematult võetud. Viimase aasta jooksul ei täheldanud 3
(6)haldur just palju tagasimakseid võlgniku poolt võlausaldajatele, neid esines vaid mõnel korral ja mõnel kuul üldse mitte. Ilmselt tekkis võlgnikul tegelik arusaam oma nõuetest alles hiljuti, siis kui kohtutäitur arestis konto ning rahaliste vahendite kasutamine oli piiratud. Samuti hakkasid siis ka teised võlausaldajad ilmselt kohtusse pöörduma. Haldurile jäi siiski arusaamatuks, kuidas on võimalik igapäevaselt ära „raisata“ üle 50 000 euro ning mitte midagi jäävat selle eest pole saadud. Näiteks F laenusumma on 33 750 eurot ja millest pole midagi järel. Lisaks on võlgnik võõrandanud talle kuulunud sõiduki, kuid mingit laekumist müügiga lähiajal kontolt ei nähtu. Kokkuvõtvalt asus haldur seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on ülemäärane tarbimine, mis ei olnud kooskõlas võlgniku tuludega. Halduri hinnangul võib esineda võimalus sõiduki müügitehingu kehtetuks tunnistamiseks, kuid vastavad alused tuleb tuvastada järgnevas menetluses. Lähtudes eeltoodust, asus haldur seisukohale, et võlgnikul puudub teadaolevalt likviidne vara. Võlgnikul tuleb edaspidi arvestada, et tal on õigus kasutada oma tulusid ainult seaduses sätestatud määras ning ülejäänud summa kuulub arestimisele pankrotivarasse. Ajutine haldur Tiia Kalaus andis nõusoleku pankrotihaldurina jätkamiseks. Haldur palus välja mõista ajutise halduri tasu OÜ Civilex kasuks summas 603 eurot (koos käibemaksuga), millisest summast 476,40 eurot mõista välja riigi vahenditest ja ülejäänud tasu summas 126,60 eurot jätta võlgniku kanda. Tasu palus haldur kanda OÜ Civilex arvelduskontole nr EExxx Swedbank. 15.12.2020 kohtuistung Kohtuistungil jäi võlgnik avalduse juurde. Ajutise halduri tasu suurusele ja ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisele vastuväiteid ei olnud. Kohtumääruse põhjendused Kohus tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega, kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri seletused ning uurinud pankrotiasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 esimese lause kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnikule ei kuulu vallas- ja kinnisvara ning muud vara, mille arvelt oleks võimalik pankrotimenetluses võlausaldajate nõudeid rahuldada. Arvelduskontode nr EExxx jääk oli 4,98 eurot ja EExxx, saldo on 0,00 eurot. COOP Pangas on võlgnikul avatud arvelduskonto EExxx, mille saldo on 0,00 eurot. Seega puuduvad võlgnikul rahalised vahendid. Võlgnik töötab Hoolekandteenused AS-is. Lisaks laekub võlgniku kontole alaealise lapse toetus 200 eurot ning peretoetus 138 eurot kuus. TMS § 132 lg 1 ja lg 2 kohaselt oleks võlgnikul õigus edaspidi pankrotimenetluses kasutada kuni 973 eurot kuus, siis oleks edaspidi pankrotimenetluses võimalik arestida sama summa rahalisi vahendeid kui käesoleval ajal kohtutäitur. Võlgnik teenib tulu ulatuses, mis võimaldab rahaliste vahendite arestimist, mille suurus sõltub igakuisest saadavast tulust. Teadaolevaid nõudeid on võlgnikul kokku summas 58 852,90 eurot (arvestatud ei ole kohtutäituri tasu summas 938,99 eurot). Äriühingutega võlgnik seotud ei ole. 18.02.2020 on võlgnik võõrandanud talle kuulunud sõiduki (mahtuniversaal) Citroen Berlingo (v.l. 2003), mille osas võib esineda võimalus sõiduki müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks, kuid eeltoodu tuleb tuvastada järgnevas menetluses. 4

(6)Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, mille põhjuseks on võlgniku ülemäärane tarbimine, mis ei olnud kooskõlas võlgniku tuludega. Eeltoodu põhjal on tuvastatud, et võlgniku kohustused ületavad tema vara, siis käesolevas asjas puudub alus menetluse raugemisega lõpetamiseks, sest võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Vastavalt

§ 27

lg 5, vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alusel.

§ 171

lg 11 alusel, kui esineb sama seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutine pankrotihaldur ega ka kohus ei ole

§ 171lõikes 2 toodud asjaolusid tuvastanud.

Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et K. K. on maksejõuetu, tema maksejõuetus on püsiva iseloomuga ning seetõttu kuulutab kohus välja füüsilise isiku K. K. (isikukood: xxx) pankroti. Võlgnikul ei ole vastuväiteid ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisele, mistõttu kohus nimetab K. K. pankrotimenetluses pankrotihalduriks Tiia Kalause. Kohus määrab

§ 31

lg 6 alusel võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 12.01.2021 kell 12:30 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja saalis nr 5. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 35

sätestatust pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara; läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; peatub võlgniku vastu suunatud haldusakti vaidlustamise tähtaja arvestamine; järgnevad muud käesolevas seaduses ettenähtud tagajärjed. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. Menetluskulud (ajutise halduri tasu)

§ 150

lg 1 p 1, p 2 ja p 5 ning lg 2, pankrotimenetluse kulud on menetluskulud, ajutise halduri tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur palus mõista tasu OÜ Civilex kasuks summas 603 eurot (koos käibemaksuga), millisest summast 476,40 eurot määrata riigi vahenditest ja ülejäänud tasu summas 126,60 eurot jätta võlgniku kanda. Tasu palus haldur kanda OÜ Civilex arvelduskontole nr EExxx Swedbank.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete 5

(6)täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (

§ 23lg 3).

Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse pankrotihalduri tasu määramiseks. Haldur on teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks K. K. pankrotiavalduse menetluses ajutise haldurina tööd 8 tundi ja teinud kulutusi (lisatud on ajutises pankrotimenetluses tehtud tööde ja kulutuste arvestus). Kohus mõistab võlgnikult välja ajutise halduri tasu summas 603 eurot (koos käibemaksuga), millest 476,40 eurot kuulub tasumisele riigi vahenditest CiviLex OÜ (registrikood: 12088721) arvelduskontole nr EExxx Swedbank AS-is ning ülejäänud summa 126.60 eurot jääb võlgniku kanda.

§ 31lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.