Obsah (5)

§ 104§ 110§ 111§ 112§ 249

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 8. detsember 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-2357 Haldusasi XXi esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna

§ 104lg 1).

Kaebaja taotleb menetlusabi korras enda riigilõivust vabastamist maksejõuetuse tõttu. 7.

§ 110lg 1 p 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks.

Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest.

§ 111

lg 1 kohaselt menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

§ 112

lg 1 p-st 1 tulenevalt peab kohus menetlusabi andmise hindamisel võtma aluseks taotleja taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulekud, arvutama nendest maha kulutused ning seejärel jagama saadud summa neljaga ja korrutama kahega.

1. Võttes aluseks kaebaja vanglasisese isikuarve väljavõtte andmed perioodi 25.07.2020-24.11.2020 kohta, on kaebaja sissetulek taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul olnud kokku 260 eurot. Konto lõppjääk on 0,20 eurot. Nimetatud summast on VangS § 44 lg 2 alusel tehtud makseid 45,50 eurot. Arvestades mh ka vajadust osta hügieenitarbeid ning teha aeg-ajalt ühekordseid erakorralisi kulutusi, võib ka kinni peetavate isikute puhul eeldada, et lisaks seni tunnustatud mahaarvamistele on igakuised kulutused ca 5% ulatuses töötasu alammäärast (
2. aastal seega 29,20 eurot kuus, so kokku 116,80 euro ulatuses). Järelikult taotlejal puudub võimalus 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks, mistõttu kohus vabastab XXi riigilõivu tasumise kohustusest. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 9.

§ 249

lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (

§ 249lg 2).

1. XX taotleb esialgse õigusakaitse korras, et Tallinna Vangla edastaks kaebaja 17.11.2020 esitatud vaide käskkirjale, menetlemiseks Justiitsministeeriumile. Kuivõrd nimetatud käskkirja osas on käimas vaidemenetlus, on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav. Samas ei saavuta taotleja kohtule esitatud taotlusega soovitud eesmärki, milleks on käskkirjast tulenevate mõjude peatamine. Vaatamata eelnevale ei pea kohus vajalikuks jätta esialgse õiguskaitse taotlust käiguta taotluse täpsustamiseks, kuna käskkirja osas taotluse esitamine (kohane taotlus oleks käskkirja täitmise peatamiseks või kohustamisnõudega kokkusaamise võimaldamiseks) oleks perspektiivitu (vt määruse p 12). 2
2. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on ohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 73 lõikest 1 tulenevalt esitatakse vaie haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani kaudu haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kui vaie ei vasta HMS §-s 76 sätestatud nõuetele, aitab haldusorgan puudused kõrvaldada või annab isikule 10-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Õige on XXi seisukoht, et vangla direktori haldusaktidele ning toimingutele esitatud vaideid vaatab läbi Justiitsministeerium. Samas tuleb vanglal aidata vaide esitajal enne Justiitsministeeriumile vaide edastamist vaides esinevad puudused kõrvaldada. Kuivõrd XXil on veel aega vastavad täiendused Tallinna Vanglale esitada, puudub Tallinna Vanglal seadusest tulenev kohustus edastada XXi esitatud vaie menetlemiseks Justiitsministeeriumile. Samuti puudub vajadus seda teha esialgse õiguskaitse kohaldamisega.
3. Kohtud on korduvalt hinnanud piiranguid seonduvalt COVID-19 viiruse levikuga ning on leitud, et kuivõrd viirusesse nakatunute arv on üle- Eesti ja eelkõige Harjumaal kasvamas, oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine vastuolus avaliku huvi ja teiste isikute õigustega. Samas võrreldes varasema ajaga on viirusesse nakatunute arv kordades tõusnud. Kui näiteks 24.09.2020 seisuga oli Terviseameti andmete kohaselt viimase 14 päeva nakatumiste näitaja 100 000 elaniku kohta 35, 82, siis 07.12.2020 seisuga on viimase 14 päeva nakatumiste näitaja 100 000 elaniku kohta 396, 62.1 Ka 17.11.2020 seisuga ei olnud vastavad näitajad märkimisväärselt madalamad. Arvestades eelnevat ei esine märke, et see näitaja lähitulevikus väheneks. Terviseameti andmete kohaselt on tegemist haigusega, mis levib inimeselt inimesele kas saastunud pindade või lähikontakti kaudu. Lähikontaktiks loetakse olukorda, kus inimesed viibivad teineteisele lähemal kui 2 meetrit ja pikema aja jooksul kui 15 minutit. Kuna vangla on suletud territoorium, kus inimesed peavad asuma üksteisega lähestikku suletud ruumides, on selles asutuses suurem tõenäosus viiruse ekspansiivseks levikuks ja sellega kaasneva negatiivse tagajärje saabumiseks. Suur hulk raskesti haigestunud riskirühma kuuluvaid isikuid tõenäoliselt koormaks ülemääraselt ka kogu Eesti tervishoidu, kuna see nõuaks haiglates vajalikke voodikohti. Seega praeguses menetlusetapis, kus kohtule pole teada erialainimeste (nt Terviseameti spetsialistide) hinnangud selle kohta, kas teatud tingimustel (nt isikukaitsevahendid, käte desinfitseerimine, vahemaa hoidmine, inimeste eraldamine) on vangla territooriumil põhjendatud ja võimalik kokkusaamiste korraldamine, ei kaalu kaebaja õigus üles avalikku huvi toimiva tervishoiusüsteemi säilimise tagamiseks ja kolmandate isikute elu ja tervise kaitset (vt Tallinna Ringkonnakohtu 25.09.2020 kohtumäärus haldusasjas nr 3-20-1617). Seega arvestades COVID-19 viirusest tulenevat riski kinnipidamisasutuses viibivatele isikutele, on kohus jätkuvalt seisukohal, et avalik huvi koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ületab kaebaja õiguse kokkusaamisteks tihedamalt kui on sätestatud käskkirjas. Arvestada tuleb ka seda, et külastaja võib nakatada vangla ametnikku, kes võib selle omakorda kinnipeetavale edasi anda.
4. Kohus jätab XXi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 1 https://koroonakaart.ee/et (07.12.2020) 3