Obsah (8)

§ 62§ 230§ 231§ 459§ 497§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 30.10.2020.a Tallinn Tsiviilasja number 2-20-4464 Tsiviilasi V. K. hagi M. K

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 23.03.2020 esitatud hagiavalduse kohaselt on V. K. (hageja) raske puudega invaliid, hageja on pime. 25.09.2018 otsusega on hagejalt M. K. (kostja) kasuks välja mõistetud elatis miinimummääras. 2018 töötas hageja xxx ning sai puudetoetust ning seoses sellega oli võimeline maksma igakuist elatist, summas 250 eurot. 26.11.2018 lõpetati hagejaga tööleping ennetähtaega ja hageja koondati. Põhjuseks oli hageja parema käe haigus, mis praktiliselt ei tööta. Alates novembrist 2018 pidevalt ravitakse hageja kätt. Vastavalt Eesti Töötukassa 07.01.19 otsusele nr. 119000978 hakkas hageja saama töötuskindlustushüvitist alates 10.01.19 kuni 04.01.

1. Nimetatud töötuskindlustushüvitisele, oli võimalik 2019.a. jooksul maksta kostja ülalpidamiseks 133 eurot kuus. Kohtusse esitatud 04.04.2019.a. hagiavalduses (tsiviilasi nr. 2-19-5255) pakkus hageja maksta igakuist elatist kostjale summas 133 eurot. 20.05.2019 rahuldas kohus hagi õigeksvõtul. Alates 04.04.19 maksis 2019.a. lõpuni lapse ülalpidamiseks igakuist elatist summas 133 eurot. Hageja ei saa enam maksta igakuist elatist, summas 133 eurot, sest kui hageja maksab elatist, summas 133 eurot jääb hageja vajadusteks vaid 316 eurot. Viimane töötuskindlustushüvitis oli veebruaris 2020.a. Märtsis 2020.a. sai hageja ainult Eesti Töötuskassalt hüvitise, summas 399,91 eurot ja Sotsiaalkindlustusametilt 49,09 eurot. Kokku moodustas hageja sissetulek märtsis 449 eurot. Ka edaspidi on hageja sissetulek samas suuruses. Hageja on täiesti pime inimene ning tal ei ole võimalik kuskile tööle asuda seoses pideva valuga paremal käel vaatamata füsioteraapiale, mis ei andnud positiivseid tulemusi. Samuti ei saa hageja töötada massöörina. Hageja igakuised kulud on järgmised: eluruumile 83 eurot; elektri eest 9 eurot; mobiiltelefoni tasu 16 eurot; interneti teenused 11 eurot, ravimitele 62 eurot; toit 160 eurot; riided 60 eurot, hügieenilised ja olmekaubad 30 eurot, füsioteraapia kulud 100 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja vähendada igakuist elatist 50 euroni kuus. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja leiab, et hagejal on võimalik säästa raha korteri ülalpidamise ja mobiiltelefoni ja interneti osades. Kostja seaduslik esindaja elab lapsega kahekesi ja neil on peaaegu samad korteri kulud, interneti, oma telefoni, lapse telefoni ja töö telefoni eest maksan kokku 28 euro, hageja kulud ühe telefoni ja interneti eest on 27 euro. Lisaks on kostjal probleemid xxx ning sellega seoses kaasneb kulu xxx. 2 Kohtu põhjendused
2. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta).
2. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja hageja ja J. K. ühine laps (tlk 12-14). Tsiviilasjas nr 2-19-5255 on Harju Maakohus 20.05.2019 õigeksvõtul põhineva otsusega muutnud 25.09.2018 tagaseljaotsusega hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatist ning välja mõistnud hagejalt kostja kasuks igakuise elatise summas 133 eurot (tlk 8 pöördel). Käesolevas tsiviilasjas on hageja on palunud vähendada elatist alates hagiavalduse esitamisest 50 euroni.
3. Hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

§ 459

lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). 3 Elatise suuruse muutmisel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Kohus selgitas nimetatut ka 17.06.2020 kirjas (tlk 31).

1. Hageja on hagiavalduses viidanud oma tervislikule seisundile. Kohus ei ole aga menetluses tuvastanud ega hageja tõendanud, et hageja tervislik seisund oleks võrreldes 2019 aastaga muutunud (s.o eelmise lahendi tegemise ajaga). Hagejal on tuvastatud raske puue juba 08.01.2014 Sotsiaalkindlustusameti otsusega (tlk 7). 26.11.2018 Eesti Töötukassa otsusest nähtub, et hagejal on puuduv töövõime ning töövõimetoetust makstakse kuni 05.11.2023 (tlk 38). Samuti on hageja välja toonud, et tema kätt ravitakse juba alates 2018 novembrist. Seega ei ole hageja puue ega ka käe tervislik seisund sellisteks uuteks asjaoludeks, mis annaksid aluse elatist vähendada. Antud asjaolud sai hageja välja tuua ka juba 2019 aastal esitatud hagiavalduses. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja poolt esitatud hagiavaldusest tsiviilasjas nr 2-19-5255 nähtub, et hageja on nimetatud asjaolud ka välja toonud (tsiviilasja nr 2-19-5255 materjalid nähtavad e-toimikust).
2. Elatise muutmise aluseks saab olla ka olukord, kus vanemate varanduslik olukord on muutunud. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 3-2-1-118-12). Seega tuleb järgnevalt kohtul hinnata, kas hageja poolt väljatoodud asjaolud seoses hageja majandusliku seisundiga on aluseks elatise suuruse muumisel, s.o kas mõni hageja poolt väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga oluliselt muutunud. Hageja poolt esitatud hagiavaldusest tsiviilasjas nr 2-19-5255 nähtub, et hageja on märkinud oma igakuiseks sissetulekuks kokku 850,62 eurot (tsiviilasja nr 2-19-5255 materjalid nähtavad e-toimikust). Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagimaterjalide kohaselt on aastal 2019 hageja koondatud ning alates 10.01.2019 on hageja saanud töötuskindlustushüvitist vastavalt Eesti Töötukassa 07.01.2019 otsusele nr 119000978 (tlk 7 pöördel-8). 26.11.2018 on Eesti Töötukassa määranud hagejale töövõimetoetuse perioodil 01.12.2018 kuni 05.11.2023 päevamääraga 12,7200 eurot (tlk 38). Hageja pangakonto väljavõtetest (tlk 9, 54-55, 72) nähtuvalt saab kostja igakuiselt Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetust summas 49,09 eurot ning Eesti Töötukassalt töövõimetoetust ca 449 eurot kuus (aprill 2020-august 2020 keskmine). Seega on hageja keskmine igakuine sissetulek 498 eurot. Lisaks on 21.04.2020 hagejale laekunud tulumaks summas 231,60 eurot ning 28.04.2020 on Tallinna Linnakantselei tasunud pensionilisa toetust summas 100 eurot. Samuti nähtub, et 16.04.2020 on Pensionikeskus AS maksnud hagejale välja 3 samba väljamakse summas 5 522,41 eurot. Seega on olnud perioodil aprill 2020-august 2020 hageja sissetulek ca 515 eurot kuus, millele lisandub täiendavalt 3 samba väljamakse. Nimetatud väljamakse annab hagejale kohtu hinnangul vähemalt 100 eurot kuus lisaraha isegi juhul, kui väljamakse jagada mitme aasta peale. 4 Hageja on välja toonud ka oma igakuised kulutused kokku summas 531 eurot, s.h eluruumile 83 eurot, elektri eest 9 eurot, mobiiltelefoni tasu 16 eurot, interneti teenused 11 eurot, ravimitele 62 eurot, toit 160 eurot, riided 60 eurot, hügieenilised ja olmekaubad 30 eurot, füsioteraapia kulud 100 eurot. Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja on tasunud 6 kuu jooksul üüri kokku summas 350,66 eurot, s.o 58,44 eurot kuus; elektrit 43,13 eurot, s.o 7,19 eurot kuus ning E AS-le ja AS S kokku 142,15 eurot, s.o 23,70 eurot kuus. Arvestades hageja tervisliku seisundiga, siis on usutavad ka ravimite ning füsioteraapia kulud. Hageja on esitanud ka nimetatud kulude kohta tõendeid (tlk 5-6). Kohtu hinnangul on hagejal võimalus aga teatud kuludelt kokku hoida (nt telefon, toit, olmekaubad, riided). Kohus loeb seega vajalikuks ja põhjendatud igakuiseks kuluks kokku 430 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole käesoleval juhul seega tõendanud, et tema majanduslik olukord oleks võrreldes 2019 aastaga oluliselt halvenenud ning et ta ei oleks suuteline kostjale elatist väljamõistetud määras tasuma. Hageja on juba aastal 2019 olnud majanduslikult vähemkindlustatud, kuid leidnud siiski, et ta on suuteline elatist summas 133 eurot kostjale tasuma. Samuti on hageja andnud oma nõusoleku raha väljavõtmiseks kolmandast pensionisambast. Seega on kohtu hinnangul hagejal piisavalt vara, et kostjale elatist tasuda. See, et hageja on otsustanud selle üle kanda Põhja-Eesti Hoiu laenuühistule, ei vabasta hagejat elatise tasumise kohustusest. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud 8.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 9.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulu tekkinud. Seega loeb kohus, et väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 5