KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 03. detsember 2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-6908 Tsiviilasi M. V. hagi A. V.

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

1. Vaidlust ei ole selle üle, et Harju Maakohtu 14.11.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 216-16432 mõisteti hagejalt kostja ülalpidamiseks välja igakuine elatis alammääras. 3
2. Lapse isa M. V. taotleb kohtulahendiga väljamõistetud elatise vähendamist 50 euroni kuus ja nõus tasuma lapse sideteenuse, lasteaia-, hiljem koolikohustuse kulud. Alternatiivselt on hageja nõus panustama A. V. ülalpidamisse 91,50 eurot kuus. 9.

§ 497

kohaselt võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses, kui elatisenõude aluseks olevad asjaolud muutuvad. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks

§ 459

lg 1 järgi on üldjuhul alust siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Eeltoodu võib olla tingitud ka asjaolust, et hageja ülalpidamisel on veel lapsi ja nende vajadused on võrreldes varasema kohtulahendiga muutunud ja/või vanema varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude esinemist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Olukorras, kus varasemast kohtulahendist ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma. Elatise suuruse muutmisel tuleb sellisel juhul sisuliselt arvestada samade asjaoludega, nagu elatise väljamõistmiselgi, s.t lähtuda lapse vajadustest ja vanemate varalisest seisundist (vt ka Riigikohtu 19.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 12).

1. Kohus analüüsib esmalt kostja vältimatuid vajadusi, seejärel vanemate majanduslikku seisukorda ning viimaks teeb järelduse, millises ulatuses hageja kostjale ülalpidamist andma on kohustatud.
2. PKS §-de 96 ja 97 järgi on vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama. Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Vabariigi Valitsuse
3. detsembri
4. a määruse nr 115 järgi on
5. jaanuarist 2020 töötasu alammäär 584 eurot, millest ½ on 292 eurot. Elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära saab mõjuvaks asjaoluks olla lapse tegelikud vajadused (vt Riigikohtu
6. juuni
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2).
8. Käesolevas tsiviilasjas on kostja väitel tema vajadused 592 eurot kuus, millest kummagi vanema kanda jääb 292 eurot kuus, kuid mille hageja on vaidlustanud. Eeltoodud ajaoludel peab kohus lapse vajaduste suuruse arvestamisel võtma aluseks 14.11.2015 kohtuotsuse asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Lisaks tugineb kohus lapse ülalpidamise vajaduste hindamisel ka EV Justiitsiministeeriumi poolt tellitud ning Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi (RAKE) poolt läbi viidud ja veebruaris 2020 avaldatud uuringule „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“. 4
9. Arvestades 14.11.2015 lapse ülalpidamiskulusid ja poolte esile toodud väiteid ja tõendeid lapse ülalpidamiskuludele ning 05.11.2020 kohtuistungil antud poolte ütlusi, kuid ka seda, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ning, et nende ostmiseks on vaja raha, mida

§ 231

lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, asub kohus seisukohale, et lapse põhjendatud ülalpidamiskulud kuus kululiikide lõikes on järgmised:  Eluasemekulud 35 eurot. Kostja elas varasemalt Tallinnas. Täna elab kostja koos emaga xxx ja majas on puuküte, mistõttu on eluasemekulud suurenenud. Kohus saab elatist maksma kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab (RKTKo 3-2-1-16513). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millised annaksid aluse veenduda eluasemekulude suurenemises, kohus ei saa tõendamata kulu elatisena välja mõista. Hageja ei vaidlusta eluasemekulusid 35 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on eluasemekulud summas 35 eurot kuus.  Toidukulud 70 eurot. Kostja väitel on toidukulud jäänud samaks ehk 200 eurot kuus. Hageja leiab, et summa on liiga suur ja on nõus toidukuluga 52 eurot kuus. Kohtule ei ole tõendatud, et laps vajab tervisliku seisundi tõttu eritoitu. Tartu Ülikooli uuringus veebruaris 2020.a „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (edaspidi RAKE, kättesaadav veebis https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf), on leitud, et lastele vanuserühmas 3-6 aastat on keskmine toidukorv 46 eurot (RAKE, lk 38). Kohus leiab, et toidukulu on tegelikkuses väga individuaalne ja arvestades toiduainete tõusvaid hindu, ei saa olla vaidlust, et tegemist on põhjendatud kuluga kasvava lapse peale (vanus 6.a), kes saab suurema energiakulu kodusest toidust kui lapsele soovitakse pakkuda kõiki vajalikke komponente hõlmavat tervislikku toitu. Laps vajab puuvilju, juurvilju, teravilju, lihatooteid, mahla, maiustusi jne. Toidukulusid ei ole vaja tõendada, sest üldtuntud on asjaolu, et elamiseks on vaja toitu. Kohus arvestab tuginedes kohtupraktikale toidukulu 70 eurot kuus.  Transpordikulud 50 eurot. Hageja kinnitas 05.11.2020 ärakuulamisel, et lapse transpordikulud on 50 eurot kuus. Kuna mõlemad vanemad täidavad lapse ülalpidamiskohustust ja kostja transpordikulu ei vaidlusta, siis kohus loeb põhjendatud transpordikuluks 50 eurot kuus.  Sidekulud 10 eurot. Hageja kinnitas 05.11.2020 ärakuulamisel, et lapse sidekulud on suurenenud 10 eurot kuus. Kostja sidekulusid ei vaidlusta, seega on põhjendatud sidekulud 10 eurot kuus.  Tervishoid 15 eurot. Kostja väitel on tervishoiukulu suurenenud, kuid jätab summa nimetamata. Kohtu hinnangul tuleb üldtuntuks lugeda asjaolu, et iga inimene vajab aegajalt ravimeid ja vitamiine. Kohus tugineb kohtupraktikale ja loeb ravimite ja vitamiinide põhjendatud kuluks 15 eurot kuus. 5  Hügieenikulu 30 eurot. Üldteada on asjaolu, et lapse hügieeni ja puhtuse eest tuleb hoolt kanda ning laps käib aegajalt ka juuksuris. Nimetud kulu osas vaidlus puudub ja kohus arvestab hügieenikuluks 30 eurot kuus.  Hariduskulu 80 eurot. Eelarve sisaldab ka lasteaiatasu. Vaidlus puudub. Nimetatud kulu on kooskõlas hageja esitatud kuluga 80 eurot kuus (hagi tlk 7). Seega loeb kohus põhjendatud hariduskuluks 80 eurot kuus.  Kulutused riietele ja jalanõudele 70 eurot. Kostja väitel on kulud suurenenud 100 eurole kuus. Hageja leiab, et kulud riietele ja jalanõudele võiks olla 45 eurot kuus. RAKE uuringus veebruaris 2020.a „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ on leitud, et lastel vanuserühmas 3-6 aastat kulub riietele ja jalanõudele keskmiselt 68 eurot kuus (RAKE lk 38). Asjaolu, et laps vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid ning laps on kasvueas, kus garderoobi uuendamine on hädavajalik, samuti tuleb erinevatel aastaaegadel kanda erineva paksusega riideid, on üldtuntud asjaolu, mida

§ 231

lg 1 kohaselt ei ole vaja tõendada ja tuginedes RAKE uuringule loeb kohus põhjendatud kuluks 70 eurot kuus.  Muud vältimatud püsikulud (sportimine, huviringid, kultuurne ajaveetmine, sotsialiseerumine, lapse arenguks vajaminevad vahendid) 45 eurot. Vaidlus puudub ja kohus loeb põhjendatud kuluks 45 eurot kuus.

1. Eeltoodu alusel on kohus tuvastanud, et kostja ülalpidamiseks on vaja teha kulusid järgevalt: eluasemekulu 35 eurot; toidukulu 70 eurot; transpordile 50 eurot; sidekulu 10 eurot; tervishoiukulu 15 eurot; hügieenikulu 30 eurot; hariduskulu 80 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 70 eurot kuus; muud vältimatud püsikulud 45 eurot. Kokku on kostja ülalpidamiskulud 405 eurot kuus, millest ühe vanema kanda jääb 202, 50 eurot.
2. Väljamõistetut elatis on ligilähedane RAKE uuringule, milles tehtud arvestuste kohaselt on uus 2019.a lõpu seisuga miinimumelatis võrdlevanalüüsi meetodi järgi 194 eurot kuus (388/2, RAKE lk 45).
3. Alla seaduses sätestatud miinimummäära saab kohus elatise välja mõista mõjuval põhjusel (PKS § 102 lg 2). Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve (RKTK 3-2-1-35-17 p. 28.2).
4. Praeguses asjas on hageja elatise vähendamiseks välja toonud asjaolu, et kostjal on vahelduv elukoht. Vaidlus puudub, et kostja ja isa vahel kehtib suhtlemiskord, mille 6 kohaselt isa kohtub lapsega üle ühe nädalavahetuse ja vaba nädala kolmapäeval. Lapse ema selgitab, et isa suhtlemiskorrast kinni ei pea ning igakordselt lapsega ei kohtu põhjendades seda aja puudumisega. Lisaks sellele on ema kolinud lapsega Keila linna, mis aga välistab kohtumisi kolmapäeviti. Kohus leiab, et hageja ei ole kohtule tõendanud oma väidet, et lapsel on vahelduv elukoht. Lisaks on Riigikohus asunud seisukohale (RK: 3-2-1-56-15 03.06.2015 p 11), et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Kuivõrd kostja elab emaga, siis kannab lapse ema suurema osa lapse kuludest. Toimikulehel nr 66 kulude tabel ei tõenda hageja reaalseid kulusid lapsele. Hageja poolt üksikute kulude kandmine ei ole alus, et elatist vähendada, arvestades, et kohtule pole tõendatud, et kostjal on vahelduv elukoht, või et laps viibiks hageja juures olulise osa ajast, mis Riigikohtu praktika kohaselt tingiks vahetu ülalpidamise arvestamise lapsest lahus elava vanema poolt.
5. Hageja palub ülalpidamiskulude määramisel arvesse võtta riigi poolt hagejale makstavat peretoetust. Perehüvitiste seaduse 17 lg 3 kohaselt on alates 01.01.2019 lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Peretoetusele on õigus igal lapsel sõltumata tema vanemate sissetulekust. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mida saaks pidada PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuvaks põhjuseks ja mis võiksid anda alust vähendada hagejale väljamõistetavat elatist.
6. Lapse tavalise elulaadi kujundavad üldjuhul vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust.
7. Lapse ema töötab Eesti Kaitseväes, seersant õhuväes ning talle määratud põhipalk on 1300 eurot kuus (tlk 62).
8. Lapse isa on seotud järgmiste äriühingutega: hageja on X OÜ, X OÜ, X OÜ osanikuks ning juhatuse liikmeks, X MTÜ (likvideerimisel) likvideerijaks. Hageja on xxx (vabatahtlik tegevus) ning panustas kriisi ajal xxx tegevusse. Erandkorras otsustasid xxx tööd tasustada ning seetõttu laekus hagejale kriisi ajal tasu Rahandusministeeriumist. Hageja on omandanud 30 xxx aktsiat ning xxx aktsia (turuväärtus hetkel kokku ~ 20 eurot). Lisaks on hageja kasvukontol erinevates fondides u. 10 aktsiat (turuväärtus hetkel ~220 eurot). Kuigi hageja väidab, et ta ei saa äriühingutest tulu, siis nähtub asja materjalidest, et hageja on võimeline tulu teenima ja teeb seda läbi ettevõtluse. Äriregistri andmetel ettevõtjal X OÜ

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 8