) sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses.
lg 1 sätestab, et kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.
lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Harju Maakohtu menetluses on Osaühingu Black Invest avaldus A L pankroti väljakuulutamiseks. Avaldaja on esitanud kohtule taotluse avalduse tagasivõtmiseks kuna võlgnik tasus võlgnevuse. Võlgnik ei ole sellele taotlusele vastu vaielnud. Tulenevalt eeltoodud asjaoludest rahuldab kohus avaldaja taotluse pankrotiavalduse tagasivõtuks ja jätab Osaühingu Black Invest avalduse A L pankroti väljakuulutamiseks läbivaatamata ning ühtlasi lõpetab tsiviilasja 2-20-6316 menetluse.
kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Võlgnik ei vaidle vastu sellele, et ta peab hüvitama avaldaja menetluskulud, kuid võlgnik peab mõistlikuks menetluskulusid summas 400 eurot (300 eurot riigilõiv ja 100 eurot õigusabi). Kohus leiab, et kuigi pankrotiseadus ei reguleeri menetluskulude jaotust olukorras, kui võlgnik tasub oma võlgnevuse pärast pankrotavalduse esitamist, on sarnane olukord reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikus. Nimelt sätestab
lg 5, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus leiab, et kuna antud juhul võttis avaldaja taotluse tagasi seetõttu, et võlgnik tasus nõude aluseks olnud võlgnevuse, siis jäävad menetluskulud võlgniku kanda.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus
lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).
lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või käibemaksuta. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 03.06.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16).
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Avaldaja taotleb menetluskulude väljamõistmist kostjalt summas 1350 eurot (riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 1050 eurot). Kuna võlausaldaja ei ole käibemaksukohuslane, siis nõuab võlausaldaja kulude hüvitamist koos käibemaksuga. Hageja lepingulise esindaja kulud Harju Maakohtus olid esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt kokku 1050 eurot. Avaldaja esindaja õigusabi tunnitasu on 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (
lg 4 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Võlausaldaja on vastava taotluse kohtule esitanud, mistõttu hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb võlgnikul tasuda viivist.
lg 1 järgi toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Ajutise halduri tasu ja kulude katteks kohtu deposiitkontole kantu tagastamine PankrS § 11 lg 2 kohaselt tagastatakse deposiidina selleks ettenähtud kontole tasutud raha makse teinud isikule vastavalt käesoleva seaduse § 146 lõike 1 punktis 4 ja § 150 lõike 1 punktis 6 sätestatule. Võlausaldaja tasus 07.05.2020 ajutise halduri tasu ja kulude katteks kohtu deposiitkontole 2000 eurot. Kuna ajutist haldurit ei määratud ja seetõttu puudub vajadus kasutada deposiiti kantud raha ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks, siis tuleb tagatis võlausaldajale tagastada. Lähtuvalt eelnimetatust tuleb võlausaldajale tagastada võlausaldajale kohtu deposiitkontole ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tasutud 2000 eurot ja kanda see kontole kust makse tehti. (allkirjastatud digitaalselt) Hannes Olev Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.