Kriminaalasi nr 1-20-469 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2020, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-469 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungisekretär Jan

§ 424

lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka Meigo Saare kahtlustatavana kinnipidamise aeg 3 päeva ja ärakandmata karistuse pikkuseks loeti 5 kuud 27 päeva vangistust, mis jäeti

§ 74

lg 1,3 alusel täitmisele pööramata 1 aasta 6kuulise katseajaga.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustati Meigo Saart mitte tarvitama alkoholi;

§ 75

lg 2 p 5 alusel 10 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ja ravivajaduse ilmnemisel alluma alkoholivastasele ravile;

§ 75

lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja äranägemisel sotsiaalprogrammis ja

§ 75lg 4 alusel kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning 1

§ 74lg 4 alusel Tartu Maakohtu 20.01.2020.

a otsusega Meigo Saarele määratud katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 20.09.

1. a.
2. 03.08.2020 esitas kriminaalhooldusametnik uue erakorralise ettekande Meigo Saare kohta. Tartu Maakohtu 28.09.
3. a määrusega võttis kohus erakorraline ettekanne teadmiseks ning määras, et kriminaalhooldusega tuleb jätkata Tartu Maakohtu 20.01.
4. a otsusega ja 30.04.
5. a määrusega määratud tingimustel.
6. 30.11.
7. a saabus kohtusse kolmas erakorraline ettekanne Meigo Saare kohta, ettepanekuga pöörata talle mõistetud karistus täitmisele. Ettekande kohaselt on Meigo Saar rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu.
8. Kohus arutas erakorralist ettekannet 08.12.
9. a kohtuistungil.
10. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde.
11. Meigo Saar palus istungil anda talle veel üks võimalus ja mitte pöörata karistust täitmisele. KOHTU SEISUKOHT 8.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. 9. Käitumiskontrolliga pandud kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise hindamisel ja

§ 74

lg-s 4 toodud tagajärje valimisel tuleb kohtul arvestada ja hinnata konkreetse etteheidetava rikkumise raskust, süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus) ja seda, kuidas ta ise oma käitumist põhjendab. Vanglasse saatmine kui raskeim meede tuleb kõne alla siis, kui aset leidnud rikkumised olid rasket laadi, tahtlikud ning ka tulevikus on karta rikkumiste jätkumist (vt Tartu Ringkonnakohtu

1. märtsi
2. a määrus asjas 1-19-7671, p 23). Kohast meedet valides tuleb silmas pidada ka kriminaalhoolduse eesmärki, milleks on uute kuritegude ära hoidmine. Mida enam inimese rikkumised uute kuritegude ohule viitavad, seda enam peaks kaaluma kõige rangemat abinõud ehk vangistuse täitmisele pööramist. Kui aga rikkumised endas (kuigivõrd) tõsist uute kuritegude ohtu ei kätke, peaks pigem piirduma seaduses sätestatud leebemate abinõudega (vt ka Tartu Maakohtu
3. juuli
4. a määrus asjas 1-1711292, p 13).
5. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt rikkus Meigo Saar alkoholi tarvitamise keeldu 12.11.
6. a. Tema väljahingatavas õhus tuvastati alkoholi sisaldus 0,536 mg/l kohta. Meigo Saare selgituse kohaselt joodi tema juures kolm päeva ja ta lihtsalt ei pidanud vastu. Alkoholi tarvitamist ta ei eita.
7. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, aga ka seda, et tegu ei ole esmakordse seesuguse kontrollnõuete rikkumisega, saab järeldada, et peamiseks ohuallikaks uute kuritegude toimepanemisel on alkohol. Õiguskuuleka käitumise eelduseks Meigo Saare puhul on selle teadvustamine ja lõppastmes alkoholist täielik loobumine. Et kohtul oleks võimalik 2