Obsah (4)

§ 630§ 442§ 187§ 162

Tsiviilasi nr 2-20-2707 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2020. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-2707 Tsiv

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE (tlk 1, 6-10, 16-20)

1. Hagiavalduse kohaselt käib hageja alates 2020 jaanuarist XXX koolis, mis kestab kuni juunini 2020 ja enne seda käis XXX ning peale XXX kooli lõpetamist plaanib minna teise kursuse peale XXX koolis. Hageja ainsaks sissetulekuks on XXX 360 eurot, millest ei piisa vajaduste rahuldamiseks.
2. Hageja kulutused ühes kuus on eluasemele 250 eurot, toidule 100 eurot, transpordile 5 eurot, sidekuludele 12 eurot, hügieenitarvetele 20 eurot, riietele ja jalanõudele 50 eurot ning muud vältimatud püsikulud (vitamiinid) 20 eurot, kokku 457 eurot.
3. 24.03.
4. a täpsustas hageja on nõuet (tlk 18) elatise algusaja osas. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 270 eurot kuus alates 01.09.
5. a. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE (tlk 51)
6. Kostja hagi ei tunnista ning ei ole elatist nõus maksma, kuna temalt on hageja õigused ära võetud ja ei tea hagejast midagi. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 2 alusel on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
8. XXX väljastatud lõputunnistusest (tlk 54) ja XXX õppe läbinud õpilase individuaalset üleminekut toetavast plaanist (tlk 54 pöördel – 55) nähtuvalt õppis hageja perioodil XX.XX.XXXX. a kuni XX.XX.XXXX. a teise taseme XXXõppe õppekava XXX õppekaval. XXX kooli (tlk 11) tõendist nähtuvalt õppis hageja XXX õppekaval, mille nominaalne aeg on 6 kuud ja eeldatav õpingute lõpukuupäeva XX.XX.XXXX. a. Kuivõrd hageja on perioodil XX.XX.XXXX. a kuni XX.XX.XXXX. a õppinud XXX tasemeõppes, on ta tulenevalt PKS § 97 p-st 2 õigustatud kostjalt ülalpidamist saama kuni õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui kuni 21-aastaseks saamiseni.
9. Hageja nõuab kostjalt elatist 270 eurot kuus alates 01.09.
10. a ning vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole hageja ülalpidamises osalenud.
11. Hageja ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada PKS §-des 99 ja 102 lg-s 1 sätestatuga. PKS § 99 lg 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades seejuures õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
12. Riigikohtu praktika kohaselt saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest (vt Riigikohtu 19.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15).
13. Seega tuleb elatise väljamõistmisel esmalt lähtuda hageja enda vajadustest, tema tavalisest elulaadist ja võimalusest ennast ise ülal pidada
14. Hageja on esitanud üürilepingu (tlk 21-25), mille on sõlminud üürnikuna hageja XXX, L. P. ning millest nähtuvalt on eluruumi kasutusõigus ka hagejal (lepingu p 2.1) ning üüri suuruseks on 180 eurot kuus (p 3.1). Lisaks üürile tuleb lepingu p 3.5 järgi tasuda ka korteri kasutamisega seotud kulud (sh vesi, kanalisatsioon, küte, prügivedu, haldus ja elekter). Muid 2 tõendeid (nt arveid (sh elektri, vee, kütte, prügi), kviitungeid, maksekorraldusi) hageja oma kulutuste kohta esitanud ei ole.
15. Kohus leiab, et hagis märgitud eluasemekulud summas 250 eurot on ülepaisutatud. Kuna hageja jagab eluruumi koos XXXga tuleks hagejale langevaks üüri osaks arvestada 90 eurot (s.o pool kogu üürisummast), millele lisanduvad kommunaalkulud ja elekter, kuid mille kohta tõendeid esitatud ei ole. Arvestades, et tegemist on 20m2 suuruse eluruumiga, leiab kohus, et hagejal ei saa kommunaalkuludele ja elektrile kuluda rohkem kui 30 eurot. Seega loeb kohus hageja põhjendatud eluasemekulutusteks kokku 120 eurot.
16. Arvestades eeltoodut loeb kohus hageja põhjendatud ja vajalikeks kulutuste suuruseks kokku ca 327 eurot ühes kuus. Hageja on hagis märkinud, et tema sissetulekuks on XXX summas 360 eurot. Seega katab hageja saadav sissetulek tema kulutused ära ning ta saab ennast ise ülal pidada, mistõttu ei ole põhjendatud elatise väljamõistmine.
17. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. MENETLUSKULUD 15.

§ 162lõike 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

16. Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Kuna kostjal menetluses esindajat ei olnud, siis eelduslikult tal ka kulutusi ei tekkinud, mistõttu jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 3