lg 1 ja
lg 2 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) Sander Korjus (isikukood: 39501120893), Eesti Vabariigi kodanik, elukoht: xxxx, e-post: xxxx karistatus: karistusregistri kohaselt kriminaalkaristused puuduvad, kehtivaid väärteokaristusi 1 Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp e-post: pohja@politsei.ee Menetluse liik kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 alusel RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 2 kohus otsustas: 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 24.09.2020 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,20,014957, millega Sander Korjust karistati
lg 1 ja
S § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 400 eurot osaliselt, s.o menetlusalusele isikule mõistetud karistuse osas. 2. Teha tühistatud osas uus otsus ja karistada Sander Korjust
§
lg 1 ja
S § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot.
) § 201 lg 1 ja
S § 63 lg 1 alusel ja
lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot selle eest, et ta juhtis 02.09.2020 kell 18:48 Harju maakonnas Harku vallas Tallinn-RannamõisaKloogaranna tee 8. km mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust; juhtis mootorsõidukit kiirusega 83 +- 7 km/h, suurim liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h. Sellise tegevusega rikkus ta
lg 1 p 1 ja
MENETLUSALUSE ISIKU KAEBUS 2. 18.10.2020 esitas Sander Korjus Harju Maakohtule kaebuse PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 24.09.2020 üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2302,20,014957, milles palub talle
lg 1 järgi etteheidetud rikkumise osas väärteomenetlus lõpetada kas VTMS § 29 lg 1 p 1 või § 30 lg 1 p 1 alusel ning
lg 2 järgi etteheidetud rikkumise osas võimaldada talle rahatrahvi ositi tasumine. Kaebaja selgitab, et soetas mootorratta xxxx mootorivõimsusega 40 kW ja 583 cm3, erivõimsusega 0,21, kuid vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määrusele nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloavormid ning nõuded eksamisõidukitele“ on A-kategooria lubade taotlemisel vaja ilma külghaagiseta mootorratast, tühimassiga üle 180 kg ja võimsusega vähemalt 50 kW, mistõttu teda oma mootorrattaga A-kategooria eksamile ei lubatud. Seega eeldas ta, et soetatud mootorrattaga on lubatud sõita A2-kategooriaga, mis on tal olemas. Pärast kokkupuudet politseiga laenutas ta piisava võimsusega ratta ning sooritas 30.09.2020 A-kategooria eksami. Kaebaja taotleb väärteoasja lahendamist kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit korraldamata. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT 3. Kohtuväline menetleja leiab, et puuduvad alused otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel.
lg 3 p 2 kohaselt on A2 mootorratta alamkategooria, mille mootori võimsus ei ületa 35 kilovatti või mille võimsuse ja massi suhe ei ületa 0,2 kilovatti kilogrammi kohta ning mis ei ole ümber ehitatud sõidukist, mille võimsus on vähemalt kaks korda nii suur. Mootorratas xxxx (reg.nr xxxx) on L3e (kaherattaline mootorratas) kategooria sõiduk, millel on registreerimistunnistuse kohaselt võimsust 40 kW. Sellest tulenevalt ei ole mootorratas xxxx (reg.nr xxxx) A2 alamkategooria sõiduk, vaid selle juhtimiseks on vajalik A-põhikategooria olemasolu, mida menetlusalusel isikul 02.09.2020 ei olnud. Hilisem A-kategooria omandamine ei anna tagasiulatuvalt sõiduki juhtimise õigust ning ei vabasta vastutusest varasemalt toime pandud teo eest. Ka ei anna menetlusalusele isikule õigust sõita A2-kategooria juhilubadega mootorrattaga Ducati (reg.nr 63GK) see, et MKM 21.06.2011 määrus nr 50 „Mootorsõidukijuhi 2 4-20-4422 eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloavormid ning nõuded eksamisõidukitele“ lisa 7 kohaselt teda sellega A-kategooria eksamile ei lubatud. Kohtuväline menetleja ei ole vastu, kui kohus määrab rahatrahvi tasumisele ositi ning nõustub asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. KOHTU PÕHJENDUSED 4. Väärteoprotokolli nr 20200902370101 kohaselt heidetakse Sander Korjusele ette seda, et ta juhtis 02.09.2020 kell 17:52 Harju maakonnas Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee 8. kilomeetril suunaga Kloogaranna poole mootorsõidukit xxxx reg.nr xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Selle teoga rikkus Sander Korjus
lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime
5.
lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt on Sander Korjus kõrvaldatud L3e xxxx (reg.nr xxxx) juhtimiselt 02.09.2020 kell 17:52
lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (KVM tl 3). Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et xxxx (reg.nr xxxx) kuulub L3e kategooriasse, olles võimsusega 40 kW (KVM tl 6). Samuti nähtub liiklusregistri väljavõttest, et Sander Korjusel puudus 03.09.2020 A-kategooria juhtimisõigus (KVM tl 5). Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on Sander Korjus väitnud, et ta ei olnud teadlik, et mootorratas ei kuulu A2-kategooria alla (KVM tl 2). 6. Oma kaebuses on Sander Korjus selgitanud, et vastavalt ministri määrusele peab Akategooria lubade taotlemisel eksamisõiduki võimsus olema 50 kW, kuid tema soetatud mootorratta xxxx (reg.nr xxxx) võimsuseks on 40 kW ning kuna teda selle mootorrattaga Akategooria eksamile ei lubatud, siis eeldas ta, et lubatud on sõita A2-kategooria juhilubadega. Samas aga ei teinud ta kohtule teadaolevalt midagi ka selleks, et tekkinud olukorda täpsustada.
lg 2 p 2 ja lg 3 p 2 kohaselt on mootorsõidukite põhikategooriateks muuhulgas A (mootorrattas), mille A2 alamkategooriasse loetakse omakorda mootorratas, mille mootori võimsus ei ületa 35 kilovatti või mille võimsuse ja massi suhe ei ületa 0,2 kilovatti kilogrammi kohta ning mis ei ole ümber ehitatud sõidukist, mille võimuses on vähemalt kaks korda nii suur. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul igati loogiline järeldada, et kõik sellised mootorrattad, mille võimsus on üle 35 kilovati ning mis seetõttu ei saa kuuluda A2 alamkategooriasse, kuuluvad liiklusseaduses sätestatust tulenevalt A-kategooria mootorsõidukite alla ning eeldavad selle juhtimiseks ka A-kategooria juhtimisõigust. Arusaamatuks jääb, kuidas menetlusalune isik on üldse jõudnud järeldusele, et kui ministri määrus, milles kehtestatakse nõuded eksamisõidukitele ütleb, et A-kategooria juhtimisõiguse eksami sooritamiseks on konkreetsel mootorrattal liiga vähe kilovatte, siis tähendab see automaatselt ka seda, et nimetatud mootorsõidukiga liikluses osalemiseks ei olegi vastava kategooria juhtimisõigust tarvis. Seejuures pole menetlusalune isik aga pidanud vajalikuks lähtuda mitte liiklusseaduses sätestatust, vaid hoopis Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.
lg 5 p 3 nõudeid ning pani toime
9.
lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Sander Korjus on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis tunnistanud, et juhtis mootorsõidukit xxxx Rannamõisa teel ning ületas kiirust (KVM tl 2). Majandus- ja taristuministri 18.12.2018 määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ lisa punkti 7.2 alusel on liiklusjärelevalves kasutatavate kiirusmõõturite taatluskehtivusajaks üks aasta. Taatlustunnistuse nr TTRS-20/00056 kohaselt vastab väärteo toimepanemise tõendamiseks kasutatud kiirusmõõtur Stalker DSR 2X esitatud nõuetele ning on taadeldud 23.03.2020 (KVM tl 12). Politsei- ja Piirivalveameti andmete väljavõte „HR018 Koolitused (perioodil 1.01.2005-15.06.2017)“ tõendab, et kiirust mõõtnud ametnik T V on läbinud kiirusmõõturi LaserCam4 koolituse 02.07.2014 ning pädeva mõõtja täiendkoolituse 12.08.2014 (KVM tl 13). Järelikult on kiiruse mõõtmine teostatud pädeva mõõtja poolt ning taadeldud kiirusmõõturiga.
12. Kuivõrd Sander Korjus on oma kaebuses palunud
lg 1 osas Politsei- ja Piirivalveameti otsuse tühistamist VTMS § 29 lg 1 p 1 või VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, peab kohus vajalikuks märkida lühidalt järgmist. VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt lõpetatakse alustatud väärteomenetlus juhul, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Kohus on eelnevalt analüüsinud Sander Korjuse teo vastavust
lg 1 sätestatud väärteokoosseisule ning leidnud, et nimetatud tegu on toime pandud ning puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kuigi menetlusaluse isiku poolt tekkinud olukorrale reageerimine A-kategooria eksami kiire sooritamise näol on äärmiselt positiivne, tuleb siiski nõustuda kohtuvälise menetlejaga selles, et hilisem vastava kategooria juhtimisõiguse omandamine ei anna tagasiulatuvalt sõiduki juhtimise õigust ega vabasta vastutusest varasemalt toime pandud teo eest. Järelikult ei ole käesolevas asjas võimalik lõpetada väärteomenetlust
Samuti ei näe kohus võimalust lõpetada väärteomenetlust otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Nimelt eeldab VTMS § 30 lg 1 p 1, et menetlusealuse 4 4-20-4422 isiku süü ei ole suur ning et väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus aga leiab, et arvestades viimase aja liikluskultuuri, ei saa jaatada avaliku menetlushuvi puudumist isikute puhul, kellel puudub vastava kategooria juhtimisõigus. Seda veel eriti olukorras, kus vastava kategooria juhtimisõigust mitteomav juht ka lubatud suurimat sõidukiirust ületab. KARISTUS 13.
lg 1 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti.
lg 2 järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kuna kahele eri süüteokoosseisule vastavad teod ehk
lg 1 ja
S § 63 lg 1 kohaselt karistus
S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sander Korjusele mõistetud karistuse põhjendatust hinnates võtab kohus esmalt arvesse asjaolu, et toime pandi kaks erinevat liiklusalast rikkumist. Seega mõjutab süü suurust nii lubatud sõidukiiruse ületamise määr, kui ka mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. Seejuures tuleb isiku süü lubatud sõidukiiruse ületamise osas mitte vähem kui 26 km/h
Isik on teod toime pannud 02.09.2020 kella 17:52 ajal, s.o vahetult pärast kooliaasta algusele järgneva tööpäeva tipptundi. Kuigi Sander Korjust ei saa võrrelda n-ö tavapärase juhtimisõiguseta isikuga, sest ta omab nii B kui ka A2alamkategooria juhtimisõigust, tuleb siiski arvestada asjaolu, et teo toimepanemise hetkel tal konkreetse mootorratta juhtimiseks õigus puudus. Kohus arvestab ka tegude toimepanemise subjektiivset külge, sest kaudne tahtlus on tahtluse kergeim vorm, mis viitab samuti isiku väiksemale süüle. Kergendava asjaoluna arvestab kohus Sander Korjuse poolt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis väljendatud kahetsust vaatamata sellele, et ta on hiljem oma kaebuses
Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. 15. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse mõistmisel ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik isikut mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Sander Korjusel üks kehtiv väärteokaristus
lg 2 järgi, mille eest määratud rahatrahv summas 120 eurot on täidetud 05.08.2020 (KVM tl 14). Kuivõrd eelmise rikkumise pani menetlusalune isik toime käesoleva aasta maikuus, ei ole taolises määras kiiruse ületamine tema jaoks esmakordne ning varasemast karistusest ei ole ta enda jaoks järeldusi teinud. Üldpreventiivsete kaalutluste ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt peab arvestama, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega, sest liiga range karistus võib isiku jaoks olla hoopis negatiivse mõjuga, kuna isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt. 16. Kuivõrd
§-s 201 lg 1 ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see KarS § 47 lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr kolm trahviühikut. KarS § 47 lg 1 teise lause kohaselt on üks trahviühik neli eurot. Seega peab Sander Korjusele mõistetav karistus olema rahatrahv vahemikus 3-200 trahviühikut (s.o 12-800 eurot) ehk sanktsiooni keskmine oleks ca 100 trahviühikut (s.o 400 eurot). Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja isikut karistanud keskmises määras oleva rahatrahviga. Kohus leiab, et Sander Korjusele 5 4-20-4422 määratud karistust tuleb mõnevõrra vähendada, sest kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus ei ole proportsionaalne tema süü suurusega. 17. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 tühistab kohus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 24.09.2020 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2302,20,014957 osaliselt, s.o menetlusalusele isikule mõistetud karistuse osas. Kohus teeb tühistatud osas uue otsuse ja karistab Sander Korjust
lg 1 ja
S § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot. Kuigi Sander Korjus ei ole oma kaebuses välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust rahatrahvi ajatamiseks, arvestab kohus asjaolu, et menetlusalune isik taotles rahatrahvi ositi tasumise võimaldamist juba kohtuväliselt menetlejalt. Seega, arvestades rahatrahvi suurust ning menetlusaluse isiku korduvat taotlust, annab kohus talle KarS § 66 lg 2 tulenevalt võimaluse tasuda rahatrahv 300 eurot ositi 3 kuu jooksul igakuiste maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest. Martin Tuulik /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.