1-20-8154 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 24. november 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-20-8154 (20750000063) Kohtuni
) ettenähtud korras.
§ 6
lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seega on riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks
-s märgitud maksejõuetus. Selle kindlaksmääramisel tuleb arvestada õigusabi taotleva isiku majanduslikku olukorda tervikuna, kusjuures
§-dest 12-14 tulenevalt lasub maksejõuetuse tõendamise kohustus isikul enesel. Isik, kes soovib riigi õigusabi saada, peab tõendama oma maksejõuetust ning esitama ka vastavad tõendid, võimaldamaks menetlejal hinnata, kas isik on õigustatud riigi õigusabi saama. Ainuüksi vangistuses viibimine ei tähenda, et isikul ei ole muud vara, mille arvelt tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Kuna ringkonnakohtul puudub objektiivne teave isiku majandusliku seisundi kohta, pole võimalik järeldada isiku maksejõuetust ja sellest tulenevat vajadust saada riigi õigusabi. 4. Samas tuleneb KrMS § 41 lg 3 sõnastusest, et ainuüksi isiku maksejõuetus ei ole piisav õigusabi määramiseks ning riigi õigusabi andmise küsimuse otsustamine eeldab ka menetleja süüvimist asja sisusse (RKKKm 3-1-1-134-04, 3-1-1-66-05, 3-1-1-151-05).
§ 7
lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Analüüsides süüdistuskohustusmenetluses esitatud kaebusi, kriminaalmenetluse alustamata jätmise teadet ja riigiprokuröri kaebuse rahuldamata jätmise määrust, leiab ringkonnakohus, et XX võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene (
§ 7lg 1 p 5) ning selle aluse esinemine on õigusabi andmisest keeldumise aluseks.
- Nii kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises kui ka riigiprokuröri 03.11.
- a määruses on piisava põhjalikkusega selgitatud kuriteotunnuste puudumist käesolevas asjas. Kaebajale on selgitatud, et kuriteokoosseis KarS § 310 mõttes ei ole täidetud ning puudub alus uurija suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks. Kirjeldatud tegu ei vasta ka ühelegi teisele KarS-s kirjeldatud 2
(3)1-20-8154 kuriteokoosseisule. Ka puudub alus kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 294 lg 1 või mõne muu kuriteokoosseisu tunnustel, kuivõrd tegu on paljasõnalise väitega, millisel viisil raha maksmine YY poolt uurijale on toimunud või kust XX-l selline teadmine pärineb.
- Lisaks on riigiprokurör selgitanud, et kriminaalmenetlus nr 17267000308 ei oma mingit puutumust kaebaja ega YY-ga, vaid tegemist oli eksimusega kriminaalasja numbris. Samuti on riigiprokurör selgitanud, et 20.04.2017 kutsusid politsei XX elukohta kõrvalised isikud, mingit kuritegu ei tuvastatud (sellest ei avaldanud ka XX ise), sh ka YY tegevuses. Märgitud vaatlusprotokoll hädaabinumbrile tehtud kõne salvestisest on lisatud kriminaalasja nr 17267000215 materjalidele koos teiste XX elukohta tehtud väljakutsete salvestistega, kuid tegemist pole XX süüstava tõendiga. YY ütlusi on kahes kohtuastmes hinnatud koosmõjus teiste tõenditega, neid pole tunnistatud lubamatuks tõendiks menetlusnormide rikkumise tõttu ega seatud ka kahtluse neis sisalduv teave, rääkimata teadvalt valeütluste kahtlusest. Riigiprokurör on asjakohaselt märkinud, et kaebajale mitte meelepärased ja/või tema ootustele mitte vastavad ütlused pole valeütlused. Menetleja ja uurimist juhtiva prokuröri hinnangu põhjal oli YY isikuks, kelle ütlused võiks menetluses tähtsust omada, mistõttu ta ka üle kuulati.
- Ringkonnakohus selgitab, et kriminaalmenetlust ei alustata seetõttu, et kaebuse esitaja soovib kellegi vastutusele võtmist väidetava süüteo toimepanemise eest, vaid kriminaalmenetlust alustatakse eranditult juhul, kui esineb kuriteo toimepanemise kahtlus. Ringkonnakohus leiab sarnaselt eelnevate menetlejatega, et antud juhul puudub kuriteole viitav teave.
- Eeltoodust tulenevalt ei näe ringkonnakohus võimalust, et riigiprokuröri määruse peale esitataval kaebusel saaks olla edulootust. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul on XX võimalus oma õiguste kaitseks alustamata jäetud kriminaalmenetluses ilmselt vähene, siis puudub ka alus riigi õigusabi andmiseks. Juhindudes KrMS § 41 lg-st 3 ja
§ 7lg 1 p-st 5 jätab ringkonnakohus XX taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)