KOH TU MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnak

§ 34

lg 1 ja § 36 lg 1 annavad kinnipeetavale võimaluse omandada kutseharidus.

§ 34

lg 1 sätestab, et hariduse omandamise võimaldamise eesmärk on kindlustada kinnipeetav piisavate teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamistega, mis võimaldab tal jätkata vabaduses hariduse omandamist ja töötamist. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt suunab ja soodustab vangla kinnipeetavaid hariduse omandamisel.

§ 36

lg 1 sätestab, et kinnipeetaval võimaldatakse omandada kutseharidus juhul, kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud.

§ 16lg 5 alusel justiitsministri 14.

mai 2008. a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus nr 21) § 1 lg 1 järgi on individuaalne täitmiskava kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Määruse nr 21 § 4 lg 3 kohaselt on ITK täitmisperiood üks aasta ja lõike 5 kohaselt planeeritakse täitmisperioodi lõpus järgmise täitmisperioodi sekkumised. Juhendi kolmandast peatükist nähtub, et vangla inspektor-kontaktisikul on õigus täitmiskava üle vaadata ja uuendada, arvestades seejuures eelmises täimiskavas planeeritud sekkumiste täitmist kinnipeetava poolt.

§ 16lg 3 kohaselt muudetakse ja täiendatakse ITK-d vastavalt kinnipeetava arengule.

Eeltoodust nähtub, et vanglal on õigus ITK-s sisalduvaid tegevusi muuta ja vajadusel ümber planeerida.

1. Kuigi kohtupraktikas on ITK-d käsitatud programmilise dokumendina, mis ei loo kinnipeetavale õigusi ega pane kohustusi, s.t ei ole haldusakt, on Riigikohus
2. oktoobri
3. a otsuse nr 3-3-1-31-12 p-s 11 selgitanud, et ITK muutmisel lasub vanglal kohustus kaaluda, kas eelnevas ITK-s ettenähtud õppimisvõimaluse muutmiseks esinevad olulised vajadused ja kas ITK muutmine kaalub üles kinnipeetava õiguse jätkata juba alustatud õpinguid. Seetõttu on Riigikohtu hinnangul asjakohane ITK vaidlustamine üldkeskhariduse omandamise osas. Eelviidatud Riigikohtu lahendist (p 9, 12) saab teha järelduse, et kui individuaalses täitmiskavas on märgitud hariduse omandamine, siis tekib kinnipeetaval õigus hariduse omandamisele, sh ka kutsehariduse omandamisele, kui ITK-s on kutsehariduse omandamine ette nähtud. Kinnipeetaval on subjektiivne õigus nõuda ITK-s tema suhtes märgitud abinõude realiseerimist.
4. Halduskohus on vaidlusaluse määruse p-s 7 viidanud kohtupraktikale, mille kohaselt saab kinnipeetav kohtus vaidlustada ITK rakendamisega seotud vangla toimingut või haldusakti ning otsustada seejuures tema õigusi riivavale ebaõigele faktiväitele või väärtushinnangule ITK-s. Kaebaja heidab ette, et ka tema uus ITK oleks pidanud võimaldama kaebajal
5. aasta III kvartalis kutsehariduse omandamist, mistõttu on vangla tegevus ITK muutmisel õigusvastane sest vangla on sellise otsuse tegemisel lähtunud valedest kaalutlustest. Käesoleva kohtuasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja ITK-d oleks ohuhinnangu osas muudetud. Ka Tartu Vangla
6. septembri
7. a kirjast (tl 16) ei selgu, kas kaebajale on peale
8. aasta ITK kinnitamist koostatud uus riskihinnang. Kuivõrd vangla
9. septembri
10. a kirjast nähtub, et just riskihinnang on asjaolu, miks kaebaja hariduse omandamine edasi lükati, omavad riskihinnangus olevad faktiväited ja väärtushinnangud mõju kaebaja õigustele. Halduskohus saab kontrollida, kas vangla on kaebaja ITK koostamisel (muutmisel) seonduvalt kutsehariduse omandamisega lähtunud õiguspärastest kaalutlustest. Eeltoodust tulenevalt on kaebajal ITK vaidlustamise õigus osas, mis puudutab hariduse omandamist.
11. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et kaebaja viidatud kohtulahendite aluseks olevad vaidlused ei ole võrreldavad praeguse olukorraga. Viidatud kohtuasjades oli kinnipeetavale hariduse omandamine kehtivas ITK-s ette nähtud, aga vangla keeldus kehtivat 3 ITK-d täitmast. Kaebaja kehtiv ITK ei näe enam
12. aastal kutsehariduse omandamist ette, seega ei keeldu vangla selle täitmisest. Halduskohus saab hinnata üksnes ITK muutmise õiguspärasust, mille tulemusel lükkus kaebaja hariduse omandamine edasi. (allkirjastatud digitaalselt) 4