← Eesti

2-20-4141/22

Obsah (4)§ 122§ 3§ 35§ 126

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 11. november 2020 Tsiviilasja number 2-20-4141 Tsiviilasi A.A

) § 122 lg 2 ei teeni võlausaldajate huve ning on pankrotimenetluse eesmärgiga vastuolus, kuivõrd sätestab sisutühja ning eesmärgitu piirangu hagi esitamiseks. Hageja taotles hagi tagamise abinõuna kanda kinnistusraamatusse käsutamise keelumärge. Kohus rahuldas 17. märtsi 2020. a määrusega hagi tagamise taotluse. 2. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata.

§ 122

lg 2 järgi võib haldur ühisvara jagamise hagi esitada ühe aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest arvates. Võlgniku pankrot kuulutati välja 3. oktoobril 2018. Hagi esitati 16. märtsil 2020.

§ 122

lg-s 2 sätestatud üheaastast ühisvara jagamise hagi esitamise tähtaega tuleb võtta mitte aegumistähtajana, vaid seaduses sätestatud menetlustähtajana, millist võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 67 lg 1 kohaselt mõjuvatel põhjustel ennistada. TsMS § 67 lg 2 kohaselt ei või tähtaja ennistamist taotleda hiljem kui kuue kuu jooksul alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Kuivõrd hagi on esitatud enam kui kuus kuud pärast hagi esitamise tähtaja möödumist, siis esineb alus hagi läbi vaatamata jätmiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel põhjusel, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse kaitseks. MAAKOHTU SEISUKOHT 3. Tartu Maakohus rahuldas 17. septembri 2020. a määrusega kostja taotluse, jättis hagi läbi vaatamata ja tühistas Tartu Maakohtu 17. märtsi 2020. a hagi tagamise määruse. 2 Hagi on esitatud pärast seaduses selleks ettenähtud tähtaja möödumist (

§ 122lg-d 1 ja 2).

Maakohus nõustus kostjaga, et

§ 122

lg-s 2 sätestatud ühisvara jagamise hagi esitamise tähtaeg ei ole aegumistähtaeg, vaid on menetlustähtaeg.

§ 3

lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 66 näeb ette, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista. Tähtaja ennistamist reguleerib TsMS § 67. Võlgniku pankrot kuulutati välja 3. oktoobril 2018. Tulenevalt

§ 122

lg-st 2 võis hageja esitada ühisvara jagamise hagi ühe aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest arvates. Hagi esitamise tähtaeg saabus 3. oktoobril 2019. Hageja esitas ühisvara jagamise hagi 16. märtsil 2020, seega pärast

§ 122lg-s 2 sätestatud üheaastase tähtaja möödumist. Tulenevalt Ts

MS § 67 lg-st 1 võis hageja taotleda mõjuval põhjusel hagi esitamise tähtaja ennistamist. Hageja ei kasutanud seda õigust TsMS § 67 lg-s 2 ettenähtud tähtaja jooksul. Hageja ei ole esitanud taotlust hagi esitamise tähtaja ennistamiseks ega ole ka tuginenud sellele, et esines mõjuv põhjus, mille tõttu ei saanud ta hagi seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitada. Kuna hageja on esitanud hagi pärast seaduses selleks ettenähtud tähtaja möödumist ega ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul taotlenud ka hagi esitamise tähtaja ennistamist, siis on hageja õiguse hagi esitamiseks kaotanud ning saab lugeda, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse kaitseks ning esineb TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi alus hagi läbi vaatamata jätmiseks. Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et

§ 122

lg 2 on vastuolus pankrotimenetluse eesmärgiga ning piirab ebamõistlikult pankrotivõlausaldajate põhiõigusi.

§ 122

lg 2 mõtteks on lisaks pankrotivõlgniku abikaasa huvide kaitsmisele tagada, et pankrotivara koosseis selgitataks välja võimalikult kiiresti.

§ 122lg 2 ei piira võlgnikul endal taotleda ühisvara jagamist.

Kui haldur ei esita võlgniku osa ühisvarast pankrotivarasse väljanõudmise hagi

§ 122

lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul, siis sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib võlgnik selle hagi ise esitada ja osaleda asja läbivaatamisel hagejana. MÄÄRUSKAEBUS 4. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus.

§ 122

lg 2 on vastuolus pankrotiseaduse eesmärgiga ning piirab ebamõistlikult võlausaldajate õigust saada oma nõue rahuldatud võimalikult suurel määral. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et

§ 122lg 2 eesmärgiks on pankrotivara koosseisu võimalikult kiire väljaselgitamine.

Pankrotiseaduses puudub säte, mis tooks pankrotimenetluse ühe eesmärgina välja pankotivara koosseisu väljaselgitamise võimalikult kiiresti. Ehkki maakohus nimetas

§ 122

lg 2 ühe eesmärgina pankrotivõlgniku abikaasa huvide kaitset, ei selgitanud maakohus, millist konkreetset huvi ta silmas peab ja miks see huvi peaks olema (pankroti)seadusega kaitstud.

  1. Kostja vaidles määruskaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust 3 maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6).
  3. Maakohus jättis põhjendatult hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata kuna see on esitatud

§ 122lg-s 2 sätestatud tähtaega rikkudes.

Maakohus tuvastas õigesti, et hageja võis

§ 122

lg 2 järgi esitada hagi ühe aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest arvates ning hagi esitamise tähtaeg saabus

  1. oktoobril
  2. Hageja esitas ühisvara jagamise hagi
  3. märtsil 2020, s.o pärast

§ 122lg-s 2 sätestatud üheaastase tähtaja möödumist.

Hageja ei ole taotlenud tähtaja ennistamist. Samuti ei nähtu ka määruskaebusest mõjuvaid põhjusi, miks ei saanud hageja esitada hagi seadusega kehtestatud tähtaja jooksul. 8. Võlausaldajate nõuete rahuldamine võimalikult suures ulatuses on vaid üks pankrotimenetluse eesmärk. Pankrotimenetluse keskseteks ülesanneteks on kindlaks teha nõuded võlgniku vastu ja võlgniku vara, mille arvelt saab toimuda nõuete rahuldamine. Võlgnik peab

§ 35

lg 2 järgi esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sh kohustustest. Seega peab võlgnik teatama ka ühises omandis olevast varast. Pankrotihalduril on

§ 126

lg 1 järgi kohustus koostada pärast pankroti väljakuulutamist võlgniku vara nimekiri. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt tuleb nimekirjas eraldi märkida vara, mille välistamist nõuavad ja saavad nõuda kolmandad isikud, samuti vara, mis on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis. Pankrotihaldur kaitseb võlausaldajate õigusi ja huve, esitades võlgniku seadusliku esindajana hagi

§ 122lg 1 alusel.

Hageja ei esitanud ühtegi põhjendust, mis takistas tal hagi esitamist enne

  1. märtsi
  2. a. Tsiviilasja materjalidest ei tulene, et hageja saanuks ühisvarast teada vahetult enne hagi esitamist. Kehtiv seadus sätestab kindla tähtaja, mille jooksul saab haldur ühisvara jagamise hagi esitada. Kui pankrotihaldur ei esita võlgniku nimel

§ 122

lg 2 alusel ühisvara jagamise hagi, siis jätab ta võlausaldajate huvid kaitsmata.

§ 122

lg 3 annab pankrotivõlgnikule õiguse esitada abikaasade ühisvara jagamise hagi ja seeläbi suurendada pankrotivara ühisvarast eraldatud osa arvel. Kui võlgnik hagi ei esita, siis ei saa ka haldur seda hagi esitada, sest pankroti väljakuulutamisest on möödunud

§ 122lg-s 2 sätestatud tähtaeg.

9. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 174 lg 4 kohaselt kindlaks maakohus pärast määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.