) § 122 lg 2 ei teeni võlausaldajate huve ning on pankrotimenetluse eesmärgiga vastuolus, kuivõrd sätestab sisutühja ning eesmärgitu piirangu hagi esitamiseks. Hageja taotles hagi tagamise abinõuna kanda kinnistusraamatusse käsutamise keelumärge. Kohus rahuldas 17. märtsi 2020. a määrusega hagi tagamise taotluse. 2. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata.
lg 2 järgi võib haldur ühisvara jagamise hagi esitada ühe aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest arvates. Võlgniku pankrot kuulutati välja 3. oktoobril 2018. Hagi esitati 16. märtsil 2020.
lg-s 2 sätestatud üheaastast ühisvara jagamise hagi esitamise tähtaega tuleb võtta mitte aegumistähtajana, vaid seaduses sätestatud menetlustähtajana, millist võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 67 lg 1 kohaselt mõjuvatel põhjustel ennistada. TsMS § 67 lg 2 kohaselt ei või tähtaja ennistamist taotleda hiljem kui kuue kuu jooksul alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Kuivõrd hagi on esitatud enam kui kuus kuud pärast hagi esitamise tähtaja möödumist, siis esineb alus hagi läbi vaatamata jätmiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel põhjusel, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse kaitseks. MAAKOHTU SEISUKOHT 3. Tartu Maakohus rahuldas 17. septembri 2020. a määrusega kostja taotluse, jättis hagi läbi vaatamata ja tühistas Tartu Maakohtu 17. märtsi 2020. a hagi tagamise määruse. 2 Hagi on esitatud pärast seaduses selleks ettenähtud tähtaja möödumist (
Maakohus nõustus kostjaga, et
lg-s 2 sätestatud ühisvara jagamise hagi esitamise tähtaeg ei ole aegumistähtaeg, vaid on menetlustähtaeg.
lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 66 näeb ette, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista. Tähtaja ennistamist reguleerib TsMS § 67. Võlgniku pankrot kuulutati välja 3. oktoobril 2018. Tulenevalt
lg-st 2 võis hageja esitada ühisvara jagamise hagi ühe aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest arvates. Hagi esitamise tähtaeg saabus 3. oktoobril 2019. Hageja esitas ühisvara jagamise hagi 16. märtsil 2020, seega pärast
MS § 67 lg-st 1 võis hageja taotleda mõjuval põhjusel hagi esitamise tähtaja ennistamist. Hageja ei kasutanud seda õigust TsMS § 67 lg-s 2 ettenähtud tähtaja jooksul. Hageja ei ole esitanud taotlust hagi esitamise tähtaja ennistamiseks ega ole ka tuginenud sellele, et esines mõjuv põhjus, mille tõttu ei saanud ta hagi seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitada. Kuna hageja on esitanud hagi pärast seaduses selleks ettenähtud tähtaja möödumist ega ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul taotlenud ka hagi esitamise tähtaja ennistamist, siis on hageja õiguse hagi esitamiseks kaotanud ning saab lugeda, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse kaitseks ning esineb TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi alus hagi läbi vaatamata jätmiseks. Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et
lg 2 on vastuolus pankrotimenetluse eesmärgiga ning piirab ebamõistlikult pankrotivõlausaldajate põhiõigusi.
lg 2 mõtteks on lisaks pankrotivõlgniku abikaasa huvide kaitsmisele tagada, et pankrotivara koosseis selgitataks välja võimalikult kiiresti.
Kui haldur ei esita võlgniku osa ühisvarast pankrotivarasse väljanõudmise hagi
lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul, siis sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib võlgnik selle hagi ise esitada ja osaleda asja läbivaatamisel hagejana. MÄÄRUSKAEBUS 4. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus.
lg 2 on vastuolus pankrotiseaduse eesmärgiga ning piirab ebamõistlikult võlausaldajate õigust saada oma nõue rahuldatud võimalikult suurel määral. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et
Pankrotiseaduses puudub säte, mis tooks pankrotimenetluse ühe eesmärgina välja pankotivara koosseisu väljaselgitamise võimalikult kiiresti. Ehkki maakohus nimetas
lg 2 ühe eesmärgina pankrotivõlgniku abikaasa huvide kaitset, ei selgitanud maakohus, millist konkreetset huvi ta silmas peab ja miks see huvi peaks olema (pankroti)seadusega kaitstud.
Maakohus tuvastas õigesti, et hageja võis
lg 2 järgi esitada hagi ühe aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest arvates ning hagi esitamise tähtaeg saabus
Hageja ei ole taotlenud tähtaja ennistamist. Samuti ei nähtu ka määruskaebusest mõjuvaid põhjusi, miks ei saanud hageja esitada hagi seadusega kehtestatud tähtaja jooksul. 8. Võlausaldajate nõuete rahuldamine võimalikult suures ulatuses on vaid üks pankrotimenetluse eesmärk. Pankrotimenetluse keskseteks ülesanneteks on kindlaks teha nõuded võlgniku vastu ja võlgniku vara, mille arvelt saab toimuda nõuete rahuldamine. Võlgnik peab
lg 2 järgi esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sh kohustustest. Seega peab võlgnik teatama ka ühises omandis olevast varast. Pankrotihalduril on
lg 1 järgi kohustus koostada pärast pankroti väljakuulutamist võlgniku vara nimekiri. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt tuleb nimekirjas eraldi märkida vara, mille välistamist nõuavad ja saavad nõuda kolmandad isikud, samuti vara, mis on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis. Pankrotihaldur kaitseb võlausaldajate õigusi ja huve, esitades võlgniku seadusliku esindajana hagi
Hageja ei esitanud ühtegi põhjendust, mis takistas tal hagi esitamist enne
lg 2 alusel ühisvara jagamise hagi, siis jätab ta võlausaldajate huvid kaitsmata.
lg 3 annab pankrotivõlgnikule õiguse esitada abikaasade ühisvara jagamise hagi ja seeläbi suurendada pankrotivara ühisvarast eraldatud osa arvel. Kui võlgnik hagi ei esita, siis ei saa ka haldur seda hagi esitada, sest pankroti väljakuulutamisest on möödunud
9. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 174 lg 4 kohaselt kindlaks maakohus pärast määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.