KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. novembril 2020 Võru kohtumajas Väärteoasja number 4-20-2879 Kohtunik Ingrid Kullerkann Väärteoasi Kristofer Vasseri

§ 68

Kohtuvälises menetluses tehtud

§ 68

alusel rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses, so 160 otsuse sisu eurot Kaebuse esitaja taotlus Tühistada otsus ja lõpetada menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 1, kohus otsustas: Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullitalituse 17.06.

1. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas 2780,20,005605 muutmata ja Kristofer Vasseri kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
2. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi II liikluspolitseinik Kristjan Varind koostas 17.06.2020 väärteoasjas 2780,20,005605 Kristofer Vasseri suhtes kiirmenetluse otsuse. Väärteo kirjelduse kohaselt ei olnud autovedu teostava sõiduki juht eelnevalt nõuetekohaselt läbinud autojuhi ameti- ja täiendkoolitust. K. Vasser rikkus autoveoseaduse (edaspidi

) § 36 lg-d 1 ja 2 ning teda karistati

§ 68alusel rahatrahviga 160 eurot (40 trahviühikut).

1. K. Vasser vaidlustas kiirmenetluse otsuse 01.07.2020 Tartu Maakohtule esitatud kaebusega. Selle kohaselt teostas ta autovedu teadmises, et on läbinud ametijuhi koolituse. Politseinikele polnud võimalik tunnistust esitada, kuna Maanteeametis oli juhilubade staatusele märgitud „trükis“. Politseinike väidetel polnud neil võimalik seda informatsiooni kontrollida. Samal päeval, s.o 17.06.2020 logis ta sisse Maanteeameti lehele, kust oli näha ametikoolituse läbimist tõendav kirje. Maanteeameti leheküljelt juhilubade andmete alt oli näha, et ametitunnistus C1 ja C kategoorial hakkas kehtima 16.06.
2. Koolituse tunnistus oli väljastatud 29.05.2020 . Kaebuse esitaja soovis asja lahendamist kirjalikus menetluses.
3. Kohtuväline menetleja saatis 15.07.2020 seisukoha ning nõustus kirjaliku menetlusega. Kiirmenetluse otsus on seaduslik ja põhjendatud. Politseiametnikud kontrollisid veoauto juhti Politsei- ja Piirivalveameti kasutuses olevast andmebaasist APOLLO. Selgus, et K. Vasseri juhilubadel puudub märge – kood 95, mis tähendab, et tal on läbimata autojuhi ameti- ja täiendkoolitus ning ta ei tohi teostada autovedu. Andmebaas APOLLO on x-tee teenuse kaudu ühenduses Maanteeameti andmebaasiga ja Maanteeameti andmebaasis salvestatud andmed on nähtavad Politsei-ja Piirivalveameti andmebaasi kaudu. Kuna K. Vasseri juhilubadel puudus märge ameti- ja täiendkoolituse läbimise kohta ja K. Vasseril oli kaasas veose saateleht, siis olid väärteorikkumise asjaolud politseiametnik K. Varindile selged ja ta otsustas koostada kiirmenetluse otsuse. K. Vasser oli kiirmenetlusega nõus. K. Vasser oli väärteorikkumise fikseerimise ajaks läbinud veoautojuhi kiirendatud ametikoolituse ning need andmed olid kantud Maanteeameti andmebaasi, kuid tal oli Maanteeametile tegemata taotlus juhiloa vahetamise kohta ning tasumata riigilõiv. Menetlusalune isik tegi need toimingud läbi e-teeninduse 17.06.2020.a. kell 11.
4. Sellest ajast alates hakkas kehtima juhilubadele tehtud märge - kood
5. Kohtuotsuse põhjendused
6. VTMS §-st 120 juhindudes lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo).
7. K. Vasserit on karistatud

§ 68alusel.

See säte näeb ette vastutuse autojuhi poolt autoveo teostamise eest ameti- või täienduskoolituse läbimist tõendava dokumendita või vastava kandeta liiklusregistris. Esmalt tuvastab kohus, kas K. Vasser on toime pannud

§ 68

tunnustele vastava teo (I), seejärel annab hinnangu asja kesksele menetlusõiguslikule küsimusele (II) ning seejärel käsitleb määratud karistusega seonduvat (III). I 6.

§ 1

lg 7 järgi saab veoseveo korraldamisel lähtuda sellest seadusest juhul, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 1071/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 1072/2009 või välislepingus pole sätestatud teisiti. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1071/2009 ei reguleeri seda, millistele nõuetele peavad vastama autojuhid ja millised dokumendid peavad autojuhtidel olema. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1072/2009 artikli 1 lõike 1 järgi kohaldatakse seda määrust ühenduse territooriumil rendi või tasu eest tehtavate veoste rahvusvaheliste autovedude suhtes. Selle määruse artikli 2 lõike 2 järgi on rahvusvaheline vedu selline veosevedu, kus kaupa 2 veetakse ühest riigist teise ja mis läbib vähemalt ühte liikmesriiki. Kuna K. Vasser vedas kaupa ühest kohast teise Eesti Vabariigi piires, pole tegemist rahvusvahelise veoga. Arvestades asjaolusid, et autojuht K. Vasser on Eesti Vabariigi kodanik, tema alaline elukoht on Eestis, tema töökoht asub Eesti Vabariigis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ta teeb riigisiseseid vedusid, pole välismaist elementi, mille suhtes saab kohaldada välislepingut. Seega kuuluvad autojuhile esitatavate nõuete osas kohaldamisele

sätted. 7.

§ 36

lg 1 kohaselt peab autojuhi ameti- ja täienduskoolituse olema läbinud isik, kes töötab autoveol töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel autojuhina või teostab autovedu füüsilisest isikust ettevõtjana, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti.

§ 36

lg 2 p 1 järgi peab autojuhi ameti- ja täienduskoolituse peab olema läbinud veoautojuht veoseveol liiklusseaduse kohase C-kategooria või C1-alamkategooria mootorsõiduki või CE- või C1E-kategooria autorongiga. 8. K. Vasser pidi nendele nõudmistele vastama. TÖR töötamise informatsiooni andmete kohaselt töötab ta alates 01.06.2020 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt juhtis ta 17.06.2020 kell 10.15 kallurhaagisega veoautot. xxxxxxxxxxxx kohaselt oli tegemist veose veoga. Kuna K. Vasser töötas töölepingu alusel veoautojuhina ja ta vedas 17.06.2020 veoautoga kaupa, pidi ta

§ 36lg 1 ja lg 2 p 1 järgi läbima autojuhi ametikoolituse.

9. Ametikoolitus OÜ on väljastanud tõendi, mille kohaselt K. Vasser läbis 04.–29.05.2020 kutselise autojuhi kiirendatud ametikoolituse (kood 95). Seega oli tal 17.06.2020 nõutav koolitus läbitud. 10.

§-s 68 sisalduva karistusnormi sõnastusest nähtuvalt ei ole küsimus ainuüksi koolituse läbimises. Karistatav on autoveo teostamine ka juhul, kui puudub ameti- või täienduskoolituse läbimist tõendav dokument või vastav kanne liiklusregistris.

§ 36

lg 5 esimese lause kohaselt peab autojuhil olema ameti- või täienduskoolituse läbimist tõendav Maanteeameti antud pädevustunnistus või Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni pädeva asutuse tunnustatud sellekohane dokument või vastav kirje juhiloal.

§ 36

lg 6 alusel tõendatakse autojuhi ameti- või täienduskoolituse läbimist liiklusregistri andmete,

§ 36

lõikes 5 nimetatud dokumendi või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklis 5 nimetatud juhitunnistuse alusel.

1. K. Vasseril ei olnud kontrollimise hetkel Maanteeameti väljastatud pädevustunnistust ega vastavat kirjet juhiloal. Nimetatu oli tingitud K. Vasseri enda tegevusetusest. Majandus- ja taristuministri 17.07.2020 määruse „Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse kord, koolituse õppekavad, nõuded autojuhi koolituse korraldamise õppekavale ja õppekava koostamisele, nõuded autojuhi teadmistele ja oskustele ning pädevustunnistuse vorm“ § 7 lg 1 sätestab dokumendid, mis peavad Maanteeametil pädevustunnistuse väljastamiseks olema. Muuhulgas peab olema tasutud riigilõiv. Sama sätte lg 2 kohaselt peab vastava kirje juhiloale kandmiseks isik täiendavalt vastama liiklusseaduses juhiloa taotlemisele või vahetamisele sätestatud nõuetele. Pädevustunnistuse saamiseks ja juhiloale kirje kandmiseks peab isik tasuma riigilõivu. Nähtuvalt Maanteeameti vastusest tegi K. Vasser vajalikud toimingud 17.06.2020 kell 11.26, s.o pärast kiirmenetluse otsuse koostamist. 3
2. Seega kiirmenetluse otsuse tegemise aja seisuga nõutavad kanded puudusid ning K. Vasser teostas autovedu ameti- või täienduskoolituse läbimist tõendava dokumendita või vastava kandeta liiklusregistris.
3. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Ütlustest nähtuvalt pani K. Vasser teo toime tahtlikult, sest ta teadis, et ainuüksi koolituse läbimine ei anna talle õigust veose vedamiseks. Seega on täidetud

§ 68järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivne ja subjektiivne koosseis.

Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. II

1. Kiirmenetluse otsuse kohaselt heidetakse K. Vasserile ette autojuhi ameti- ja täiendkoolituse läbimata jätmist. Nagu eelnevalt tuvastatud, oli kaebuse esitajal koolitus tegelikult läbitud. Järgnevalt käsitleb kohus küsimust, kas kiirmenetluse otsuses sisalduv väärteoetteheite sõnastus on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena, mis võiks kaasa tuua otsuse tühistamine ja menetluse lõpetamise VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Ka kaebuses tuginetakse sellele, et Riigikohtu praktika kohaselt on kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebust läbi vaadates kohus seotud kiirmenetluse otsuses toodud rikkumise kirjeldusega. Kohtul on õigus küll otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel õigus muuta teo kvalifikatsiooni, kuid kohus ei saa väljuda kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridest. K. Vasser leiab, et kiirmenetluse otsuses on eksitud rikkumise kirjelduse ja kvalifikatsiooniga.
2. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et rikkumise kirjeldus on ebatäpne. Asja menetlemisel K. Vasseri antud ütlustest nähtub piisava selgusega, et ta teavitas ametnikke nõutava koolituse läbimisest. Sellistes oludes oleks tulnud rikkumise kirjeldusena tugineda pigem

§ 36

lg 5 sõnastusele, mille kohaselt peab juhil olema ameti- või täienduskoolituse läbimist tõendav Maanteeameti antud pädevustunnistus või vastav märge juhiloal. 16. Antud juhtumi asjaolusid arvestades ei ole see siiski käsitatav menetlusõiguse olulise rikkumisena. Kohus lähtub järgmistest kaalutlustest. Kohtupraktika kohaselt väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (3-1-1-45-11 p 9). 17.

§ 68

lg 1 alusel on karistatav kutselise autoveo teostamine ameti- või täienduskoolituse läbimist tõendava dokumendita või vastava kandeta liiklusregistris sõltumata sellest, kas dokumendi ja kande eelduseks olev koolitus on läbitud või mitte. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt sai ta üheselt aru sellest, et talle heidetakse ette

§ 68

rikkumist seetõttu, et liiklusregistris puudub kanne, mis kinnitab koolituse läbimist. Menetlusalune isik selgitas: „Olin aru saanud, kui kooli poolt edastatakse andmed maanteeametisse, siis see veel ei tähenda, et tohin tööd teha. Nõutav koolitus on läbitud alles siis, kui Maanteeamet on väljastanud sellekohase pädevustunnistuse“. Kuigi rikkumise 4 sõnastus võiks olla täpsem, ei riku see menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. III

1. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas seda, kas karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse mõistmise alustega. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Karistamise aluseks on isiku süü suurus. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võetakse karistamisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida vastavalt asjaoludele korrigeeritakse. 20.

§ 68näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti.

K. Vasserile määrati rahatrahv 160 eurot. Vastavalt KarS § 47 lg-le 1 on see 40 trahviühikut. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku süü pigem väike – nõutav koolitus oli tal faktiliselt läbitud, karistust kergendava asjaoluna kuulub arvestamisele puhtsüdamlik kahetsus. K. Vasser on varem karistamata, mis võimaldab prognoosida karistuse eripreventiivsele mõjule allumist heaks. Kõike seda kohtuvälise menetleja määratud sanktsiooni alumisse neljandikku jääv karistus arvestabki. 21. Karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja. Väärteomenetlus VTMS § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu. Vastava õiguseta kutselise autoveo teostamisel esineb avalik menetlushuvi. (allkirjastatud digitaalselt) 5