1-20-6726/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-6726 Kriminaalasi Aleksei Mihhailitšenko’i süüdistuses KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi Heili Sepp, Urmas Reinola, Meelika Aava Kohtukoosseis Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. septembri lühimenetluses kiirmenetluse korras
3. a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Aleksei Mihhailitšenko (IK 38802090355, isikuandmed maakohtu otsuses) Asja läbivaatamise viis Kirjalik RESOLUTSIOON Jätta Aleksei Mihhailitšenko apellatsioon Harju Maakohtu
4. septembri 2020.a otsusele kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Harju Maakohtu
6. septembri 2020.a kohtuotsusega lühimenetluses tunnistati Aleksei Mihhailitšenko KarS § 199 lg 2 p 5,9 - § 25 lg 2 järgi ja teda karistati kaheksakuulise vangistusega. Karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 5 kuud ja 10 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 22.11.2018.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 6 kuud ja 23 päeva vangistust, mille kandmise algusajaks loeti kinnipidamine 22.09.2020.a.
7. Sama otsusega mõisteti A. Mihhailitšenkolt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 438 eurot ja menetluskulud (kaitsjatasu) 106,20 eurot. Kohus määras KrMS § 180 lg 3 alusel, et menetluskulud summas 544,20 eurot tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena 45,30 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks
8. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav, kes vaidlustab otsust menetluskulude väljamõistmise osas. Ta palub väljamõistetud menetluskulusid alandada, kuna tal pole võimalust kulusid hüvitada. Tal pole mingeid sääste ega vara, püsivat sissetulekut ega tööd. Ta leiab, et tal pole võimalik tulevikus Eestis töötada osalise töövõimetuse ja pangaarvete arestimise tõttu. Kohtukulud ei võimalda tal elada seaduskuulekat elu, sest tal pole absoluutselt mingit võimalust neid hüvitada. Sellised nõuded lausa provotseerivad inimesi Eestis elades seadusi rikkuma. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Põhjused on järgnevad.
10. KrMS § 326 lõike 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-71-11, p 6, 3-1-1-82-11, p 7, ja 3-1-1-6-13, p 6). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.
11. Apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsioon sisust lähtudes on tegemist kaebusega, mille arutamine ei saa kaasa tuua kohtuotsuses juba esitatud põhjendustest erinevaid hinnanguid. Maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas kujunenud seisukohtade ja seadusega. Ka apellant ei osuta ühelegi õiguslikele veale, mida maakohus oleks teinud, ega too esile ühtki uut asjaolu.
12. Apellatsioonis vaidlustatakse väljamõistetud menetluskulude suurust. Maakohtu otsuses on süüdistatava argumente juba põhjalikult käsitletud. Maakohus kasutas nii KrMS § 180 lg 3 kui ka § 2565 lg 2 võimalusi ning juba tegi süüdistatavale menetluskulude osas ulatuslikult mööndusi. Kiirmenetluses võib sundraha vähendada maksimaalselt poole võrra ja kohus ongi vähendanud sundraha nii palju kui vähegi saab: poole võrra. Raske majandusliku olukorra tõttu võib määrata KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 koostoimes menetluskulud kuni aastaks ositi tasumisele ja maakohus ongi seda teinud, pikendades süüdistatava tasumisvõimalusi maksimaalselt. Seejuures on maakohtu otsuses õige märkus, et süüdistatav ei ole ise piisavalt põhjendanud, miks tal maksevõime täielikult puudub. Ka ringkonnakohus tõdeb toimikust, et süüdistatav on veel 22.09.2020 jaganud samas asjas ülekuulatuna lubadusi, et läheb tööle ja teenib rahalise karistuse jaoks raha, seega erinevalt apellatsioonist oli ta veendunud oma suutlikkuses töötada (tl 20). Menetluskulude hüvitamine on osa kriminaalvastutusest ja kuritegu toime pannes tuleb arvestada, et hiljem tuleb sellega seonduvad menetluskulud riigile tasuda. Nähtuvalt toimikus olevatest varasematest kohtuotsustest ja karistusregistri väljavõtetest ei saa see tulla varem väga palju kordi varguste eest karistatud Aleksei Mihhailitšenkole üllatusena. Seejuures nähtub asjaoludest, et ta ei üritanud varastada mitte hädapärast esmatarbekaupa, vaid luksuseset – kalli (s.o. enam kui 10 eurot maksva) veinipudeli, olles juba ise eelnevalt purjus. Seejuures karistati teda väärteokorras alles septembrikuus piiritusejoogi varguse katse eest (tl 39). Väide, et just riigi menetluskulude nõuded provotseerivad seaduserikkumisi, on seega asjakohatu nii sisuliselt kui ka õiguslikult.
13. Kohtukolleegium märgib ka, et kriminaalmenetluse seadustik näeb ette võimalused menetluskulude tasumise tingimuste leevendamiseks kohtuotsuse täitmise käigus, sõltumata apellatsioonmenetluse tulemustest. KrMS §-de 423 ja 424 kohaselt võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu (s.o. Harju maakohtu) täitmiskohtunik mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaega. Kui süüdimõistetu taotleb kohtuotsuse täitmise staadiumis KrMS §-le 424 viidates kohtukulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist, ei saa jätta taotlust rahuldamata põhjendusega, et juba kohtuotsuse tegemisel määrati maksimaalne üheaastane kohtukulude vabatahtliku hüvitamise tähtaeg. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb otsuse täitmise tähtaja pikendamist. Tal tuleb esitada tõendid oma majandusliku seisukorra kohta, millest nähtuvalt oleks kohustuste täitmine võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav.
14. Ülaltoodut silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et maakohus mõistis menetluskulud Aleksei Mihhailitšenkolt välja seaduslikult ja põhjendatult ning apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks ega muutmiseks alust ei anna. Süüdistatava apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/