Obsah (6)

§ 424§ 73§ 16§ 56§ 57§ 44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2020, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-8524 (19284000388) Menetlus kohtus kirjalik menetlus

§ 424

lg 1 järgi käskmenetluses Prokurör abiprokurör Triin Tumala Süüdistatav Toivo Pehk (isikukood: 35907025237; elukoht: xxxxxx xxx xx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxx-xxxx xxxxxxxxxxx; töökoht: xxxxxxxxxx ; karistatus: kehtivad kriminaalkaristused puuduvad) Kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar (riigi õigusabi korras) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus otsustas: 1. Tunnistada Toivo Pehk süüdi karistusseadustiku (

) § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära, s.o 2000 (kaks tuhat) eurot.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata Toivo Pehkile katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud rahalist karistust 200 (kakssada) päevamäära, s.o 2000 (kaks tuhat) eurot ei pöörata täitmisele, kui Toivo Pehk ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu.

1. Menetluskulude hüvitamine: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Toivo Pehkilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 438 (nelisada kolmkümmend kaheksa) eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 438 (nelisada kolmkümmend kaheksa) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2021.a. jaanuarikuust igakuise menetluskulu osa 36 (kolmkümmend kuus) eurot 50 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu
2. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99920700057994 ning selgituse “Toivo Pehk, otsus nr 1-20-8524, menetluskulu“. Selgitused kohtuotsusele ja edasikaebamise kord Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392). KrMS § 254 lg 6 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
3. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Toivo Pehk toime pannud kuriteona mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis

§ 424lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis 06.10.2019.a.

kella 22.04 paiku Viljandi linnas Valuoja pst xx juures mootorsõidukit Nissan Primera, registreerimismärgiga XXX XXX , olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,79 mg/l kohta. Nimetatud tegevusega rikkus Toivo Pehk kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 2. Prokuratuuri taotlus Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses ja Toivo Pehki süüdimõistmist

§ 424

lg 1 järgi ja karistamist rahalise karistusega 200 päevamäära, s.o 2000 eurot (keskmise päevasissetuleku suurus 10 eurot).

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb täitmisele pööramata, kui Toivo Pehk ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 3. Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse kohta Kohus leiab, et on olemas KrMS § 251 lg-tes 1, 2 ja 3 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused: prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud selged, süüdistatav on täisealine ning süüdistatava suhtes ei ole vaja kohaldada sõltuvusravi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid kriminaalmenetluse lõpetamise või käskmenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise.

§ 424

lg 1 näeb ette kriminaalkorras vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 2 Toivo Pehki poolt 06.10.2019.a. kella 22.04 paiku Viljandi linnas Valuoja pst xx juures mootorsõiduki Nissan Primera, registreerimismärgiga XXX XXX , juhtimine olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,79 mg/l kohta on tõendatud järgnevate tõenditega: - tõendusliku alkomeetri väljatrükiga 06.10.2019.a (tl 1), millega on tõendatud, et Toivo Pehk juhtis 06.10.2019.a mootorsõidukit Nissan Primera reg. nr XXX XXX alkoholijoobes, kus isiku väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholisisalduseks 0,79mg/l kohta. Süüdistatava joobeseisundi kindlakstegemisel on 06.10.2019.a. kasutatud mõõtevahendina tõenduslikku alkomeetrit. Süüdistatav on nõustunud alkoholijoobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga ning süüdistatavale on tutvustatud enne alkoholijoobe tuvastamist korrakaitseseaduse § 38 lõikes 2 sätestatud õigusi (tl 2). Eelmärgitud väljatrükist nähtub, et mõõtevahendit on taadeldud – tunnistus nr TTRC-19-00045 ja tema töökorras olekut on kontrollitud: test kontr.nr:

1. Tõendusliku alkomeetri lugemi kohaselt Toivo Pehkil mõõdeti alkoholisisaldus 0,88 mg väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning võttes arvesse laiendmääramatust 0,09 mg/l kohta saadi lõplikuks mõõtetulemuseks 0,79 mg/l. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest 06.10.2019.a (tl 3) ilmneb, et Toivo Pehk, kes juhtis 06.10.2019.a. sõidukit Nissan Primera reg. nr XXX XXX otsustati 06.10.2019.a kell 22.04 kõrvaldada mootorsõiduki juhtimiselt, kuna oli alust arvata et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. - sõiduki hoiukohta teisaldamise aktiga 06.10.2019.a (tl 4) on tõendatud, et Toivo Pehk juhtis alkoholijoobes mootorsõidukit Nissan Primera reg. nr XXX XXX ja eelnimetatud sõiduk on teisaldatud hoiukohta. - tunnistaja Janek Kuuse 06.10.2019.a antud ütluste (tl 5-6) kohaselt sai politseipatrull väljakutse Viljandi linnas Centrumi Selveri juurde kus hakkab kohe sõitma Nissan registreerimismärgiga XXX XXX ning selle juht on alkoholijoobes. Nimetatud sõiduk sõitis politseile vastu Viljandis Jakobsoni tänaval. Politsei sõitis Nissanile järele ja pidasid selle kella 22.04 ajal kinni Viljandis, Valuoja pst xx juures. Sõidukis oli juht Toivo Pehk üksinda ja indikaatorvahendisse AlcoQuant puhudes oli näiduks 0,86 mg/l kohta. Isik tunnistas, et oli joonud õlut. Viljandi politseijaoskonnas puhus Toivo Pehk tõenduslikku alkomeetrisse, selle lõplik lugem oli 0,79 mg/l kohta. - kahtlustatava Toivo Pehki kinnipidamise protokollist 06.10.2019.a. (tl 10-13) nähtub, et isik on kinni peetud 06.10.2019.a. kell 22.04 Valuoja pst xx, Viljandi linnas ning vabastatud 07.10.2029.a. kell 13.
2. - kahtlustatava Toivo Pehki 07.10.2019.a antud ütlustest (tl 14-15) nähtub, et ta võtab omaks mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise 06.10.2019.a ning kahetseb toimepandud tegu. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et Toivo Pehk juhtis 06.10.2019.a. kella 22.04 paiku Viljandi linnas Valuoja pst xx juures mootorsõidukit Nissan Primera, reg. nr XXX XXX , olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,79 mg/l kohta. Sellise tegevusega rikkus Toivo Pehk LS § 69 lg 1, LS § 69 lg 2 p 1 nõudeid. Seega on Toivo Pehk toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Süüdistatava otsesele tahtlusele viitab tema väljahingatavas õhus mõõdetud alkoholisisalduse määr (0,79 mg/l kohta), eelmärgitu kinnitab, et isik istus mootorsõiduki rooli teades endal joobe olemasolu. 3 Kohus leiab, et Toivo Pehk tuleb käskmenetluses

§ 424lg 1 järgi süüdi tunnistada.

Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ja Toivo Pehki süüd välistavaid asjaolusid. 4. Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 424

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud süüdistatava tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, samuti ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise käskmenetluses. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus Toivo Pehki puhtsüdamliku kahetsusega vastavalt

§ 57lg 1 p 3.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Toivo Pehkil puuduvad kehtivad kriminaalkaristused (tl 79), politsei päringule juhtimisõiguse kohta edastatud andmetest (tl 16) nähtub, et Toivo Pehkil on kehtiv juhtimisõigus.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.

§ 44

lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot.

§ 44

lg 3 kohaselt keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt Maksu- ja Tolliametile teostatud päringu kohaselt oli süüdistatava 2018. aastal tehtud tulumaksuga maksustavate väljamaksete summa pärast tulumaksu maha arvamist 2232 eurot ning keskmise päevasissetuleku suuruseks oli 2,38 eurot (tl 17-18).

§ 44lg 2 alusel kuulub antud juhul kohaldamisele miinimumpäevamäär 10 eurot.

Arvestades Toivo Pehki süü suurust, kehtivate kriminaalkaristatuse puudumist, karistust kergendava asjaolu olemasolu ning toimikus olevaid tõendeid süüdistatava keskmise päevasissetuleku kohta, leiab kohus, et süüdistatavat on võimalik mõjutada rahalise karistusega, seega on põhjendatud süüdistatavale mõista

§ 424

lg 1 järgi karistuseks rahaline karistus 200 päevamäära, s.o 2000 eurot.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata Toivo Pehkile katseaeg 1 aasta ning mõistetud rahalist karistust 200 päevamäära, s.o 2000 eurot ei pöörata täitmisele, kui Toivo Pehk ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu.

1. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse
2. detsembri 2019 määrusest nr 115 (Töötasu 4 alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Ida-Tallinna Keskhaigla 05.08.2020.a väljavõte Toivo Pehki epikriisist nr xxxxxxxxxx (tl 30) tõendab, et Toivo Pehkil on xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxx xx xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kuivõrd Toivo Pehk on xxxxxxxxxxxxxx , kelle ainus sissetulek on xxxxxxxxx, samuti kulub süüdistataval suures mahus rahalisi vahendeid taastusravile, siis isik ei ole võimeline tasuma menetluskulusid täies mahus ning on põhjendatud jätta pool sundrahast riigi kanda ja mõista Toivo Pehkilt välja sundraha summas 438 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude summas 438 eurot tasumine ühe aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.
3. Muud põhjendused KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 254 lg 6 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. KrMS § 254 lg 5 kohaselt tuleb käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia saata KrMS § 164 lg-te 3 ja 5 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale, kaitsjale ja prokuratuurile. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5