Obsah (9)

§ 442§ 657§ 459§ 371§ 392§ 351§ 435§ 232§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-20

§ 442lg-t 8.

Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja väite, et kostja seaduslik esindaja elab alaliselt Tallinnas ja osutab seal juuksuriteenust. Ta omab piisavat sissetulekut kostja ülalpidamiseks. Maakohus ei ole välja selgitanud, kas kohtuotsuse tegemise ajal kostja seaduslik esindaja töötas ja omas sissetulekut või mitte. Hageja lisas apellatsioonkaebusele uued dokumentaalsed tõendid, mille ta palub võtta asja materjalide juurde. Hageja soovib nendega tõendada, et kostja seadusliku esindaja sissetulekuks ei ole üksnes töötutoetus, nagu leidis maakohus. 3 Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta, et pärast

1. märtsi 2019 kohtumääruse tegemist on hageja sissetulek oluliselt vähenenud.
2. märtsi 2019 seisuga oli hageja igakuine sissetulek X eurot, kuid alates jaanuarist 2020 on see X eurot. Maakohus leidis, et igakuine elatist 135 eurot katab kostja ülalpidamiskulusid, mis on seotud lasteaia ja huviringide eest maksmisega. Need kulud on iga lapse ülalpidamise osa ja neid peavad kandma mõlemad vanemad, mitte ainult üks vanem. Hageja katab teise lapse, C.C., kulud, mis on seotud koolis õppimisega, jalgpallitrennides ja -turniiridel osalemisega. Hageja kulutab C.C. spordiga tegelemisele igakuiselt keskmiselt 50 eurot.
3. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatise suuruse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja igakuise elatise 65 eurot alates

1. märtsist 2020 kuni kostja täisealiseks saamiseni (
2. septembril 2034). Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
3. Asja materjalidest nähtuvalt on vanematel kaks ühist last – kostja ja C.C.. Käesolevas tsiviilasjas on poolte vahel vaidlus selles, kas hagejal tuleb tasuda kostjale elatist Viru Maakohtu
4. märtsi 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-103481 kinnitatud kompromissis kokkulepitud suuruses, s.o alates
5. veebruarist 2019 kuni kostja täisealiseks saamiseni igakuiselt 220 eurot. Hageja väitel on asjaolud elatise kohta kompromissi sõlmimise ja käesolevas asjas hagi esitamise vahelisel ajavahemikul oluliselt muutunud (

§ 459lg 1 p 1), sest poeg C.C.

elab alatiselt hageja juures, hageja sissetulek on vähenenud ning kostja seadusliku esindaja sissetulek on suurenenud. 8. Jõustunud kohtumäärusega kinnitatud kompromiss on õigusjõult võrdne kohtuotsusega, mis seob pooli ega võimalda sama vaidlust samade asjaolude üle uuesti alustada (

§ 371lg 1 p‑d 4 ja 5, § 432, § 457 lg 1).

Üksnes

§‑s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu

1. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 32).
2. Käesolevas asjas ei nähtu kompromissist, millised asjaolud on elatise suuruse määramisel aluseks olnud (tl-d 5–7). Kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Samuti tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud (Riigikohtu
3. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 37.1).
4. Ringkonnakohus leiab, et maa- ja ringkonnakohtus hageja poolt esile toodud asjaolud tingivad lõppastmes elatise vähendamise, kuna kompromissi sõlmimise ja käesolevas asjas hagi esitamise vahelisel ajavahemikul on asjaolud oluliselt muutunud (

§ 459lg 1).

4 Siiski ei nõustu ringkonnakohus maakohtu põhjendustega osas, mille kohaselt tuleb hagejal tasuda alates 11. märtsist 2020 kostja ülalpidamiseks igakuiselt 135 eurot. 10.1.

§ 392

lg 1 p-de 3 ja 4 järgi selgitab kohus eelmenetluses välja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta.

§ 351

lg-st 1 tulenevalt arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Kohtuotsuse saab

§ 435

lg 1 järgi teha pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Praeguses asjas maakohus ei täpsustanud menetluses, kui palju aega veedab C.C. ema juures ja kostja isa juures, millised on vanemate igakuised sissetulekud ja kostjale tehtavad kulutused. Seega jättis maakohus käesolevas vaidluses olulised asjaolud pooltega arutamata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud ka otsuse põhjendamise kohustust (

§ 442

lg 8) ja tõendite hindamise põhimõtteid (

§ 232lg-d 1 ja 2).

Otsuses puudub arusaadavalt esitatud maakohtu seisukoha kujunemine selle kohta, et tuvastatud asjaoludele tuginedes on põhjendatud hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatise suuruseks 135 eurot. Eelkirjeldatud menetlusnormide rikkumised tõid ringkonnakohtu hinnangul kaasa ebaõige kohtulahendi. Ringkonnakohus peab võimalikuks rikkumised ise kõrvaldada.

1. Lapse ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, sh arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi (tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi). Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka vanemate varalist seisundit. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist (vt nt Riigikohtu
2. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 21.1).
3. Hageja on ringkonnakohtu
4. oktoobri 2020 istungil selgitanud, et praegusel ajal on tema igakuise töötasu suuruseks X eurot, millele lisandub umbes kahe kuu järel preemia X eurot. Kompromissi sõlmimise ajal oli tema igakuine töötasu X eurot. Kostja seaduslik esindaja andis samuti istungil selgitusi oma sissetulekute kohta. Selgituse kohaselt on ta alustanud alates jaanuarist tööd juuksurina. Koroonaviiruse levimise ajal oli salong kinni ning tal on veel vähe püsikliente, kuid oktoobris sai ta töötasu X eurot. Lisaks laekub kostja seaduslikule esindajale peretoetus mõlema lapse eest, s.o 120 eurot kuus. Hageja väitel kompromissi sõlmimise ajal kostja seaduslik esindaja töötasu ei saanud. Kostja seaduslik esindaja seda hageja väidet vaidlustanud ei ole. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna praegusel juhul elatise vähendamiseks alust hageja väited enda sissetuleku vähenemise ning kostja seadusliku esindaja sissetuleku suurenemise kohta. Hageja sissetulek ei ole märkimisväärses ulatuses vähenenud. Ringkonnakohus märgib, et vanema väike sissetulek või selle puudumine ei ole iseenesest elatise vähendamise aluseks. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tema sissetulek on väike. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, sh vajadusel leidma lisatöö või töökohta vahetama (vt nt Riigikohtu
5. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 13).
6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et elatise vähendamiseks annab alust asjaolu, et vanemate teine ühine laps, C.C., on asunud pärast kompromissi kinnitamist elama hageja (isa) juurde. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole selle üle poolte vahel vaidlust. Seejuures ei ole C.C. esitanud ema vastu hagi elatise saamiseks. 5 Samuti puudub vaidlus selle kohta, et kostja elab ema juures. Hageja väitel viibib kostja tema juures 3–4 päeva kuus ning C.C. oma ema juures viis päeva kuus. Kostja seadusliku esindaja väidete kohaselt viibib aga kostja hageja juures maksimaalselt kaks päeva kuus. Seega täidavad mõlemad vanemad võrdselt ühe lapse ülalpidamiskohustust vahetult, s.o lapse kasvatamises osalemisega. Järelikult on maakohus põhjendatult leidnud, et asjaolu, et hageja kannab C.C.ga seotud ülalpidamiskulud, on mõjuv põhjus teisele lapsele makstava elatise vähendamiseks (PKS § 102 lg 2).
7. Siiski ei nõustu ringkonnakohus hageja seisukohaga, nagu tuleks kostjale igakuiselt makstavat elatise suurust vähendada 0 euroni ehk elatise tasumine täielikult lõpetada. Kostja seaduslik esindaja on ringkonnakohtu
8. oktoobri 2020 istungil täiendavalt selgitanud, et kuna ta töötab graafiku alusel, on tal vaja kostja lasteaiast äratoomiseks lapsehoidjat. Lapsehoidjale makstav tasu on 130 eurot kuus. Hageja oli teadlik, et lapsehoidjale makstakse ühe korra lapse koju viibimise eest 10 eurot. Hageja ei vaielnud kulu suurusele istungil ka vastu, kuid leidis, et see tuleks katta emale laekuva C.C. peretoetuse arvelt. Kostja seaduslik esindaja seevastu väitis, et kui C.C. viibib tema juures, siis tal kulub lapsele suurem summa kui 60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kostja lapsehoidja tasu 130 eurot kuus on praegusel juhul põhjendatud ja vajalik täiendav kulu, mis tuleb elatise suuruse arvutamisel arvesse võtta. Vastasel juhul ei oleks kostja seaduslikul esindajal võimalik tööl käia ning seadusjärgset ülalpidamiskohustust täita. Arvestades hageja mõnevõrra suuremat sissetulekut võrreldes kostja emaga leiab ringkonnakohus, et kulu kostja lapsehoidjale tuleb jagada võrdselt mõlema vanema vahel. Seega jääb kostja lapsehoidjale makstavast tasust 65 eurot hageja ning 65 eurot kostja seadusliku esindaja kanda. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud vähendada Viru Maakohtu
9. märtsi 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-103481 kinnitatud kompromissis kokkulepitud kostjale igakuiselt makstava elatise suurust 65 euroni.
10. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. Maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 2 on elatis välja mõistetud alates hagi esitamisest (
11. märtsist 2020) kuni kostja täisealiseks saamiseni. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (

§ 442lg 5 teine lause).

Resolutsiooni selguse huvides peab ringkonnakohus vajalikuks täpsustada, mis ajani peab hageja elatist maksma ehk seda, millal kostja saab täisealiseks. Hageja on sündinud X (tl 14 pöördel), seega saab ta täisealiseks 22. septembril 2034. Selles osas tuleb maakohtu otsust täiendada. 16. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud

§ 163lg 1 alusel poolte endi kanda.

Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus kulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Asja materjalidest ka ei nähtu, et pooltel oleks menetluskulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Üllar Roostoja Viivi Tomson 6