← Eesti

2-18-16598/43

Obsah (13)§ 158§ 132§ 153§ 106§ 30§ 171§ 176§ 173§ 65§ 23§ 150§ 169§ 170

2-18-16598 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Leanika Tamm Kohtujurist Ave Roosvalt Määruse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2020. a Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-16598 Tsiviilasi A

§ 158

lg 4 alusel võlausaldajate tunnustatud nõude osade suurused, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud: I ja III järgu nõuded puuduvad. II järgus nõuded kogusummas 1 080 096,20 eurot võlausaldajate kaupa järgmistes ulatustes:

  1. Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu nõue summas 1324,02 eurot, II rahuldamisjärgus, jaotise suurus 0,123 % teise järgu nõuete kogusummast, jääb saamata 1324,02 eurot;
  2. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue summas 1 078 706,71 eurot, II rahuldamisjärgus, jaotise suurus 99,871 % teise järgu nõuete kogusummast, jääb saamata 1 078 706,71 eurot;
  3. Kohtutäitur Eha Nikker nõue summas 24,05 eurot, II rahuldamisjärgus, jaotise suurus 0,002 % teise järgu nõuete kogusummast, jääb saamata 24,05 eurot; 1

(6)2-18-16598
  1. Kohtutäitur Kersti Kaljula nõue summas 41,42 eurot, II rahuldamisjärgus, jaotise suurus 0,004 % teise järgu nõuete kogusummast, jääb saamata 41,42 eurot.
  2. Vabastada Andrus Õnnik füüsilisest isikust võlgniku A.P. (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
  3. Kinnitada pankrotihaldur Andrus Õnniku tasuks xxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxx) eurot, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot ning hüvitada see avaldaja Maksu- ja Tolliameti poolt kohtu deposiiti makstud summast OÜ Pärnu Pinker Albert arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX SEB Pank AS-is.
  4. Kinnitada pankrotihaldur Andrus Õnniku tehtud vajalikud kulutused summas xxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxx) eurot (sh kulu xxxxxxxxxxx eurot ja käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) ning hüvitada see avaldaja Maksu- ja Tolliameti poolt kohtu deposiiti makstud summast OÜ Pärnu Pinker Albert arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX SEB Pank AS-is.
  5. Jätta algatamata menetlus võlgnik A.P. (isikukood xxxxxxxxxxx) kohustustest vabastamiseks.
  6. Määrus saata menetlusosalistele ja peale jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele ning avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. SISULISED ASJAOLUD Pärnu Maakohus 17.12.2018 määrusega kuulutas välja A.P. pankroti ja määras pankrotihalduriks Andrus Õnniku. Pankrotihalduri 30.10.2020 kohtule esitatud aruande kohaselt A.P. (pankrotis) pankrotimenetluses toimus võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek 19.03.2019, kohus kinnitas menetluses koostatud jaotusettepaneku 08.05.
  7. Pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. A.P. pankrotimenetluses puudub müüdav pankrotivara; puuduvad tagasivõitmise võimalused; puudub arestitav sissetulek; puuduvad muud teadaolevad võimalused pankrotivara suurendada. Pankrotivarasse ei ole vahendeid laekunud. Vahendite puudumise tõttu ei ole menetluses väljamakseid tehtud. A.P. pankrotimenetluses puudusid vahendid jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks, seega väljamakseid ei ole teostatud. A.P. pankrotimenetluses ei ole esitatud ega kaitstud pandiga tagatud nõudeid ja puudub pandieseme müügist saadud tulu. A.P. pankrotimenetluses puudub müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara. A.P. pankrotimenetluses on pankrotihaldur: - vormistanud pangas enda nimele võlgniku kontode kasutusõiguse (30 min), - koostanud ja edastanud pankrotimenetluse teated võlausaldajatele (30 min), - valmistanud ette ja viinud läbi võlausaldajate I üldkoosoleku (1 tund ), - valmistanud ette ning viinud läbi nõuete kaitsmise koosoleku (1,5 tundi), - koostanud ja esitanud kohtule

§ 132

sätestatud aruande (30 min) ning - jaotusettepaneku (2 tundi) - koostanud ettekande, vastuseks kohtu 17.09.2020 nõudele ( 30 min) - koostanud, tõlkinud ja esitanud päringu Norra maksuametile (1 tund) - suhelnud võlgniku ja tema tütrega, kontrollinud regulaarselt võlgnikul sissetulekute ja laekumiste olemasolu/puudumist MTA-st ja pangakontodelt (5,0 tundi), - koostanud menetluse lõpetamise aruande (2,5 tundi). 2

(6)2-18-16598 Kokku on haldur kulutanud xxxxxxxxxxx. A.P. pankrotimenetluses jääb võlausaldajatel tunnustatud nõuete osas

§ 153lg 1 p 2 järgus saamata kokku 1 080 096,20 eurot järgmiselt: Nr.

Võlausaldaja 1 2 3 4 Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu Eesti Vabariik Maksuja Tolliameti kaudu Kohtutäitur Eha Nikker Kohtutäitur Kersti Kaljula KOKKU NÕUDED Tunnustatud nõuete summa eurodes Nõude tunnustamise järk Jaotis %-na 1 324,02 § 153 lg 1 p 2 0,123 1 324,02 § 153 lg 1 p 2 99,871 § 153 lg 1 p 2 0,002 1 078 706,71 24,05 1 078 706,71 24,05 41,42 1 080 096,20 € § 153 lg 1 p 2 0,004 100% JÄÄB SAAMTA 41,42 1 080 096,20 € A.P. pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid, samuti ei kavatse pankrotihaldur neid esitada. Pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole

§ 106alusel kohtus nõudeid vaidlustatud.

A.P. pankrotimenetluses puuduvad kohtukulud. Pankrotimenetluse käigus on pankrotihaldur teinud vajalikke kulutusi bürookuludele (büroo üür, kulud sidevahenditele, paber, koopiad jms) kokku 536,00 € ( s.o 22 kuud ja 10 päeva x 24 €/kuus, sh käibemaks). Kuludest 72 € on kohus kinnitanud 08.05.2019 määrusega ja 4xxxxxxxxxxx on arvestuslik. Seoses menetluses vahendite puudumisega haldur täiendavate kulude kinnitamist ei taotle ja kulude nimekirja ei esita. A.P. pankrot kuulutati välja võlausaldaja Maksu- ja Tolliameti avalduse alusel. Ajutise halduri aruandes oli märgitud A.P. varade väärtuseks 0,00 eurot ja kohustuste suuruseks 8-e võlausaldaja ees kokku 1 070 477,72 €. Haldur esitas

ettenähtud teated kõigile teadaolevatele võlausaldajatele. Nõudeavalduse esitas kokku 5 võlausaldajat, kelle nõuetest tunnustati nõudeid kokku summas 1 080 096,20 €. Haldurile ei ole teada, et tunnustamata nõude osas oleks esitatud nõude tunnustamise hagi. A.P. pankroti väljakuulutamisel puudusid võlgnikul vara ja vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ning pankrot kuulutati välja

§ 30

alusel, kuna EMTA tasus menetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiitkontole 1200 €. Hilisemalt esitas võlgnik kohtule ka kohustustest vabastamise avalduse. Menetluse kestel on haldur võlgnikule korduvalt selgitanud pankrotimenetluse olemust, sh võlgnikupoolse koostöö kohustust, sissetulekute arestimise ulatust jms. Pankrotimenetluse ajal võlgnikul legaalsete sissetulekute olemasolu ei ole tuvastatud. Võimaliku sissetuleku tuvastamiseks on haldur muu hulgas pöördunud ka Norra maksuameti poole, kuna oli tekkinud arvamus, et võlgnik võib töötada Norras. Võlgniku sõnul on ta pankrotimenetluse ajal tegelenud püsiva töökoha leidmisega, et oleks võimalik katta vajalikke pankrotimenetlusega seotud kulusid ning et pärast pankrotimenetluse lõppemist oleks alus kohustustest vabastamise menetluse alustamiseks. Püsivat töökohta pole võlgnik vaatamata pingutustele leidnud. Ta on saanud teha lühiajalisi registreerimata töid asendusautojuhina, millede puhul on töötasu olnud alla miinimumpalga. Vahepeal ei olnud tal kõrge vererõhu tõttu lubatud autojuhina töötada. Sellega seoses oli ta 2 kuud ka ravil. 3

(6)2-18-16598 Võlgnikul puudub püsiv elukoht ning ta peatub kas vanematekodus Leina külas, Häädemeeste vallas või venna juures Uulus. Posti kättesaamise kohaks on märgitud tütre elukoht, kuna tal endal püsiv elukoht puudub. Võlgniku sõnul pole ta võimeline pankrotimenetlusse mingeid vahendeid maksma. Tal pole endal tihtipeale söögirahagi ja laenab seda lähisugulastelt. Kuna võlgnikul ei ole õnnestunud pikema aja jooksul püsivat töökohta leida ning tema tervislik seisund ja COVID-19 tingitud piirangud takistavad töö leidmist, siis ei ole otstarbekas pankrotimenetlust jätkata. A.P. pankrotivara hulgas puuduvad igasugused vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Kuna pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasus võlausaldaja kohtu deposiiti 1200 €, on võimalik menetluskulud tasuda nimetatud deposiidi arvelt. A.P. on 06.01.2019 esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Tema puhul pole teada

§ 171

lg 2 sätestatud asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Ta on süüdi mõistetud majandusalases süüteos KarS § 376 lg 1 (tubakatoodete käitlemise korra rikkumine), kuid mitte üheski

§ 171lg 2 p 1 sätestatud kuriteo toimepanemises.

Kõik tunnustatud nõuded on sellised, millest oleks eduka kohustustest vabastamise menetluse tulemusena võimalik vabaneda. S.t, et puuduvad

§ 176

lg 2 märgitud kohustused (Eesti Vabariigi nõueteks menetluskulude hüvitise nõue ning maksuotsusega väljamõistetud maksu- ja intressinõuded). 19.03.2019 võlausaldajate üldkoosolek otsustas teha Pärnu Maakohtule ettepaneku jätta A.P. pankrotimenetluses usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Vaatamata eelmärgitule ei pea pankrotihaldur A.P. suhtes kohustustest vabastamise menetluse läbiviimist perspektiivseks ja seetõttu teeb ettepaneku mitte algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. 05.10.2020 telefonivestluses on võlgnik pankrotihaldurile tunnistanud suutmatust teenida sissetulekut oma võlgade tasumiseks. 22 kuu pikkuse pankrotimenetluse ajal ei ole pankrotivarasse laekunud mitte mingisuguseid vahendeid. Võlgnik tunnistab, et kohustustest vabastamise menetlus oleks perspektiivitu, sest tal puudub plaan püsiva töökoha leidmiseks ja sissetuleku teenimiseks. Seega on võlgnik juba enne kohustustest vabastamise menetluse algatamist teatanud, et tal puudub kava

§ 173

lg 1 sätestatud kohustuse täitmiseks (Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima), millest tulenevalt oleks kohustustest vabastamise menetlus perspektiivitu. A.P. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on majandusalase kuriteo toimepanemine, mille tõttu EMTA nõudis temalt maksuotsusega välja maksusumma (tubakaaktsiisi). Võlgniku maksejõuetus tekkis 23.12.2017, kui jõustus Tallinna Halduskohtu otsus, millega jäeti rahuldamata võlgniku kaebus EMTA 05.10.2016 maksuotsuse tühistamise nõudes. Maksejõuetuse põhjuseks on majanduskuriteo toimepanemine, millest lähtuvalt tekkis ka maksejõuetuse aluseks olev maksukohustus. A.P. pankrotimenetluses ei ole halduri tegevuse tulemusena pankrotivarasse vahendeid laekunud.

§ 65

lg 12 märgib, et juhul, kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub või selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu

§ 23lõigete 1-3 alusel.

Käesoleva aruande p-s 6 on kirjeldatud halduri tegevused käesolevas pankrotimenetluses ning nendeks on halduril kulunud kokku xxxxxxxxxxx. Juhul, kui arvestada halduri tasuks xxxxxxxxxxx /tunnis (lubatud kuni 96 €/tunnis), on halduril õigus tasule summas xxxxxxxxxxx €. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu 4

(6)2-18-16598 väljamaksmiseks, siis taotleb haldur tasu väiksemas ulatuses, ning selle hüvitamist võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud summast.

§ 65

lg 1 kohaselt määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu makse, välja arvatud käibemaks.

Eeltoodust lähtuvalt teeb haldur kohtule ettepaneku määrata pankrotihalduri tasuks xxxxxxxxxxx, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx € (kokku xxxxxxxxxxx €), ning hüvitada see võlausaldaja Maksu- ja Tolliameti poolt 12.12.2018 kohtu deposiitkontole tasutud summast. Pankrotihaldur palub hüvitada Maksu- ja Tolliameti poolt 12.12.2018 kohtu deposiitkontole tasutud summast Pärnu Maakohtu 08.05.2019 määrusega kinnitatud halduri vajalikud kulud kokku summas xxxxxxxxxxx € (sh kulu xxxxxxxxxxx € ning käibemaks xxxxxxxxxxx €). Halduri tasu ja kulud palub pankrotihaldur maksta välja pankrotihalduri büroole OÜ Pärnu Pinker Albert. Pankrotihaldur palub lõpetada A.P. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks; vabastada Andrus Õnnik A.P. (pankrotis) pankrotihalduri ülesannetest; mitte algatada A.P. suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. KOHTU SEISUKOHT 1. Pankrotimenetluse lõpetamine. Kohus, tutvunud pankrotihalduri ettepanekuga ja uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks on põhjendatud. Võlgnikul ei jätku vara massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, samuti puudub vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalus. Pankrotiseaduse § 158 lg 4 kohaselt juhul, kui nõuete kaitsmine on menetluses toimunud, märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamisel määruses iga võlausaldaja tunnustatud nõude suuruse ja nõudeosa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. Antud asjas toimus võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek 19.03.2019 vastavalt pankrotiseaduse (

) § 100 sätestatud korrale ning § 153 nimetatud rahuldamisjärkudele. Seega kohus kinnitab määrusega võlausaldajate nõudeosade suuruse, mille ulatuses võlausaldajad raha ei ole saanud. A.P. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on majandusalase kuriteo toimepanemine, mille tõttu EMTA nõudis temalt maksuotsusega välja maksusumma (tubakaaktsiisi). Võlgniku maksejõuetus tekkis 23.12.2017, kui jõustus Tallinna Halduskohtu otsus, millega jäeti rahuldamata võlgniku kaebus EMTA 05.10.2016 maksuotsuse tühistamise nõudes. Maksejõuetuse põhjuseks on majanduskuriteo toimepanemine, millest lähtuvalt tekkis ka maksejõuetuse aluseks olev maksukohustus. Pankrotimenetluses puudub müüdav vara, vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused puuduvad, hagisid pankrotimenetluses esitatud ei ole. Eelnevast lähtuvalt on täiendavate vahendite laekumine pankrotivarasse ebatõenäoline ning olemasolevatest vahenditest ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, seega mõistlik on pankrotimenetlus lõpetada. Eeltoodud alustel kuulub pankrotimenetlus pankroti raugemise tõttu lõpetamisele, Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade. Pankrotihalduri aruanne tuleb kinnitada ja vabastada pankrotihaldur tema ülesannetest. 2. Halduri tasu ja kulud. Vastavalt

§ 150

lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. A.P. pankrotimenetluses ei ole halduri tegevuse tulemusena pankrotivarasse vahendeid laekunud.

§ 65

lg 12 märgib, et juhul, kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub või selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu

§ 23lõigete 1-3 alusel. Pankrotihalduri esitatud tasunõue on põhjendatud ja vajalik ning halduri 5

(6)2-18-16598 aruandest nähtuvalt halduri tegevuse mahtu arvestades tegelikkusele vastav. Haldur on kulutanud kokku xxxxxxxxxxx, tasumääraga xxxxxxxxxxx / tund. Pankrotihalduri tasu suuruse aluseks võetud tunnihind on mõistlik (maksimaalne oleks 96 eurot), kohtul ei ole kahtlust viidatud ajakulus. Arvestades halduri tasuks xxxxxxxxxxx /tunnis (lubatud kuni 96 €/tunnis), on halduril õigus tasule summas xxxxxxxxxxx eurot. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu väljamaksmiseks, siis taotleb haldur tasu väiksemas ulatuses, ning selle hüvitamist võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud summast.

§ 65

lg 1 kohaselt määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65lg 1 1 kohaselt sisaldab halduri tasu makse, välja arvatud käibemaks.

Kohus kinnitab pankrotihalduri tasu summas xxxxxxxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot, kokku xxxxxxxxxxx eurot, mis tuleb välja maksta võlausaldaja poolt deposiiti kantud summast pankrotihalduri büroole OÜ Pärnu Pinker Albert. Pankrotihaldurile tuleb hüvitada deposiitkontole tasutud summast Pärnu Maakohtu 08.05.2019 määrusega kinnitatud halduri vajalikud kulud kokku summas xxxxxxxxxxx € (sh kulu xxxxxxxxxxx € ning käibemaks xxxxxxxxxxx €). Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks on avaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 12.12.2018 kandnud kohtu deposiiti xxxxxxxxxxxt. Pankrotihalduri töötasu ja vajalikud kulutused tuleb välja maksta avaldaja poolt kohtu deposiiti kantud summast pankrotihalduri büroole OÜ Pärnu Pinker Albert, mille arvelduskontole on nr XXXXXXXXXXX SEB Pank AS-is. 3. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 170

lg 1 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Võlgnik A.P. (pankrotis) esitas kohustustest vabastamise avalduse tähtaegselt 06.01.2019.

§ 171

lg 2 p 1 tulenevalt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata muu hulgas siis, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises. A.P. puhul pole teada

§ 171

lg 2 sätestatud asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Ta on süüdi mõistetud majandusalases süüteos KarS § 376 lg 1 (tubakatoodete käitlemise korra rikkumine), kuid mitte üheski

§ 171lg 2 p 1 sätestatud kuriteo toimepanemises.

Kõik tunnustatud nõuded on sellised, millest oleks eduka kohustustest vabastamise menetluse tulemusena võimalik vabaneda. Vaatamata eelmärgitule ei pea pankrotihaldur A.P. suhtes kohustustest vabastamise menetluse läbiviimist perspektiivseks ja teeb ettepaneku mitte algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. 05.10.2020 telefonivestluses on võlgnik pankrotihaldurile tunnistanud suutmatust teenida sissetulekut oma võlgade tasumiseks. Kohus, tuginedes pankrotihalduri esitatud andmetele, jätab A.P. taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks rahuldamata. Kohus leiab, et kuna võlgniku poolt ei ole 22 kuu pikkuse pankrotimenetluse aja jooksul pankrotivarasse laekunud mitte mingisuguseid vahendeid ja võlgnik ka ise on tunnistanud, et kohustustest vabastamise menetlus oleks perspektiivitu, sest tal puudub plaan püsiva töökoha leidmiseks ja sissetuleku teenimiseks, siis ei ole tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamine põhjendatud. Võlgnik on juba enne kohustustest vabastamise menetluse algatamist teatanud, et tal puudub kava

§ 173

lg 1 sätestatud kohustuse täitmiseks, mis tähendab võlgniku kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Eeltoodust tulenevalt oleks kohustustest vabastamise menetlus perspektiivitu. Menetlus võlgnik A.P. kohustusest vabastamiseks tuleb jätta algatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.