) § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Seega on T. P. õigus nõuda kostjalt elatise tasumist. 5.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01.01.2020 on 584 eurot. Elatise alammäär on seega 292 eurot. Kuna hageja on esitanud nõude miinimumelatise saamiseks, ei pea hagejale tehtavaid kulutusi käesolevas asjas eraldi tõendama. Kohus saab vähendada elatist alla seaduses sätestatud alammäära üksnes mõjuval põhjusel.
lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel 2 käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis annaksid seadusest tulenevalt võimaluse elatise välja mõista alammäärast väiksemas summas. Kohus märgib, et teise lapse olemasolu ei ole automaatselt elatise vähendamise aluseks. Teise lapse olemasolu saab olla
lg 2 järgi elatise vähendamise aluseks üksnes juhul, kui see laps osutuks miinimumelatise maksmisel varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole vaatamata kohtu nõudele esitanud tõendeid oma sissetuleku, varalise seisundi ega teise lapse sünni kohta. Kohus ei saa seaduse kohaselt vähendada välja mõistetavat elatist ainult seetõttu, et kostja sissetulek oli liiga väike. Riigikohtu lahenditest tulenevalt tuleb eeldada, et kostja suutis teenida vähemalt miinimumpalga. 6. Kohus mõistab
Hageja 19.08.2020 menetlusdokumendis esitatud arvutuste kohaselt on elatise võlgnevus ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist kokku 1585 eurot ning alates 14.09.2019 kuni august 2020 289 eurot. Kokku on elatise võlgnevus 1874 eurot. Kostja ei ole hageja võlaarvestusele vastu vaielnud. Kuna kostja on hagejale ülalpidamist andnud ebaregulaarselt, on kostja hageja ülalpidamiskohustust rikkunud. Seetõttu on põhjendatud kostjalt kohtuotsusega elatise väljamõistmine ka edasiulatuvalt. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise perioodi 13.09.2018 kuni 01.08.2020 eest 1874 eurot ja edaspidi igakuiselt 292 eurot (kuid mitte vähem kui elatise miinimummäär) kuni hageja täisealiseks saamiseni. 7. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskuluna tõlkekulud 120,59 eurot ja õigusabikulud 756 eurot. Kohus loeb hageja õigusabikulud põhjendatuks, sh materjalidega tutvumine ja hagiavalduse koostamine - 3 h; 19.08.2020 vastuse koostamine kohtunõudele – 1,5 h, 02.11.2020 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine – 0,75 h, kokku põhjendatud ajakulu 5,25 tundi tunnihinnaga 144 eurot ja õigusabikulu 756 eurot. Lisaks on põhjendatud hageja tõlkekulud seoses hagiavalduse tõlkimisega summas 86,85 eurot ja kostja esindajate kirja tõlkimisega summas 33,74 eurot. Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 876,59 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.