Obsah (8)

§ 447§ 651§ 459§ 654§ 232§ 436§ 171§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 23. november 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19

) § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. 7. Esiteks käsitleb ringkonnakohus vaidlustatud otsuse resolutsiooni ebatäpsust, millel puudub sisuline mõju otsuse lõppjäreldustele (

§ 447lg 2).

Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-s 2 eksinud tsiviilasjas nr 2-12-29649 tehtud Viru Maakohtu otsuse kuupäeva märkimisel. Asja materjalidest nähtuvalt on õige maakohtu otsuse kuupäev 11. oktoober 2012 (I kd, tl 15; III kd, tl 27 pöördel). Kõnealuses osas tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni p 2 täpsustada. 8.

§ 651

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostjad on apellatsioonkaebuses taotlenud maakohtu otsuse täies ulatuses tühistamist. Samas apellatsioonkaebuse põhjendustest järelduvalt vaidlustavad kostjad maakohtu otsuse üksnes osas, millega hagi elatise vähendamiseks rahuldati. Ringkonnakohus ülejäänud osas maakohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.

1. Käesolevas tsiviilasjas on poolte vahel vaidlus selles, kas hagejal tuleb igakuiselt tasuda kostjatele Viru Maakohtu
2. oktoobri 2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-29649 ja
3. märtsi 2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-2225 väljamõistetud miinimumelatist (perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määras). Hageja väitel on asjaolud elatise väljamõistmise ja käesolevas asjas hagi esitamise vahelisel ajavahemikul oluliselt muutunud (

§ 459lg 1 p 1).

Hagejal on X sündinud kolmas laps. Hagejal puudub sissetulek, mis võimaldaks kõiki oma lapsi ülal pidada samaväärselt. Eelmärgitu üle on poolte vahel vaidlus ka apellatsioonimenetluses. 10. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti leidnud, et praeguses asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (PKS § 102 lg 2), kuna hageja kolmas laps elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui teised elatist saavad lapsed. Asjas tuvastatu kohaselt puudub hagejal piisav sissetulek kolmele lapsele miinimumelatise maksmiseks. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust muuta või tühistada. Maakohus ei ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Samuti ei nähtu asja materjalidest menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.

1. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
3. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt põhineb vaidlustatud otsus menetlusnormi rikkumisel, kuna maakohus ei ole arvestanud kõikide asjaolude ja tõenditega. Ringkonnakohtu arvates on maakohus asjas esitatud ja kogutud tõendeid hinnanud kooskõlas

§ 232

lg-tega 1 ja 2 ning on oma järeldusi otsuses

§ 436lg 1 ja § 442 lg 8 nõuetele vastavalt põhjendanud.

Ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. 11.

1. Kostjate arvates varjab hageja enda tegelikke tulusid ning tema igakuine sissetulek on suurem kui X eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostjate seisukoht kinnitust leidnud. 11.2.
2. Kostjate arvates võib hageja saada Pindi Kinnisvara OÜ-lt ja Pindi Kinnisvarahaldus OÜ-lt täiendavaid sissetulekuid. 6 Ringkonnakohus rahuldas
3. oktoobri 2020 istungil kostjate taotluse asjas tõendite kogumiseks Pindi Kinnisvara OÜ-lt ja Pindi Kinnisvarahaldus OÜ-lt (II kd, tl 53). Ringkonnakohus kohustas
4. oktoobri 2020 kohtunõudes Pindi Kinnisvara OÜ-d ja Pindi Kinnisvarahaldus OÜ-d teavitama, kas ajavahemikul
5. jaanuarist 2020 kuni käesoleva ajani hageja on vahendanud enda või BDL Service OÜ (rg-kood 14922878) nimel kinnisvaratehinguid Pindi Kinnisvara OÜ ja Pindi Kinnisvarahaldus OÜ kaudu (nt koostöölepingu alusel) (II kd, tl 58). Juhul kui on, kohustas ringkonnakohus teavitama kinnisvaratehingute arvu, milline summa (nt vahendustasu) maksti hagejale või BDL Service OÜ-le kinnisvaratehingute eest ning millisele kontole summa (nt vahendustasu) kanti. Pindi Kinnisvara OÜ ja Pindi Kinnisvarahaldus OÜ edastasid
6. novembril 2020 vastuse kohtunõudele (II kd, tl 61). Vastuse kohaselt ajavahemikul
7. jaanuarist 2020 kuni käesoleva ajani ei ole hageja vahendanud enda või BDL Service OÜ (rg-kood 14922878) nimel kinnisvaratehinguid Pindi Kinnisvara OÜ ja Pindi Kinnisvarahaldus OÜ kaudu (koostöölepingu alusel). BDL Service OÜ ja Pindi Kinnisvara OÜ vahel oli kehtiv koostööleping
8. märtsist 2020 kuni
9. septembrini 2020, kuid BDL Service OÜ ei sõlminud koostöölepingu kehtivuse ajal Pindi Kinnisvara OÜ nimel ühtegi kinnisvara vahendamise lepingut. Pindi Kinnisvara OÜ ei maksnud hagejale ega BDL Service OÜ-le kinnisvaratehingute vahendamise eest. Järelikult on ebaõige kostjate seisukoht selle kohta, nagu saaks hageja Pindi Kinnisvara OÜ-lt või Pindi Kinnisvarahaldus OÜ-lt tulusid. 11.2.
10. Põhjendamatu on ka kostjate järeldus, et hageja konto väljavõtete järgi on tema igakuine sissetulek ca X eurot. Asja materjalidest nähtub, et hageja kasutab kahte kontot: AS-i SEB Pank kontot nr X ja Luminor Bank AS-i kontot nr X. Hageja sissetulekud laekuvad Luminor Bank AS-i kontole, millelt ta teeb ülekandeid AS-i SEB Pank kontole. Hageja on kandnud Luminor Bank AS-i kontolt enda AS-i SEB Pank kontole alljärgnevad summad: 1300 eurot
11. detsembril 2019 (II kd, tl-d 73 pöördel ja 84), 1350 eurot
12. jaanuaril 2020 (II kd, tl-d 74 pöördel ja 85 pöördel), 1350 eurot
13. veebruaril 2020 (II kd, tl-d 77 ja 87 pöördel), 450 eurot
14. veebruaril 2020 (II kd, tl-d 77 pöördel ja 88), 500 eurot
15. märtsil 2020 (II kd, tl-d 79 ja 91 pöördel), 1310 eurot
16. aprillil 2020 (II kd, tl-d 80 pöördel ja 93), 180 eurot
17. mail 2020 (II kd, tl-d 82 ja 95). Hageja on teinud enda AS-i SEB Pank kontole sularaha sissemakseid. Samas nähtub, et ta on samal päeval võtnud enda Luminor Bank AS-i kontolt sularaha välja.
18. märtsil 2020 on hageja teinud AS-i SEB Pank kontole sularaha sissemakse 950 eurot (II kd, tl 78 pöördel). Samal päeval on ta võtnud enda Luminor Bank AS-i kontolt välja sularaha 1000 eurot (II kd, tl 91).
19. mail 2020 on hageja teinud AS-i SEB Pank kontole sularaha sissemakse 1000 eurot (II kd, tl 81 pöördel). Samal päeval on ta võtnud enda Luminor Bank AS-i kontolt sularaha välja samas summas, s.o 1000 eurot (II kd, tl 94 pöördel). Seega on maakohus õigesti järeldanud, et raha kandmine ühelt kontolt teisele ei tähenda, et hagejal oleks täiendavaid sissetulekuid. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, nagu oleks hagejal täiendavaid sissetulekuid. 11.
20. Iseenesest nõustub ringkonnakohus apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et kohus ei saa elatise suuruse määramisel ja lapse vajaduste hindamisel tugineda üksnes lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringule. Siiski ei nõustu ringkonnakohus kostjate etteheitega, nagu olekski maakohus laste ülalpidamiskulude hindamisel lähtunud üksnes eelnimetatud uuringust. Samuti ei ole põhjendatud hagejate seisukoht, et uuringut ei tohtinuks asjas üldse arvestada. 7 11.3.
21. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb kohtupraktikast, et miinimumelatis ei täida tõenäoliselt enam oma algset eesmärki, s.o rahuldada õigustatud isikute igapäevaseid vajadusi. Miinimumpalk ei seostu laste tegelike vajadustega. See ei arvesta ka vanemate võimalusi elatist maksta. Miinimumpalka saav kahe lapse vanem peaks selle järgi kogu oma sissetuleku maksma elatiseks. Seega võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (Riigikohtu
22. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, Riigikohtu
23. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 14, p 30). 11.3.
24. Praegusel juhul ei ole tegemist tavapärase miinimumelatise nõudega. Hagejal on kolm ülalpeetavat, kes soovivad elatist. Miinimumelatise tasumisel peaks hageja maksma kolmele lapsele kokku 876 eurot (3 x 292 eurot). Hageja majanduslik seis seda ei võimalda. See tähendab, et elatise suuruse määramisel tuleks hinnata laste tegelikke ülalpidamiskulusid. Hageja on palunud võtta uuring arvesse just laste ülalpidamiskulude hindamisel. Maakohus ongi asjas poolte poolt välja toodud igakuised kulusid ja elatise suurust võrrelnud uuringus välja toodud eelduslike ülalpidamiskuludega, leides, et lapse keskmised vajadused on eelduslikult madalamad kui praegune elatise seaduses sätestatud miinimummäär. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga laste vajaduste hindamisel ning ei pea vajalikuks seda täpsustada. Seega on põhjendamatu kostjate väide, nagu oleks maakohus otsuse tegemisel tuginenud üksnes lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringule. Maakohus on hinnanud asjas esitatud tõendeid

§ 232lg 1 järgi kogumis ja igakülgselt.

11.3.

1. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus teinud vanemate varalise seisundi hindamisel ebaõiged järeldused. Maakohus ei võtnud arvesse hagejale kuuluvat X asuvat korterit. Ringkonnakohus kostjate seisukohaga ei nõustu. Maakohus on õigesti leidnud, et kuivõrd X asuv korter on hageja ema elukohaks, siis ei ole põhjendatud seda elatise suuruse hindamisel arvesse võtta. Asjaolu, et hageja ema selles korteris elab, nähtub ka rahvastikuregistrist. Ringkonnakohus lisab, et kuigi vaidlusaluse korteri omanikuks on alates juulist 2019 hageja, siis tuleb arvesse võtta asjaolu, et varasemalt oli selle korteri omanikuks hageja ema (I kd, tl-d 160–162). Kui korter elatise katteks müüakse, siis võib hagejal tekkida täiendav ema ülalpidamise kohustus (sh leida emale elukoht). Seega võivad hageja kohustused hoopis suureneda. 11.
2. Kostjate hinnangul jättis maakohus tähelepanuta, et kostjate seaduslikul esindajal on elamu ostmisega kaasnenud laenukohustused. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi selline laenukohustus ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Seejuures on kostjate seaduslikul esindajal piisav sissetulek kostjate ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Kostjad ei ole menetluses kordagi väitnud, et nende seaduslik esindaja ei suuda nende ülalpidamiskohustust täita. 11.
3. Kostjate arvates ei ole maakohus otsuse tegemisel andnud hinnangut selle kohta, et kostjate igakuised ülalpidamiskulud on suuremad kui seaduses sätestatud alammäär. Kostja I on erivajadustega laps ning kostja II tegeleb aktiivselt estraadivokaaliga, millega kaasnevad täiendavad kulud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostjate etteheide ei ole põhjendatud. Praegusel juhul on hageja esitanud miinimumelatise vähendamise nõude. Kostjad ei ole nõudnud miinimumelatisest suuremat elatist. Seega ei pidanudki maakohus andma hinnangut kostjate miinimumelatisest suuremate kulutuste kohta. 8 Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks märkida, et praeguses asjas hagejalt kostjate kasuks välja mõistetud elatise suurus arvestab kostja I tegelike ülalpidamiskuludega ning katab tema esmavajadused. Kostjate seaduslik esindaja on ringkonnakohtu
4. oktoobri 2020 istungil selgitanud, et kostjal I kulub mh igakuiselt ravimitele 60 eurot ning repetiitorile 150 eurot (III kd, tl 53). Kuigi hageja väitis, et tal on kahtlus eeltoodud kulude vajalikkuse kui suuruse osas, siis ta ei ole esitanud tõendeid, et need kulud oleksid põhjendamatud. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on kostja II ülalpidamiskulud suuremad, kui miinimumelatis. Muu hulgas on selle põhjuseks estraadivokaaliga tegelemine. Ringkonnakohus selgitab, et lapse ülalpidamise nõude suurus on sätestatud PKS §-s
5. PKS § 99 lg-te 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Seega tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist (vt nt Riigikohtu
6. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 21.1). Järelikult kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning see mõjutab otseselt ka lapse ülalpidamise ulatust (vt ka Riigikohtu
7. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Lisaks ei nähtu asja materjalidest, et elatise vähendamine takistaks kostjal II edaspidi estraadivokaaliga tegelemast. 11.
8. Põhjendamatu on kostjate etteheide, nagu oleks maakohus võtnud igakuise elatise määramisel arvesse riikliku lapsetoetuse. Maakohus ei ole praeguses asjas lapsetoetust elatise määramisel arvesse võtnud (III kd, tl 32 pöördel).
9. Eelmärgitust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus täies ulatuses rahuldamata.
10. Üldjuhul jäävad menetluskulud apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral

§ 171lg 1 alusel apellatsioonkaebuse esitanud isiku kanda.

Arvestades, et apellatsioonkaebuse esitajaks on alaealised lapsed, kes nõudsid oma vanemalt elatist miinimummääras, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta menetluskulud

§ 162lg 4 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulusid rahaliseks kindlaks määrata.

1. Hageja esitas ringkonnakohtu
2. oktoobri 2020 istungil taotluse kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks, milles palus ajatada tema kanda jäävad rahalised kohustused (sh menetluskulud) ja tasaarvestada enammakstud elatis tulevaste perioodide katteks (III kd, tl 55). Ringkonnakohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Seega puudub vajadus lahendada hageja taotlus rahaliste kohustuste ajatamiseks. Ringkonnakohus jätab rahuldamata hageja taotluse enammakstud elatise tasaarvestamiseks tulevaste perioodide katteks, kuna see puudutab kohtulahendi täitmist. Lisaks ei ole hageja esitanud ringkonnakohtule andmeid, mis võimaldaks kontrollida, millises ulatuses on hageja kostjatele elatist kohtumenetluse ajal tasunud. Ringkonnakohus selgitab, et juhul kui hageja on tasunud kostjatele igakuiselt elatist suuremas summas, kui ette nähtud, tuleb need summad väljamõistetud elatisest maha arvata. Hagejalt kostjate kasuks väljamõistetavat elatise suurust tuleb vähendada ulatuses, milles on hageja enda ülalpidamiskohustuse kostjate ees täitnud. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Üllar Roostoja Viivi Tomson 9