Obsah (5)

§ 37§ 121§ 43§ 249§ 55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2020, Tartu Kohtuasja number 3-20-2444 Kohtuasi Xi kaebus Tallinna linna vastu Menetlusosalised K

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus märgib, et kuigi kaebaja ei ole kaebuses nimetanud ühtegi

§ 37

lõikes 2 sätestatud nõuet, millega ta kohtu poole pöördub, nähtub kaebusest, et kaebuse esitamisega soovib kaebaja lahendada oma elukohaprobleemi, mis tekib vanglast vabanemisel. Seega on kaebusega taotletav eesmärk selge. Arvestades seda, et kohtu hinnangul esineb praegusel juhul seaduses sätestatud alus 2 3-20-2444 kaebuse tagastamiseks, ei jäta kohus kaebust konkreetse

§ 37lõikes 2 nimetatud nõude väljaselgitamiseks käiguta.

Kohus põhjendab kaebuse tagastamist alljärgnevalt. 6.

§ 121

lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebusest ning kaebaja poolt Lasnamäe Linnaosa Valitsusele esitatud pöördumistest nähtub, et kaebaja eesmärgiks on see, et kinnipidamisasutusest vabanemise korral oleks tal olemas elukoht, kuhu minna. Kaebaja ei soovi, et korduks varasem olukord, kus ta kinnipidamisasutusest vabanemisel oli sunnitud jääma tänavale.

1. Kohus leiab, et kaebaja on oma eesmärgi saavutamiseks valinud ebaefektiivse tee, esitades elamispinna saamise teemal taotlusi Lasnamäe Linnaosa Valitsusele ning Lasnamäe Linnaosa Valitsuse vastustele viidates esitanud kaebuse kohtule. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse
2. detsembri
3. a vastusest kohtunõudele nähtub, et Tallinna linna omandis oleva eluruumi üürimiseks tuleb isik esmalt eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtta. Kiirem viis ajutise eluruumi saamiseks on aga resotsialiseerimisteenuse taotlemine, mille käigus võimaldatakse ka majutust. Nii eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmine, kui ka resotsialiseerimisteenuse taotlemine eeldab isiku registreeritud elukohta Tallinna linnas. Lisaks nähtub juba ülalviidatud arvestuse pidamise korra punktist 3, et eluruumi üürimist võivad taotleda isikud, kes on kinnipidamiskohast vabanenud, kui endisesse eluruumi asumine on võimatu. Kohtu hinnangul tuleb kaebaja esmast pöördumist (kuupäevaga 16.09.2020, dtl 20) Lasnamäe Linnaosa Valitsuse poole käsitada pigem selgitustaotlusena. Teises pöördumises (kuupäevaga 18.10.2020, dtl 23-24) palub kaebaja võtta tema probleemi tõsiselt ja pakkuda välja lahendus ning kolmandas pöördumises (kuupäevaga 02.11.2020, dtl 26-27) palub kaebaja lahendada oma probleemi ja anda talle ükskõik mis elukoht Lasnamäe linnaosas. Kaebajale on Lasnamäe Linnaosa Valitsuse vastustes (dtl 22, 25, 29) selgitatud elukoha taotlemise võimalusi ja protsessi, kuid nendes vastustes ei ole tehtud sisulisi otsuseid kaebajale elukoha mittevõimaldamise kohta (sh tema eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele mittevõtmise või resotsialiseerimisteenuse mittevõimaldamise kohta).
4. Kohus märgib, et praegusel juhul tuleb arvestada asjaoluga, et kaebaja puhul on tegemist kinnipidamisasutuses viibiva isikuga, kellel puudub ka rahvastikuregistris registreeritud elukoht (viimane elukoht kuni
5. juunini 2009 oli Eesti, Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa). Kaebaja esimene võimalik kinnipidamisasutusest vabanemise aeg on
6. novembril 2021 (vabanemine elektroonilise valve all). Kohus leiab, et isegi juhul, kui kaebaja vaatamata registreeritud elukoha puudumisele ja kinnipidamisasutuses viibimisele võetaks Tallinna linnas eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele, siis ei garanteeri see kaebajale vanglast vabanemisel elukoha olemasolu. Tallinna linnal ei pruugi sellel ajal olla võimalik kaebajale sobivat üüripinda pakkuda. Lisaks nähtub arvestuse pidamise korra punktist 14.2, et isik kustutatakse eluruumi üürimist taotlevate isikute arvelt, kui isik keeldub talle pakutud eluruumi üürilepingu sõlmimisest. Seega, kui kaebajale peaks pakutama arvel oleku ajal eluruumi ja kaebaja ei saa seda kinnipidamisasutuses viibimise tõttu vastu võtta ja üürilepingut sõlmida, siis kaebaja kustutakse eluruumi üürimist taotlevate isikute arvestusest. Kohtu hinnangul sätestabki seetõttu arvestuse pidamise korra p 3, et eluruumi üürimist võivad taotleda isikud, kes on kinnipidamiskohast juba vabanenud. 3 3-20-2444
7. Vangistusseaduse § 60 lg 1 sätestab, et kinnipeetava vabastamise ettevalmistamisel abistatakse kinnipeetavat tema majanduslike ja isikliku elu korraldamisega seonduvate küsimuste lahendamisel, samuti dokumentide vormistamisel. Kinnipeetavat informeeritakse tema võimalustest saada toetust üldise sotsiaalhoolekande raames. Tartu Vangla
8. detsembri
9. a vastuses kohtunõudele on põhjalikult selgitatud, mil viisil abistatakse kinnipeetavat, kelle vanglast vabastamise tähtpäev hakkab saabuma. Vastusest nähtub, et kinnipeetavat abistatakse ka eluasemeprobleemi lahendamisel ning kinnipeetav saab taotleda endale tugiisikut, kes aitab teda ka väljaspool vanglat. Tugiisiku või tugiteenuse saamiseks tuleb kinnipeetaval pöörduda pool aastat enne vabanemist oma inspektor-kontaktisiku poole. Kohtul puudub alus kahelda selles, et vastuses kirjeldatud vabanemiseelne nõustamine toimub ja et selle käigus tegeletakse ka eluasemeprobleemi lahendamisega.
10. Kohus leiab, et kaebajal, kui kinnipidamisasutuses viibival isikul on oma eesmärki kõige paremini võimalik saavutada läbi vangla poolt pakutava sotsiaalhoolekande. See tagab kõige paremini, et just vanglast vabanemisel on kaebajal koht, kuhu minna. Kaebaja saab taotleda endale tugiteenuseid ja tugiisikut ning sealhulgas saab vangla kaebajat abistada resotsialiseerimisteenuse taotlemisel Tallinna linnas. Samas peab aga kaebaja oma eluasemeprobleemi lahendamiseks näitama initsiatiivi ja pöörduma vangla poole (kuus kuud enne vabanemist). Kohtule ei ole teada, kas kaebaja eelmisel korral kinnipidamisasutusest vabanemisel tegeles vabanemiseelsel ajal oma eluasemeprobleemiga ja vanglalt selles osas abi küsis või mitte. Praegusel juhul on kohtu hinnangul kaebajal võimalik aegsasti oma eluasemeprobleemi vangla kaasabil lahendada. Kinnipidamisasutuse ametnikel on selleks vajalikud teadmised ja kogemused olemas. Kui peaks juhtuma, et kaebaja jäetakse siiski abita, on tal võimalik pöörduda vastava kaebusega Tartu Vangla vastu kohtu poole.
11. Eelnevat arvestades ei aitaks kaebaja eesmärgi saavutamisele kaasa see, kui kohus asuks seisukohale, et Lasnamäe Linnaosa Valitsus ei ole kaebaja avaldusi lahendades talle piisava põhjalikkusega selgitanud, kuidas on vanglast vabaneval isikul võimalik saada tõhusat abi elamispinna ja sotsiaalabi taotlemisel nii, et isik ka tegelikult ilma hoolitsuseta (ehk nö tänavale) ei jääks. Kui ka kohus leiaks, et vastused ei ole isiku õiguste kaitseks piisavad (st teeks kindlaks linnaosa valitsuse tegevuse õigusvastasuse), ei oleks kohtul ikkagi võimalust kohustada Tallinna linna kaebajat korterijärjekorda panema või talle elamispinda andma. Kohtul oleks volitus kohustada vastustajat taotlusi uuesti lahendama (riigivastutuse seaduse § 6 lg 4), kuid silmas tuleb pidada, et praegusel juhul ei ole tegemist arvele võtmisest keeldumisega. Nagu kohus eelnevalt selgitas, on tõhus vahend kaebaja õiguste kaitseks pöörduda õigeaegselt vangla poole, et saada abi oma elu korraldamiseks pärast vanglast vabanemist.
12. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Xi kaebuse

§ 121lg 2 p 2 alusel.

13.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 14. Kaebaja riigilõivust vabastamise taotluses sisaldub ka lause, milles ta väljendab lühidalt soovi saada esialgset õiguskaitset.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. 4 3-20-2444 Esialgse õiguskaitse esmane ülesanne on seega kindlustada vaieldavad õiguspositsioonid põhivaidluse ajaks, tagades kohtuvaidluse ajaks õigusrahu.1 Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus on oluliste puudustega. Arvestades aga seda, et kohus ei pidanud vajalikuks täpsustada kaebuses esitatud nõuet ja tagastab kaebuse põhjusel, et kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki, puudub kohtu hinnangul praegusel juhul ka vajadus jätta esialgse õiguskaitse taotlust selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks käiguta. Lähtudes kaebuse eesmärgist, leiab kohus, et kaebajal puudub praegusel juhul esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja viibib kinnipidamisasutuses ning esimene võimalus sealt vabanemiseks tekib tal ligikaudu ühe aasta pärast. Seega ei ole ka vanglast vabanemise järgse elu korraldamine hetkel veel nii kiireloomuline tegevus, et kohus peaks kohustama Tallinna linna kaebaja õiguste kaitseks kiiresti vajalikke samme astuma. Arvestades, et õiguskirjanduse kohaselt on esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu üks taotluse lubatavuse kriteeriumitest2, jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

1. Kuna kohus tagastab kaebuse ja jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, puudub vajadus sisuliselt läbi vaadata kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 1 2 Vt K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk
2. Samas, lk
3. 5