Obsah (10)

§ 153§ 152§ 155§ 43§ 108§ 109§ 105§ 103§ 154§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Madis Ernits, Maili Lokk 17.12.2020, Tartu 3-20-41 Haldusasi X kaebus Tartu Linnavalitsu

§ 153

lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Vastavalt

§ 152

lg 1 p-le 3 lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise või kinnitab kompromissi.

§ 155

lg 4 kohaselt kohus võtab vastu kaebusest loobumise ja kinnitab kompromissi määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse. Eeltoodust tulenevalt võttis halduskohus vastu kaebusest loobumise ning lõpetas menetluse käesolevas haldusasjas

§ 152lg 1 p 3 ja § 155 lg 4 esimese lause alusel.

Kohus selgitas, et vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

§ 108

lg 7 ls 1 sätestab, et kaebaja, kes loobub kaebusest, kannab menetluskulud.

§ 108

lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kolmas isik osales käesolevas menetluses vastustaja poolel. Seega on tal õigus nõuda menetluskulude väljamõistmist kaebajalt.

§ 109lg 5 kohaselt mõistetakse välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kolmas isik esitas kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. Halduskohtu hinnangul oli õigusabiteenusele kulunud ajakulu 13,8 tundi igati põhjendatud ja kohus mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud summas 477 eurot.

1. Kaebaja esitas 07.10.2020 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 23.09.
2. a määruse tühistada ja teha uus määrus, millega kinnitatakse kaebaja ja kolmanda isiku vaheline kompromiss ning lõpetatakse menetlus seos kompromissi kinnitamisega, jättes menetluskulud asjaosaliste endi kanda. Määruskaebuse kohaselt sõlmisid sõlmisid kolmas isik ja kaebaja 15.09.2020 kokkuleppe, et neil ei ole teineteise vastu mingeid rahalisi nõudeid. See hõlmab nii kahjunõudeid kui ka menetluskulusid. Kokkulepe on digitaalselt allkirjastatuna halduskohtule esitatud. Samuti tasub vastavalt

§ 105

lg-le 1 asja läbivaatamise kulud ette see menetlusosaline, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Kolmas isik ei ole mingeid menetluskulusid tasunud ja järelikult ei saa ta neid ka nõuda. Menetlus tuleb lõpetada seoses kompromissiga vastavalt

§-le

2. Vastuses määruskaebusele teatas vastustaja, et esitatud määruskaebus ei riku ega puuduta nende õigusi. Kaebaja ja kolmas isik sõlmisid kohtuväliselt omavahel kompromissi ja kaebaja esitas seetõttu kaebusest loobumise taotluse. Kolmas isik ega ka kaebaja ei ole palunud halduskohtul sõlmitud kompromissi kinnitada, vaid esitatud on kaebusest loobumise taotlus. 2 Nii kaebajat kui ka kolmandat isikut esindavad kohtuvaidluses juriidilise haridusega lepingulised esindajad ning vastustajal ei ole põhjust kahelda esindajate pädevuses.
3. Kolmas isik leidis vastuses määruskaebusele, et see on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. 15.09.
4. a kokkuleppes on üheseltmõistetavalt kirjas, et see hõlmab ainult X juurdepääsu elektrikilbile, veemõõturile ja kaevule ning kokkuleppe osapooltel ei ole teineteisele vastastikku pretensioone ega rahalisi nõudeid, mis seonduvad juurdepääsuga elektrikilbile, veemõõturile ja kaevule. Kuna juurdepääs nimetatud kommunikatsioonidele ei olnud haldusasjas nr 3-20-41 kaebuse esemeks, ei saa kõnealune kokkulepe kuidagi puudutada menetluskulude hüvitamist haldusasjas nr 3-20-
5. Seetõttu ei pidanud ka kolmanda isiku esindaja kokkuleppele viitama, kui andis oma seisukoha kaebaja poolt esitatud menetluse lõpetamise taotluse kohta. Arusaamatuks jääb seisukoht, mis puudutab asja läbivaatamise kulude kandmist

§ 105

lg 1 alusel, sest kolmas isik ei ole asja läbivaatamise kulude hüvitamist taotlenud ja halduskohus ei ole selliseid kulusid ka kaebajalt välja mõistnud. Kolmas isik esitas taotluse üksnes esindaja kulude väljamõistmiseks ja

§ 103

lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad menetlusosaliste esindajate kulud kohtuväliste kulude hulka. Halduskohus lõpetas õigesti haldusasja nr 3-20-41 menetluse, sest täpselt seda kaebaja taotles. Kaebaja ei ole kordagi esitanud halduskohtule taotlust kompromissi kinnitamiseks, rääkimata kaebaja ja kolmanda isiku poolt 15.09.2020 sõlmitud kokkuleppe kinnitamisest. Kolmas isik rõhutab veelkord, et X juurdepääs elektrikilbile, veemõõturile ja kaevule ei ole olnud käesolevas asjas halduskohtule esitatud kaebuse esemeks. Arusaamatu on ka kaebaja taotlus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Halduskohus selgitas kaebajale juba 18.09.2020 kirjalikult, et kaebaja, kes loobub kaebusest, kannab menetluskulud ja palus kaebajal kirjalikult kinnitada, et ta on kaebusest loobumise tagajärgedest teadlik. Kaebajat esindab käesoleva haldusasja menetluses õigusteadmistega isik, kes pidi aru saama, et kuna kolmandal isikul oli esindajaks õigusbüroo jurist, on kolmas isik suure tõenäosusega õigusteenuse eest tasunud ja Y esindaja kulu jääb

§ 108lg 7 kohaselt kaebaja kanda.

Kaebaja esindaja kinnitas 18.09.2020 halduskohtule kirjalikult, et on menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlik ja palus menetluse kaebusest loobumise tõttu lõpetada. Seega on välistatud, et kaebaja sai menetluse lõpetamise tagajärgedest valesti aru. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust ja Tartu Halduskohtu 23.09.
2. a määrus tuleb jätta muutmata.
3. Asja materjalidest nähtuvalt (kd I, lk 184-190) esitas X 16.09.2020 halduskohtule menetluse lõpetamise avalduse. Kaebaja selgitas, et soovib käesolevas haldusasjas menetluse lõpetada seoses kaebaja ja kolmanda isiku poolt 15.09.2020 sõlmitud kompromisslepinguga. Viidatud kompromisslepingu kohaselt on lepingupooled erimeelsuste lahendamise eesmärgil teinud vajalikud ümberehitused, millega on Xle edaspidi tagatud juurdepääs maja elektrikilbile, veemõõturile ja kaevule. Pooled kinnitasid veel, et neil ei ole teineteisele vastastikku pretensioone ega rahalisi nõudeid, mis seonduvad juurdepääsuga elektrikilbile, veemõõturile ja kaevule. Kuigi kaebaja ja kolmanda isiku vahel 15.09.2020 sõlmitud kompromissleping on ilmselt olnud aluseks kaebaja taotlusele lõpetada asja menetlus, ei esitanud ta halduskohtule taotlust 15.09.2020 sõlmitud kompromissi kinnitamiseks ja asjas menetluse lõpetamiseks seoses menetlusosaliste poolt kokkuleppe sõlmimisega. Pealegi ei ole ringkonnakohtu 3 hinnangul 15.09.2020 sõlmitud kompromissi näol tegemist

§-s 154 toodud kompromissiga, mille kinnitamine sellisena kohtu poolt oleks saanud kaasa tuua asjas menetluse lõpetamise.

§ 154

lg 1 kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Käesolevas asjas olid poolteks kaebaja ja Tartu linn, kes ei ole asjas menetluse lõpetamiseks ühtegi kokkulepet sõlminud kaebuse eseme suhtes, milleks olid linnavalitsuse 11.

2. a otsuse tühistamise ja Tartu linna kohustamise nõue algatada riiklik järelevalvemenetlus. Alusetu on määruskaebuse esitaja seisukoht, et kaebaja ja Tartu linna vahelise kompromissina tuleks käsitleda vastustaja 17.09.
3. a vastust halduskohtu sama kuupäevaga kohtunõudele, milles kohus küsis vastustaja seisukohta kaebaja poolt esitatud menetluse lõpetamise avalduse kohta (kd I, lk191-194). Seega ei ole õige määruskaebuse esitaja väide, et halduskohus oleks pidanud asjas menetluse lõpetama mitte seos kaebaja loobumisega kaebusest, vaid seoses kompromissi kinnitamisega.
4. Seda, et kaebaja soovis asjas menetlust lõpetada just seoses kaebusest loobumisega, näitab ka tema 18.09.
5. a vastus halduskohtu kohtunõudele samast kuupäevast. Kaebaja kinnitab oma vastuses, et on teadlik kaebusest loobumise tagajärgedest ja jääb varem esitatud taotluse juurde ning palub menetluse haldusasjas nr 3-20-41 lõpetada seoses kaebusest loobumisega (kd I, lk 197-198). Kuna halduskohus selgitas kaebajale 18.09.
6. a kohtunõudes muuhulgas ka seda, et

§ 108

lg 7 järgi kannab menetluskulud kaebaja, kes kaebusest loobub ning märkis, et kolmandal isikul tuleb samuti hiljemalt 23.09.2020 kohtule teada anda, kas tal on asjas menetluskulude nõudeid, siis ei saanud kaebajale tulla üllatusena, et olukorras, kus kolmas isik menetluskulude nõude esitab, mõistetakse need kaebajalt

§ 108lg 7 alusel ka välja.

Kolmas isik esitas 22.09.2020 menetluskulude nimekirja (õigusabikulud) ja taotluse mõista need kaebajlt Y kasuks välja. KIS-ist nähtuvalt oli see taotlus AET-is nähtav alates 22.09.2020 ja toimetati kaebaja volitatud esindajale AET-is kätte 23.09.

2. Määruskaebuse kohaselt sõlmisid kolmas isik ja kaebaja 15.09.2020 kokkuleppe, et neil ei ole teineteise vastu mingeid rahalisi nõudeid ja see hõlmab nii kahjunõudeid kui ka haldusasja nr 3-20-41 menetluskulusid. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu, sest 15.09.2020 sõlmitud kompromisslepingu p 4 kohaselt leppisid X ja Y kui Nurme 49 kaasomanikud kokku, et neil ei ole teineteisele vastastikku pretensioone ega rahalisi nõudeid, mis seonduvad juurdepääsuga elamu elektrikilbile, veemõõturile ja kaevule. Sellisest sõnastusest ei ole võimaik kuidagi välja lugeda, et vastastikku pretensioonide ja rahaliste nõuete puudumine hõlmaks ka haldusasjaga nr 3-20-41 seonduvaid menetluskulusid.
3. Viitamine

§ 105

lg-le 1 (asja läbivaatamise kulude ettetasumine menetlusosalise poolt, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad) ei ole samuti asjakohane, sest asja läbivaatamise kulude liigid on nimetatud

§-is 102 – tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud jne. Kolmas isik ei ole asja läbivaatamise kulude hüvitamist halduskohtult taotlenud ja halduskohus ei ole selliseid kulusid ka kaebajalt Y kasuks välja mõistnud. Kolmas isik esitas taotluse üksnes esindaja kulude (õigusabikulude) väljamõistmiseks ja

§ 103lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad sellised kulud kohtuväliste kulude hulka.

1. Seega võttis halduskohus 23.09.
2. a määrusega õigesti vastu kaebaja poolt kaebusest loobumise ning lõpetas menetluse haldusasjas nr 3-20-41 ja mõistis Xlt Y kasuks

§ 108

lg 7 ja lg 8 alusel välja kolmanda isku poolt halduskohtumenetluses kantud menetluskulud (õigusabikulud) summas 477 eurot.

1. Kolmas isik taotles määruskaebemenetluse kulude (määruskaebusega tutvumine, vastuse koostamine esindaja poolt) väljamõistmist Xlt summas 32 eurot ning kuna X määruskaebus 4 jääb rahuldamata, tuleb kolmanda isiku määruskaebemenetluse kulud temalt taotletud summas – 32 eurot, s.h käibemaks – välja mõista. Y kasuks
2. Määruskaebuse esitamisega seotud kulude väljamõistmist kolmandalt isikult taotles ka X ja taotletud menetluskuludena toodi välja riigilõiv määruskaebuse esitamisel 30 eurot ning õigusabikulud 75 eurot, kokku 105 eurot. Kuna X määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad õigusabikulud summas 75 eurot

§-de 108 lg 1 ja 203 lg 2 alusel X enda kanda. 18. Mis puudutab määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu, siis juba 01.01.2018 jõustus riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9, mille kohaselt ei võeta riigilõivu haldusasjas määruskaebuse ja protesti läbivaatamise eest. Kuna kaebaja oli määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, kuid on siiski riigilõivu tasunud summas 30 eurot, siis tuleb kaebajale määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastada.

§ 104

lg 5 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

§ 104

lg 8 ls 4 järgi võib kohus tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastada vajaduse korral ka omal algatusel. Asja materjalidest nähtuvalt tasus 30 eurot riigilõivu kaebaja eest ÕPS Tartu Ühing 06.10.2020 kontolt nr EE022200001120159649. Ringkonnakohus tagastab seetõttu määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 30 eurot ÕPS Tartu Ühingu kontole nr EE022200001120159649 Swedbank AS-is. (allkirjastatud digitaalselt) 5