Obsah (7)

§ 378§ 657§ 659§ 4771§ 377§ 390§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 6. jaanuar 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-15555 Tsiviilasi Kaj

§ 378

lg 4 (koostoimes § 4771 lg-ga 2) järgi tuleb õigussuhte esialgsel reguleerimisel arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks puudutatud isikut üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada avaldaja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kohus oli seisukohal, et esialgse õiguskaitse korras määratav juurdepääs tsiviilasja menetluse ajaks ei koorma praegusel juhul puudutatud isikut liigselt. Kohus nõustus puudutatud isikuga selles, et juurdepääsu kasutamisega kaasneb tema privaatsuse riive, samuti võimatus kasutada kinnisasja oma soovi kohaselt. Samas arvestas kohus seda, et vaidlusalust teelõiku on kasutatud aastaid ühendusena avalikult kasutatava teega ning varasemalt ei ole tee kasutamisest kinnistute omanike vahel suuri probleeme tekkinud. Avaldaja kinnistult juurdepääsu rajamine avalikule teele on teostatav, kuid nõuab rahalisi väljaminekuid ning pikemaajalist planeerimist. Esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse lahendamisel ei pidanud kohus põhjendatuks analüüsida seda, kui kiiresti on seda võimalik teha. See küsimus tuleb lahendada põhimenetluses. Avaldaja kavatseb kasutada juurdepääsu tavapäraselt ning senisest suuremat liikluskoormust teel ei 2 oleks. Eelneva tõttu ei saanud kohus praegusel juhul pidada puudutatud isiku huvide riivet kaalukamaks kui avaldaja igapäevast vältimatut juurdepääsu vajadust enda kinnistule. Kui kohus määrab esialgse õiguskaitse korras juurdepääsu, peab ta määrama ka selle juurdepääsu kehtivuse ajaks juurdepääsutasu (vt nt Riigikohtu

1. juuni 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-17, p 18). Puudutatud isik palus määrata juurdepääsutasuks 8 eurot 33 senti kuus (100 eurot aastas). Avaldaja nõustus sellega. Eelneva tõttu pidas kohus põhjendatuks määrata juurdepääsutasuks 8 eurot 33 senti kuus. MÄÄRUSKAEBUS
3. detsembril 2020 esitas Karen Kirrotson Tartu Maakohtu
4. novembri 2020 määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada nimetatud Tartu Maakohtu määrus, sest see ei ole puudutatud isiku seisukohaselt seaduslik ega põhjendatud. Puudutatud isik on seisukohal, et vajalik ja sõidetav tee on avaldajal oma kinnisasjal olemas ja see on tõendatud nii kohtu poolt läbiviidud paikvaatluse, kui ka muude tõenditega (sh fotod). Avaldajal on võimalik viia oma tee seisukorda, mis võimaldab teda rahuldavat läbipääsu. Puudutatud isik leidis, et kohus on kaalumata jätnud menetlusse kaasamata jäetud X kinnistu omaniku huvid, sest läbi X kinnisasja kulgev tee asub pärast X kinnisasja ja enne X kinnistule suubumist ka naaberkinnisasjal X. Viimase omaniku käest ei ole aga keegi seisukohta küsinud. Puudutatud isik on seisukohal, et antud juhul ei olnud vajalik ajutiselt reguleerida tema kinnisasjal asuva tee kasutamist avaldaja poolt. Antud juhul on esialgse õiguskaitse määrusega pandud puudutatud isiku õiguste rikkumine sõltuvusse kohtumenetluse kestusest ja avaldajal endal puudub sellises olukorras huvi ja vajadus hakata täitma seadusest tulenevat teeomaniku teehooldamise kohustust. Ka ei ole maakohus puudutatud isiku arvamuse kohaselt sisuliselt hinnanud avaldaja avalduse perspektiivikust. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha kohaselt ei tagata perspektiivituid hagisid. Sama peaks kehtima ka hagita menetluses tehtavate määruste kohta esialgse õiguskaitse kohaldamisel. Olukorras, kus avaldajal on olemas oma kinnisasjalt otse juurdepääs avalikult kasutatavale teele, on vähetõenäoline, et kohus lõpplahendis määraks avaldajale juurdepääsu oma kinnisasjale läbi naaberkinnisasja.
5. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu. Vastuse kohaselt puudub avaldaja kinnisasjalt praegu ja pole ajalooliselt kunagi ka olnud muud juurdepääsuteed avalikult kasutatavale teele.
6. Võru Vallavalitsus leidis, et puudub alus Tartu Maakohtu
7. novembri 2020 kohtumääruse tühistamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuste väited ei anna alust selle muutmiseks. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

§ 659ja § 654 lg 6 alusel ei pea neid vajalikuks korrata.

Vastusena määruskaebustele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Määruskaebuse kohaselt on avaldajal olemas juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt oma kinnisasjale, mis tõttu ei kuulu AÕS § 156 lg 1 rakendamisele. Ringkonnakohus nõustub 3 siinkohal maakohtuga ja leiab, et tee olemasolust on olulisem nimetatud tee läbitavus ja kasutamise võimalus aastaringselt. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu teostatud paikvaatluse protokolliga ning kaasatud osapoole arvamusega, nõustub, et avaldaja kinnistule viiv tee ei ole aastaringselt läbitav ning seetõttu oli avaldajal õigus taotleda esialgset õiguskaitset.
2. Ringkonnakohus ei pea esialgse õiguskaitse põhjendatuse hindamisel vajalikuks kaaluda menetlusse kaasamata jäetud puudutatud isiku huvisid. Vaidlustatud määruse eesmärgiks on olemasolevat olukorda ajutiselt reguleerida. Käesolevaga ei ole X kinnistu omanik takistanud avaldaja juurdepääsu avaldaja kinnistule ning sellest tulenevalt puudub vajadus reguleerida avaldaja ja X kinnistu omaniku vahelist olukorda esmase õiguskaitsevahendi kohaldamisega.
3. Määruskaebuses juhib puudutatud isik korduvalt tähelepanu asjaolule, et avaldajal oleks võimalus kasutada enda kinnisasjal asuvat teed, kui ta nimetatud teed hooldaks/selle korda teeks. Ringkonnakohus rõhutab, et antud juhul on tegemist esialgse õiguskaitsevahendi kohaldamisega ning mitte asja sisulise lahendamisega. Selle hindamine, kas avaldaja kinnisasjal asuv tee on kasutatav juurdepääsuteena või oleks see kasutatav täiendavate kulutuste tegemisel ning kaalumine, kas kulud tee kasutuskõlblikuks muutmiseks kaaluvad üles koormatava kinnisasja omaniku huvid, on võimalik alles juurepääsutee vaidluse sisulisel lahendamisel.

§ 4771

lg 2 järgi kui esialgse õiguskaitse kohaldamine on seaduse järgi võimalik, võib seda teha, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida. Asja materjalidest nähtuvalt esitas avaldaja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks avalduse seetõttu, et puudutatud isik takistab avaldaja juurdepääsu talle kuuluvale kinnistule üle puudutatud isikule kuuluva kinnisasja ja ringkonnakohus leiab, et avaldaja on oma avalduses põhistanud esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust piisavalt. Maakohus tuvastas õigesti, et avaldajal ei ole hetkel võimalik kasutada oma kinnisasjale pääsemiseks mõnda muud teed, samuti ei ole õigussuhte esialgsest reguleerimisest tekkiv mõju puudutatud isiku jaoks lubamatult suur. Seetõttu ei esine aluseid esialgse õiguskaitsevahendi rakendamise tühistamiseks. Maakohus on õigesti kohaldanud

§ 377

lg-t 2 ja

§ 378

lg 1 p-i 3 ja reguleerinud vaidlusaluse tee kasutusviisi kuni tsiviilasja lõpliku lahendamiseni. 10.

§ 4771

lg 2 viimase lause järgi esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 390

lg 1 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise tühistas, võib pool esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 63 900 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu. Lähtudes

§ 390lg-st 1 ei ole käesolev määrus edasikaevatav Riigikohtule.

11. Määruskaebuse rahuldamata jätmisel jäävad

§ 171lg 1 alusel ringkonnakohtu menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.

Teistel menetlusosalistel menetluskulusid 4 tekkinud ei ole. /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi